2-13-27872/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoobril 2013.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-27872 Tsiviilasi

JLi hagi JLi vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: JL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x Kostja: JL, isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx xxx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: lx Asja läbivaatamise aeg 07.oktoobril 2013.a. eelistungil

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi. 2.Lahutada JL`i ja JL (endine x) xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx.a. kandega nr xx registreeritud abielu. 3.Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus 04.06.2013.a. esitas JL Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse JLi vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, tuues põhjuseks kostja liigse alkoholi tarvitamise. Hageja on püüdnud kostja alkoholiprobleeme lahendada, üritades pakkuda erinevaid programme ja teraapiaid, kuid tulutult. Kostja ei ole eelmenetluses hagile vastanud, seega on kohtul ka teadmata kostja seisukoht abielulahutuse nõude osas. Et selgitada välja kostja seisukoht nõude osas, määras kohus eelistungi, kuhu kostja ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Hageja on taotlenud TsMS § 410 alusel asja sisulist arutamist. Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ning asja võib lahendada sisuliselt.

Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja ei ole seni nõustunud abielu lahutamisega, on kohus pädev antud abielu lahutama. PKS § 67 lg-le 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Osundatud sätete alusel ning hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul leiab hageja, et poolte abielulised suhted lõppenud ja ta ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna hageja seda ei soovi ning kostja pole lepitamist taotlenud. PKS abielu sõlmimise sätetest tulenevalt on abielu sõlmitav poolte vaba tahte alusel, seega juhul, kui üks poolest seda enam ei soovi, tuleb abielu lahutada. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole taotlenud abielu lahutamisel oma perekonnanime muutmist.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, seega jääb riigilõiv hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik