1-13-5271/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2013 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-13-5271 (12240103661)

Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretä õlk r, t

Ingrid Koddo, tõlk Viktoria Vivtšaruk

Kriminaalasi

Z G . süüdistuses KarS § järgi

199 lg 2 p 4,5

lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Kristiina Erte prokuröri abi

Süüdistatav Z G . , xxx kriminaalkorras karistatud:

1. 31.01.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg

2 p 1, 3 järgi mõisteti rahatrahv 660,34 eurot;

2. 26.11.2003 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi mõisteti vangistus 3 kuud ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena vangistus 9 kuud;

3. 30.11.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi ning Kars § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 9 kuud katseajaga 18 kuud;

4. 14.10.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõisteti vangistus 7 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 420 tundi tähtajaga 18 kuud (karistus pööratud täitmisele Viru Maakohtu määrusega alates 08.08.2012, karistus kantud).

Tõk – end it pole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Kaodo Kooga

Istungi toimumise aeg 25.09.2013

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

Z.G süüd a KarS § järgi. i tunnistad

199 lg 2 p 4,5

Mõista karistuseks üheksa

9 ( ) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS §

2 vähendada . le mõistetud karistust ühe Z G- -le 238 lg

kolmandiku ehk 3 kuu

6 (kuus) kuud vangistust. võrra. Kandmisele kuulub

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus . le Z G- kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks . Z G vanglasse saabumise aeg.

Kui Z G . ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Välja mõista . lt Z G- riigituludesse menetluskulud:

480 eurot sundraha.

252 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest.

Menetluskulud 399,17 EUR tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900.

Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 26.septembrist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I

Süüdistus

Z G . süüdistatakse

selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud ja olles viimati karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.10.2011 kohtuotsusega varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas lähenes selja tagant xxx xxx

Nxxx xxx xxxDxxx Dj e ning tõmbas N l käest käekoti väärtusega 20 eurot, milles olid mobiiltelefon xxx väärtusega 119 eurot koos tele2 ja mälukaardiga hinnaga 5 eurot, xxx Nxxxa Dxxx nimele koos žetooniga, vihmavarjukate vutlaris, korterivõtmed 3tk, trepikoja elektrooniline võti väärtusega 30 eurot, päikeseprillid, töökoha võtmed 5tk, punast värvi rahakott, kus olid Nordea pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga,

Swedbank pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Partner ja Säästu kliendikaardid ning jooksis minema. Vargusega tekitatud kahju on kokku 177.84 eurot.

Sel moel pani . toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku Z G

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.t KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Süüdistatav seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle Z G .

esitatud süüdistuse inkrimineeritud kuriteos omaks, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kriminaalasjas varem antud ütluste juurde, tsiviilhagi puudub.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

Kannatanu Nxxx Dxxx 08.08.2012 (tl 1-2); .a ütlused Äratundmiseks esitamise protokool koos fototabeliga (tl 8-13);

Teatis karistusregistrist ja eelmiste otsuste koopiad (lk 44-50, 28-35 );

Kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tl 14-18 );

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 19-24 );

Kahtlustatav . (tl 25-27); Z G 10.08.2012.a ütlused

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et .

199 lg 2 p 4,5 Z G tegu temale esitatud süüdistuses KarS § järgi on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule tervikliku pildi toimepandud kuriteost.

Kannatanu Nxxx xxx ustega on tuvastatud, xxx xxx hoovis haaras ootamatult keegi Dj ütl

tagantpoolt tema koti sangast ja tõmbas jõuga selle käest ära. Kannatanu pööras ringi ja samal hetkel temast vasakult poolt jooksis mööda noormees, kelle paremas käes oli kannatanu kott. Kannatanu kirjeldas noormehe välimust ja riidet, samuti varastatud asjade maksumust.

Kannatanule esitati samal päeval äratundmiseks fotosid ning esitatud fotodel tudis ta ära

Z G Z G . soengust ja näo joontest. Nxxx Dxxx kinnitas, et just .

tõmbas ta käest ära käekott i. Kuriteo toimepanemise päeval peeti . Z G kahtlustatavana kinni tema elukohas

aadressil xxx ning kinnipidamisel nu varastatud asjad. võeti ära kannata lt

Kannatanult

hõivatud ja . lt äravõetud asjad vaadeldi ära ja tagastati Z G- omanikule. Kohtuistungil selgitas kannatanu Nxxx xxx et tsiviilhagi ta ei esitanud.

Kahtlustatav . tunnistas ennast süüdi täielikult, andis eeluurimisel ütlusi Z G

kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, millised langevad kokku kannatanu ütlustega ja teiste kogutud tõenditega. . seletas, et andis välja Z G politseile varastatud asjad vabatahtlikult ja kahetseb juhtunut.

Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks, et xxx xxx paiku xxxlinnas, xxx selja tagant Nxxx Dxxx lähedal lähenes .

e ning tõmbas Z G

Nxxx xxx illes olid mobiiltelefon xxx Dj käest käekoti väärtusega 20 eurot, m väärtusega

119 eurot koos tele2 ja mälukaardiga hinnaga 5 eurot, xxx Nxxx xxxi nimele koos Dj

žetooniga, vihmavarjukate vutlaris, korterivõtmed 3tk, trepikoja elektrooniline võti väärtusega 30 eurot, päikeseprillid, töökoha võtmed 5tk, punast värvi rahakott, kus olid

Noxxx pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Swedbank pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Partner ja Säästu kliendikaardid ning jooksis minema.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. enne olid Z G- . le käekoti isiklike asjadega haaramist

võõra käekott, s ks vallasasjadeks Nxxx xxx kuuluvad asjad: te Dj mobiiltelefon xxx koos

kaartidega, xxx koos žetooniga, vihmavarjukate vutlaris, korterivõtmed 3t k, trepikoja

elektrooniline võti, päikeseprillid, töökoha võtmed 5tk, punast värvi rahakott koos erinevate kaartidega.

Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena.

Kannatanu Nxxx xxx . . Z G Dj ei andnud asjade valduse loovutamiseks nõusolekut lähenes kannatanule ja haaras koti sangast sooviga käekoti koos olevate varastada

asjadega. Tõmmates käekotti kannatanu käest ja joostes sellega ära, lõpetas . Z G

senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse a

, saavutades võimu sjade üle.

Z G . on varem kohtu poolt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, siinjuures viimasel korral 14.10.2011

, antud kriminaalasjas pani KarS § 199 lg 2 p 4 järgi toime varguse 08.08.2012, seega tema tegevuses varguste toimepanemisel on korduvus.

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium).

Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuseks varguseks (RKKK 3-1-1- -99).

Z G . haaras kannatanu seljatagant Kannatanu kotist ja tõmbas selle jõuga ära.

keeras i . , kes jooksis varastatud kotiga minema. Z G ringi ning näg

Z G . pani toime varguse kannatanu N nähes xxx Dxxx , st avalikult.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Z G . pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja Kui . kannatanut tekkis tal soov Z G tahab või vähemalt möönab seda. nägi,

kannatanult asjadega. Just nimelt astus varastada käekott varguse toimepanemise eesmärgil

ta kannatanu juurde ja

. Juba enne kuriteo toimepanemist sai . Z G tõmbas käekoti ära

hästi tõmmates ära kannatanult käekoti, ei jää nähtamatuks. aru, et tema tegevus

Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt . tahtlikku 4,5 Z G süüd KarS § 199 lg 2 p järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele .

kuriteo Z G süüdi tunnistada temale inkrimineeritava toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kuriteoga varalist kahju ei ole tekitatud, sest kõik asjad, mida Z G . varastas, saadi temalt kätte ja tagastati omanikule. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

K kuni viieaastast vangistust. arS § lg 2 näeb karistusena ette rahalist karistust või

Z G . pani toime otsese tahtlusega teise raskusastme varavastase kuriteo, kuritegu ei toonud kaasa materiaalset kahju ega raskeid tagajärgi. Varguse pani ta toime kannatanu nähes päevasel ajal avalikus kohas. . pani toime uue Z G

samaliigilise kuritegeliku ründe, Tähelepanuta ei saa millise eest teda just oli karistatud.

aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud Z G . seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest.

Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel oma süü tunnistamist ja kahetsust ning kahju hüv astatud asjade tagastamise näol. itamine var

Kuigi KarS § 199 lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda võimalikuks. Z G . on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Z G . on varem 4 korda kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest, 3 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest NPALS, KarS ja LS järgi. Varasemate varguste toimepanemise eest karistati . Z G nii rahalise karistuse kui ka

tingimisi vangistusega ja reaalse vangistusega. Viimasel korral 14.10.2011 karistati

Z G Z G . vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid .

hoidis ÜKT st kõrvale ja ei järginud talle pandud kontrollnõudeid ning - 20.08.2012 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele.

Kõige kergema karistuse või KarS § 74 sätete (rahaline karistus)

kohaldamine ei suuda

mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, sest . suhtes olid Z G

kohaldatud erinevad karistuse liigid, kuid ei need hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest.

Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada reaalse vangistusega.

Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt

ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle.

Kohus rajab karistusaja kestuse irjeldatud asjaoludele. (9 kuud vangistust) tuginedes ülalk

KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada järgi mõistatavat Z G . -le põhikaristust 1/3 võrra.

Z G . peeti KrMS § 217 alusel kinni 08.08.2012 (tl 14

-18), kuid kohus ei

arvesta karistusaja hulka kinnipidamise aega . Z G (1 päev) KarS § 68 mõttes, sest

alates 08.08.2012 kandis karistust eelmise 14.10.2011 Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi (tl 33-35).

Käesolevas asjas .

Z G vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda vanglasse

saabumise aeg vastava -le 2.

lt KrMS § 414 lg

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetlus poolt osutatud õigusabi eest kulud: kaitsja kaido Kooga

252 eurot,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, sundraha 480 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb

Z G- . lt riigi kasuks välja mõista.

Kohtunik Larissa Prokopenko