1-13-9006/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-9006 (13230200218)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Kesküla

Tõlk

Natalija Mehh

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov

Kaitsja Andres Alas

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

U T . , isikukood XXX; kodakondsus Eesti Vabariik; emakeel: vene

keel; põhiharidusega; töökoht: XXXAS; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.T KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud.

KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui U.T ei pane 3- (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks.

2

Liiklusseaduse § 127 alusel on U.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

U.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista U.T-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

- tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 38.00 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest – 144.00 eurot

- tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu

jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank

või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „U.T , kriminaalasi 1-13-9006, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

U.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.03.2013.a kella 02.20 ajal Harjumaal,

Tallinnas, Vikerlase tänava 19 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf, registreerimismärgiga

XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 1,72 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06,

lõplik tulemus 1,66 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides, ja § 69 lg 4 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid.

3

Seega pani U.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava U.T karistamist vangistusega 2 kuud.

KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui U.T ei pane 3-aastase katseaja jooksul uut kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2-ks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

U.T nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega, kaitsja ja prokuröri abi taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava U.T

selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav U.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb U.T temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab U.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega seotud kulu,

toimikust koopia tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi

kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

U.T esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude

hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate

menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et U.T-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1

– 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; 179; 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Kohtunik