4-13-1983/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20

. septembril 2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1983 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Väärteoasi J.B kaebus PPA Ida prefektuuri 05.04.2013 ´i otsusele väärteoasjas nr 2440,13,001514, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks. Väärteoasja arutamise aeg 17.09.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik , isikukood xxx, J.B töökoht xxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata J.B jätta muutmata kaebus ning

PPA Ida prefektuuri 05.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,001514, millega J.B-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4

-ks kuuks.

Karistuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates J.B kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 21.10.2013.

2

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.04.2013 otsusega 2440,13,001514 väärteoasjas nr määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks sõiduki juhtimisõiguse J.B-le äravõtmine 4-ks kuuks. Nimetatud otsuse kohaselt xxx menetlusalune isik J.B xxx xxx xxx xxx kilomeetril juhtis mootorsõiduki 3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, t asulasisesel teel kiirusega 79 - +/ seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: ülekuulamise protokoll, kiirusemõõtese tunnistaja adme kasutamise protokoll. Otsuse kohaselt menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetleja on enne otsuse vastuvõtmist tutvunud kõikide olemasolevate materjalidega

ning on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on igati tõendatud j ta on väärteo toime pannud. a Isik pani toime ühe raskeimatest liiklusalastest väärtegudest ja karistuse määramisel ei saa piirduda põhikaristusena rahatrahvi määramisega, vaid tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist, kuna isikut on varem karistatud (neli korda) ka teiste õiguserikkumiste eest rahaliste karistustega, mis ei ole täitnud oma eesmärki mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja leiab, et mõistetud karistus hoiab edaspidi ära isiku poolt liiklusalased õiguserikkumised. KAEBUS J.B esitas Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 05.04.2013 otsusele 2440,13,001514 väärteoasjas nr Esitatud kaebuses vaidlustab

temale inkrimineeritud väärteo toimepanemist ja mõistetud karistust. Kaebuse esitaja leiab, et ta sõitis asulas lubatud kiirusega ning kiiruse mõõtmine on ilmselt toimunud väljaspool Jõhvi linna, sest politseid ta asulas ei märganud.

Kaebuse esitaja palub arvestada, et tema teos puuduvad vastutust raskendavad asjaolud ja menetlusalune isik palub otsuse tühistada. Kohtuväline menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus.

Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:

iklejate elu ja tervis. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste li Kiiruseületamine Väärteoots kehtivat õigusrikkumist fikseeriti asulas. use koostamise ajal oli isikul 4 s.h. oli teda korduvalt rahatrahviga karistatud ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest . Õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid olid küll tasutud, kuid need ei ole suutnud panna isikut seadusekuulekamalt käituma. Ülaltoodut arvesse võtte ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohtuvälise menetleja e palub jätta s sindaja kaebus rahuldamata ja muutmata. kohtuvälise menetleja otsus

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

3

Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis – – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas - tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohus tutvus väärteotoimiku tõenditega: 05.04.20

xxx-xxx xxx xxx-xxx maantee 13 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,001514 millest nähtub, et 6 kilomeetril juhtis J.B t asulasisesel teel kiirusega 79 -3 km/h, mootorsõiduki +/ lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lu d kiirust mitte vähem kui 26 batu km/h.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklussea Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. duse § 227 lg 2 järgi. Ülalma tõendeid: initud otsuse tegemisel arvestati

. kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolli

12.03.201 J.B juhtis 3 väärteoprotokollist AB 1290999 (lk 11) nähtub, et mootorsõidukit lubatud sõidukiirus 50 km/h) xxx), xxx xxx kilomeetril, asulasisesel teel (kus kiirusega 79 - 26 km/h. +/ 3 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui Menetlusalune isik sai väärteoprotokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris. VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks te - htud, selgitatud, mille kohta on olemas menetlusaluse isiku allkiri. väärteoprotokollis 12.03.2013 kasutamise protokollist (lk 13

kiirusemõõteseadme ) nähtub, et J.B juhtis xx 6 km-l xxx mootorsõidukit

kiirusega 79 km/h. Lubatud sõidukiirus

antud teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 3 km/h. Ületas mõõdetaval - teelõigul kiirust mitte vähem kui 26 km/h.

Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR. nr AS 008371, taatlustunnistus nr TTRSS-12/00129 ja testiti 12.03.2013 kell 08.20. Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademet a ilmaga, kuiva kattega ja et 2 sõidureaga Patrullauto seisis kõrvaltee teel, tehisvalgustusega kahesuunalisel teel. l. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes.

Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunas, eemaldus patr üksinda. Kiirust mõõdeti ullautost ja liikus sirgel teelõigul 3-4 sekundi jooksul. Segavaid asjaolusid ei ilmnenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev ja seadme lugem – km/h. Lubatud sõidukiirus 79 mõõdetaval teelõigul – ruse mõõtmise laiendusmääramatus: +/ 3 km/h. Ületas mõõdetaval 50 km/h. Kii - teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26

km/h.

Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu Menetlusalune isik kirjutas kiirusemõõteseadme .

kasutamise protokolli, et on näiduga tut nõus vunud ja sellega ei tu ning andis allkirja ja lisas seletuse.

4

12.03 5-16 J.B .2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (lk 1 ) nähtub, et andis ütlusi selle kohta, et ta juhtis sõidukit sesõidul i märkas Iisaku poolt tema xxx ja sis xxx taga sõitvat politseiautot siniste punaste vilkuritega. Juht peatus ja politseinikud näitasid kiirusemõõteseadme näitu kiirusega 79 km/tunnis. Juht selgitab, et seda autot ta linna piires ei näinud ja kiiruse fikseerimise kohta temale ei näidatud. Kiiruse mõõtmise kohta videot ei tehtud. Juht selgitab, et ta kaldub tegema järelduse, et antud mõõtmine oli tehtud veel enne sissesõitmist asulasse. Kohus uuris tunnistaja Kunnar Püvi, patrullpolitseiniku ütlusi kohtuvälises menetluses (tlk. 17- 18) olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Ermo Reiskaga teostasid nad , millest nähtub, et xxx poole xxx

EEE ja antud sõiduki kiiruseks mõõdeti 79 km/h. Kiirust mõõtsid politseiametnikud olles umbes 400 m asulas sees

. - punane patrullsõidukist, mis seisis kõrvalteel Lülitati sisse sinine vilkur ja sõiduk peatati eelnimetatud maantee 5. Sõidukijuhiks osutus J.B. -l kml.

Kohtuistungil tunnistaja Kxxx Pxxx selgitas, et patrullauto seisis kõrvalteel asulas sees umbes 300-400 meetrit ja umbes 10 meetrit peateest eemal

. Kiirust mõõdeti eemalduva sõiduki selja tagant ja mingeid takistusi sõiduki ja mõõtja vahele ei jäänud. Kiirust mõõtis tunnistaja paarimees. Peale kiiruseületamise fikseerimist kohe startis politseisõiduk K.Püvi juhtimisel

ja J.B juhitav sõiduk ei kadunud nägemisulatusest kordagi. Tunnistaja Exxx Rxxx kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et politseivärvides Škodaga oli tunnistaja koos patrullpolitseiniku Kunnar Püviga teostama liiklusjärelevalvet. Tunnistaja mõõtis s kiirust käsiseadmega Stalker 2 sõiduki avatud aknast. Politseisõiduki as politsei ukoht oli asula märgist umbes kõrvalteel. Politseisõiduk 300-400 m linnas sees ja umbes 10 meetrit peateest xxx

K.Püvi juhtimisel sõitis järgi sõiduk liikus üksi. Umbes 1 km järel xxx ja Tammiku ristmiku juures peatati siniste- . punaste vilkurite märguandega lubatud sõidukiirust ületanud sõiduk Ilmastikuja teeolud olid head ning põles kunstlik valgus. Mõõtmisel kasutati eemalduvat režiimi. Juht väitis, et kiirus võib olla tema kiirus kuid kuna ta politseisõidukit ei näinud, võib see olla mõõdetud väljaspool asula piiri. Kaebuse esitaja J.B andis tema juhitava sõiduki kiiruse kohta ütlusi kohtuistungil, kus selgitas, et politsei peatas ta 300-500 xxx. Oma kiiruseks nimetab juht 58-60 km m enne pööret tunnis ning lisab, et ei ütle, et ta sõitis 50 km/h. Kohus leidis, et tunnistajate K.Püvi ja E.Reiska ütlusi hindab kohus tõepärasena. Mõlemate ütlused seonduvad omavahel ja ka K Need .Püvi kohtuvälises kui ka kohtumenetluses antud ütlustega. ütlused näitavad politseiametnike järjepidevat ja olulistes punktides kõrvalekalleteta seonduvat menetluse käiku. Tunnistajate ütlustega on piisavalt veenvalt ja kohtule jälgitavalt tõendatud, et

patrullpolitseinikud teostasid liiklusjärelevalvet asula piirides seisvast patrullautost, käsiseadmega Stalker 2 ja J.B sõiduki kiirust mõõdeti politseiautost eemalduvas suunas, selle sõiduki sõiduki tagant. Segavad asjaolud puudusid ning tee ja ilmastikuolud olid head. Kiirusemõõtmine

toimus tehisvalgusega teelõigul. Kaebuse esitaja nõustub, et kiiruse näit vastab tema sõiduki kiirusele kuid vaidlustab selle mõõtmise kohta es politseisõidukit ei näinud Samas ei nähtu V.Tsvetssikhi , kuna asula piirid . ütlustest et ta asulamärki ei näinud ja tema sõnul tema juhitava sõiduki kiiruse vähendamist vastavalt liiklusmärgist tuleneva nõude täitmist( 50 km/ tunnis) ei rakendanud, kui pidas võimalikuks, et tema kiirus oli vähemalt 58- 60 km/ tunnis kuid mitte maksimaalselt lubatud suurim kiirus 50 km tunnis. Samuti ei selgunud kaebuse esitaja selgitustest kuidas on tal võimalik ilma oma sõiduki spidomeetrit jälgimata fikseerida teadmine tema sõiduki tegelikust sõidukiirusest. Kohus leiab, et isegi üldtuntud seisukohana ei ole väärteomenetluses

aktsepteeritav, et ilma vastava mõõteseadmeta suudab inimene täpse tuvastada sõiduki

lt fikseeridanumbrilise liikumiskiiruse. Kohus leiab, et politseiametnike ütluste kahtluse alla seadmine ei ole põhjendatud kuna vastuväide on paljasõnaline tõsiseltvõetavana , ei ole ning kaebuse esitaja tunnistab asjaolu, et tema kiirus oli suurem kui 50 km tunnis- - väidetavalt 58 60 km/h. Kaebuse esitaja ei väljendanud oma ütlustes seisukohta, et ta kahetseb sõidukiiruse ületamist ka tema enda tunnistatud ulatuses,

5

mis samuti on liiklusalane rikkumine. iku teos ei ole Sellest järeldab kohus, et menetlusaluse is tuvastatud vastutust kergendavaid asjaolusid.

Antud juhul J.B `i poolt Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo

toimepanemine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 13), millest tuleneb, et

menetlusalune isik J.B xxx suunas kiirusega 79 km/h. Lubatud sõidukiirus antud

teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 3 km/h. Ületas asula piirides - mõõdetaval teelõigul kiirust mitte vähem kui 26 km/h.

Lähtudes ülaltoodust oma käitumisega Liiklusseadus § 1 rikkus J.B e 5 lg 1 p 2 sätteid, millega pani toime Liiklusseaduse . Liikluss § 227 lg 2 sätestatud süüteo

eaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 227 lg 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki 40 kilomeetrit tunnis - juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavai - d

asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Menetlusalune isik vaidlustab teo toimepanemist.

Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega, kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlustega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et J.B kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

leidis aset n J.B id ing selle väärteo pani toime . Õigusvastasust ega süüd välistava

asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule J.B-le on kohtuvälise menetlej

a poolt Liiklusseadus § 227 lg2 alusel määratud karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

neljaks kuuks, mis on minimaalselt san

üle ktsiooni keskmise määra (LS § 227 lg 2 rikkumise eest

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue

kuuni). J.B kui ka kohtus, et ta ei on väljendanud oma seisukoha kohtuvälises menetluses,

ole nõus temale esitatud süüdistusega. Samuti ei ole ta

esitanud mingeid taotlusi ega neid põhjendavaid tõendeid mõistetud vähendamiseks.

karistuse

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta

õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse

üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning

karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenavad inimesi selles, et kehtib vastav

käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud

karistu selle liiki silmas pidades - s ,

s – õiduki juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud.

Siin dusi ja kontrollis ka karistusregistris kohal arvestab kohus kohtuvälise menetleja põhjen J.B-le varem määratud liiklusalaste karistuste olemasolu ning nende edasist mõju juhile liikluses.

6

Karistusregistri andmetel karistati J.B Harju maakohtu 10.06.2010 kohtuotsusega K , mis on t arS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest rahalise karistusega äidetud 4.11.2010. Peale nimetatud karistust on J.B´ i kolmel korral karistatud LS § 227 lg 3, lg 2 ja lg 1 järgi 2011.a. lühikese ajavahemiku kestel -l rahatrahvidega s.o kahekuuliste vaheaegade järel toime pandud kiiruseületamiste eest kusjuures sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ei ole , isikut

lisaks rahatrahvile neist ühelgi korral karistatud. Küll aga on isikut karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 -ks kuni 3-ks kuuks, 2008.a. kahel korral ja 2009.a. samuti kahel korral, mis ei ole anemise suunal piisavalt siiski J.B liiklusalase käitumise par positiivset korrigeeriva

t mõju avaldanud. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo rasku kui ka st, menetlusaluse isiku süüd võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses,

ning suurem varasemalt temale määratud samaliigilise karistuse suurusest, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et antud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise määramis

ega, kuna rahatrahvid samalaadse liiklusalase rikkumise eest ei ole avaldan

. igusrikkumise ud piisavat mõju selliste rikkumiste ärahoidmiseks Õ toimepanemise eest määratavate karistuste võimalikule mõjule pidanuks isik ebameeldivale aga mõtlema enne õigusrikkumise toimepanemist.

Kohus

möönab, et menetlusaluse isiku töö võib olla seotud sõiduki juhtimisõigusega, kuid selles osas on ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu - seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik