2-13-43308/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2013 Kuressaare Tsiviilasja number 2-13-43308 Hagi ese S M hagi V M vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja S M (

Hageja seaduslik esindaja K K ( )

Kostja V M ( Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus, õigeksvõtul põhinev

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V M’alt (ik. ) elatis lapse S M (ik ) kasuks tema ülalpidamiseks 160 eurot (ükssada kuuskümmend eurot ) kuus, kuid mitte alla elatise minimaalmäära, alates 01. oktoobrist 2013 .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni a või õpingute lõpetamiseni üldharidus või kutseõppeasutuses.

3. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg4).

4. S Ma seaduslik esindaja elatise väljamõistmise hagi esitamisel on K K

5. Elatise on kostja kohustatud maksma K K arveldusarvele

Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

lk 2

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ hageja seadusliku esindaja kooselu kostja V Maga algas 2001a. ja XXXXXX sündis perre S M. Peale seda kestis kooselu veel mõned aastad ning lakkas peagi eksisteerimast. Lapse isa elas paar aastat XXXX , see oli vanemate ühine kokkulepe ning ca 2, 6 a tagasi koliti lõplikult lahku, nüüdseks on hageja seaduslik esindaja abielus ja lapse isal samuti uus elukaaslane.

Si hooldamisega on vanemad võrdselt tegelenud ning tema vajaduste eest seisnud. Sile stabiilse ja kindla kodu tagamiseks elab ta alaliselt emaga. 1.sept. 2013 a. hakkas ta käima I klassis. Seoses lapse kiire kasvu ja vajaduste suurenemisega( riided, trennid, sidevahendid, ravimid, söök, transport jm jooksvad igapäevased kulud) soovib ema määrata lapse isale (V M) elatise, et tagada lapsele samaväärsed elutingimused ja heaolu.

Hetkel on ema kodune, tähtajaline-tööleping lõppes veebruar 2013.a.( ), ning 29 nädalat lapseootel, dekreetraha ei saa, kuna rasestus peale töölepingu lõppemist, märtsist 2013.a. seega igakuine sissetulek on peretoetus 38.36, millest 19.17 Eur läheb otsekorraldusena vanema poja S V`i arveldusarvele, otseselt jääb arvele 19 Eur-i S M`a eest saadava vanemahüvitise näol. Ühekordne toetus oli ka sel aastal ranitsatoetus 100 Euri Pere majandusliku heaolu eest seisev ning kulude katja, ka lapse ema arvete näol on olnud siiani abikaasa M K.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista alates 01.10.2013.a kostjalt (V M) hageja (S M) kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni ( ) elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Elatis kanda igakuiselt K K arveldusarvele

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule võttis hagi õigeks. Kostja avaldas soovi, et hageja kinnitaks, et elatist kasutatakse vaid lapse huvides. Ka kinnitas kostja, et on nõus kirjaliku menetlusega ja on avatud kompromissidele ja muudele kohtuvälistele kokkulepetele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

lk 3

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohtunik: Külli Mõlder