2-12-39100/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-39100

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi

TSC Terminal OÜ vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu

tunnustamiseks Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse

Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. märtsi 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TSC Terminal OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – TSC Terminal OÜ (rk: 10135818),

esindaja Ahto Kiil

Vastustaja (hageja) – Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu), esindaja Ailen Mälgi

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 5. märtsi 2013 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TSC

Terminal OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 27.09.2012 maakohtule

TSC Terminal OÜ vastu hagi, milles palus tunnustada hageja Õigusvastaselt Represseeritute

Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet summas 2 957 769,84 eurot

teise rahuldamisjärgu nõudena.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja 06.02.2012. Hageja esitas 09.02.2012

võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega.

03.09.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlausaldaja TSC Terminal OÜ

vastuväite täies ulatuses hageja nõude järgule ja summale 2 957 769,84 eurot, mistõttu hageja

nõue jäi tunnustamata. Hageja nõue koosneb järgmistest osadest: võlgniku esitatud

maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja laekumiste vahest, maamaksu teadetes

nr 120516, 353489, 415228, 467064, 520909, 459891, 422409 ja 464910 näidatud

maksusummade ja maksude laekumise vahest ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud

intressidest, kokku käibemaks 1 437 654,89 eurot, maamaks 4390,07 eurot ja intress

1 501 156,59 eurot, ning 29.06.2006 maksuotsuse nr 12-5/71 alusel määratud maksusummast

ja maksu laekumise vahest, millest on tasumata käibemaks 14 568,29 eurot. 29.06.2006

maksuotsusele nr 12-5/71, millega kohustati võlgnikku tasuma riigieelarvesse täiendavalt

käibemaksu 227 944 krooni, s.o 14 568,29 eurot, esitas võlgnik vaide. Maksuhaldur jättis

vaide 24.08.2006 vaideotsusega nr 6-1/187-1 rahuldamata. Võlgnik halduskohtusse ei

pöördunud, mistõttu maksuotsus on jõustunud ja kehtiv. Intresse on hageja arvutanud

maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 1 alusel MKS §-s 117 lg 1 sätestatud määras,

s.o 0,06% viivitatud summalt päevas.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja poolt tõendina

esitatud võlgniku käibedeklaratsioonid rahandusministri kehtestatud käibedeklaratsiooni

vormile, kuna deklaratsiooni lõpus enne allkirja on kinnitus „Ei kinnita deklareeritud andmete

õigsust“. Deklaratsioonid, millel allakirjutanu ei kinnita esitatud andmete õigsust, ei vasta

seadusele

ja

ei

saa

kaasa

tuua

maksukohustust.

Nimetatud

asjaolu

puudutab

17 käibedeklaratsiooni, millega on võlgnikule alusetult arvestatud maksukohustust

4 894 033 krooni. Ka Raivo Paala poolt nelja ristiga allkirjastatud deklaratsioonidest ei saa

ettevõttele tekkida maksukoormust. Taolise ebaõige deklaratsiooni on hageja oma nõude

tõendina esitanud kaheksal korral ning täiendav alusetu maksunõue moodustab koos

kinnituseta deklaratsioonidega (deklaratsioonid osaliselt kattuvad) 11 057 431 krooni.

Maksuhaldur püüab ühe väidetavalt fiktiivse tehingu eest koguda topeltmaksu ehk luua

olematust tehingust õiguse nõuda käibemaksu nii ostjalt kui ka müüjalt. Maksuhaldur on

08.08.2012 koostanud Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ (IKB OÜ) juhatuse liikmetele

vastutusotsuse, milles väidab, et 2007 septembris toimunud tehing tollase ML Investments

Group OÜ (tänane IKB OÜ) ja OÜ Gillian (tänane Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse

Büroo OÜ (pankrotis)) vahel on fiktiivne. Ometi nõuab maksuhaldur sama kuu eest

Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ-lt (pankrotis) enam kui 9,3 miljoni krooni

tasumist. Valdav osa deklareeritust tuleneb samast tehingust, mille maksuhaldur väidab olevat

fiktiivse. Selline topeltmaksustamine ja käibemaksu neutraalsuse printsiibi eiramine rikub hea

halduse ja alternatiivsete õiguspositsioonide keelatuse põhimõtteid. Maksuhaldur ei saa sama

õigussuhet tõlgendada selle poolte jaoks kardinaalselt erinevalt, väites ühel juhul, et see on

toimunud ja teisel juhul, et tehing on fiktiivne, eesmärgiga maksimeerida tekkivat

maksukohustust. Kokku on maksuhaldur esitanud alusetu nõude summas 15 951 464 krooni,

s.o 1 019 484,36 eurot. Põhinõude põhjendamatuse tõttu puudub alus ka intresside

arvutamiseks. Lisaks MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui

intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude.

Kohtuistungil kostja esindaja ei vaielnud vastu maamaksu võlale summas 4390,07 eurot ja

sellelt arvestatud intressile 3258,72 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 5. märtsi 2013 otsusega hagi ja tunnustas Eesti Vabariigi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

nõuet

Õigusvastaselt

Represseeritute

Kaitse

Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena 2 957 769,84 euro

ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub nii hageja poolt võlgniku pankrotihaldurile esitatud

nõudeavaldusest kui ka võlaarvestusest tasumata maamaks 4390,07 euro ulatuses. Kostja

esitas nõuete kaitsmise koosoleku protokolli järgi vastuväite hageja kogu nõudele.

Kohtumenetluses ei ole kostja millegi põhjendanud ja tõendanud vastuväidet seoses võlgniku

poolt maamaksu ja osaliselt käibemaksu tasumata jätmisega. Kirjalikus vastuväites (tl 108) on

kostja avaldanud, et hageja põhivõla nõue on põhjendamatu 1 019 484,36 euro ulatuses.

Hageja nõuded tasumata käibemaksu ja maamaksu osas on esitatud pankrotimenetluses

summas (1 437 654,89 + 4390,07 + 14 568,29) 1 456 613,25 eurot. Seega kostja ei vaidlusta

hageja maksunõudeid 437 128,89 euro ulatuses. Kohus tunnustab võla tekkimise osas

põhistatud vastuväidete ning võla võimaliku tasumise kohta tõendite puudumise tõttu hageja

nõuet võlgniku pankrotimenetluses 437 128,89 euro ulatuses, mis põhineb maamaksu võlal

4390,07 eurot (maksuteated tl 58–73), maksuotsustel perioodi 02.2003 kuni 06.2004 kohta

vastavalt tl 12 olevale loetelule, 29.06.2006 maksuotsusel nr 12-5/71 (tl 80–102 koos

vaideotsusega) ja võlgniku seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ning märkega „Kinnitan

deklareeritud andmete õigsust“ käibedeklaratsioonidelt (tl 24, 27, 28, 31, 32, 34, 35, 36, 37,

38, 39, 47, 52, 53, 54, 56, 57) arvestatud ja tasumata käibemaksul.

Kohus oli seisukohal, et viitega haldusasjale nr 3-08-1783 ja õiguskantsleri vastusega R. Paala

järelepärimisele ei ole kostja põhistanud oma väiteid, et võlgniku maksukohustus ei saanud

tekkida käibedeklaratsioonide alusel, mis on allkirjastatud nelja ristiga ja/või mille blanketil

on lause „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“. Õiguskantsleri seisukoha (tl 125–129)

järgi on taolisel kinnitusel eelkõige informatiivne iseloom, sest kohustus esitada

maksudeklaratsioonis õigeid andmeid tuleneb seadusest (MKS § 85 lg 4). Kohtule ei ole

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Gillian (võlgniku õiguseellane) käibedeklaratsioonid

oleks maksuhaldurile esitanud muu äriühing. OÜ Gillian oli käibemaksukohustuslane.

Maksuhalduril oli otsustusõigus aktsepteerida OÜ-lt Gillian laekunud käibedeklaratsioone

lausega „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“ ja juhatuse liikme R. Paala nime järele

märgitud nelja ristiga. Ei OÜ Gillian ega Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse

Büroo OÜ (pankrotis) ei ole esitanud maksuhaldurile avaldust selle kohta, et OÜ Gillian ei

ole esitanud vastavaid käibedeklaratsioone või esitatud deklaratsioonid ei ole õiged. Seadusest

(MKS § 56 lg 2, käibemaksuseaduse § 24 lg 1) tulenevalt oli OÜ-l Gillian kohustus arvutada

tasumisele kuuluv käibemaksusumma ning see tasuda. Kui äriühing ei pidanud vajalikuks

esitada maksuhaldurile andmeid vormikohaselt, ei tähenda see, et esitatud andmed tuli jätta

aktsepteerimata. Eeltoodust tulenevalt oli võlgnikul kohustus tasuda käibemaks ka nende

käibedeklaratsioonide alusel, millel on juhatuse liikme R. Paala trükitud nime järel neli risti

ja/või on muudetud käibedeklaratsiooni vormis olevat lauset: 2008 jaanuar (tl 19); 2007

detsember (tl 20); 2007 november (tl 21); 2007 oktoober (tl 22); 2007 märts (tl 29); 2007

veebruar (tl 30); 2006 november (tl 33); 2006 mai (tl 40); 2006 aprill (tl 41); 2006 märts

(tl 42); 2006 veebruar (tl 43); 2006 jaanuar (tl 44); 2005 detsember (tl 45); 2005 november

(tl 46); 2005 september (tl 48); 2005 august (tl 49); 2005 juuli (tl 50); 2005 juuni (tl 51).

Käibedeklaratsiooni muutmise võimaluse sätestab käibemaksuseaduse § 27 lg 5. Seda on

toimikus olevate deklaratsioonide kohaselt ka korduvalt tehtud, kuid mitte perioodi osas

september 2007 kuni jaanuar 2008. Maksuhaldur ei toiminud seadusevastaselt, kui keeldus

rahuldamast R. Paala 12.09.2011 avaldust, milles R. Paala palus perioodi september 2007

kuni jaanuar 2008 käibedeklaratsioonid kõrvaldada. Käibedeklaratsioonide kõrvaldamise alus

puudub nii maksukorralduse seaduses kui ka käibemaksuseaduses. Kuivõrd seadus otseselt ei

sätesta perioodi, millal maksukohustuslane saab muuta eelmise maksuperioodi kohta esitatud

käibedeklaratsiooni andmeid, oli maksuhalduri poolt mõistlik ja põhjendatud tugineda

MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 3-aastasele aegumistähtajale. Mitte millegagi ei oleks põhjendatud

maksukohustuslase õigus muuta käibedeklaratsioone tagasiulatuvalt piiramatu tähtajaga.

Aegumistähtaeg kehtib nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri jaoks.

OÜ Gillian 2007 septembrikuu käibedeklaratsiooni kohaselt tegi äriühing käibemaksuga

maksustatavaid toiminguid ja tehinguid 51 884 903 krooni ulatuses, millelt tuli tasuda

käibemaksu 9 338 851 krooni (tl 23). Lõviosa sellest moodustas 24.09.2007 IKB OÜ-ga

sõlmitud lepingu alusel 30.09.2007 väljastatud arve tasumisest laekunud summa. IKB OÜ

deklareeris lepingu ja arve alusel 2007 septembris käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu,

mis oli seaduse alusel lubatud maha arvata, 9 028 613 krooni. 22.10.2007 tagastas

maksuhaldur IKB OÜ ettemaksukontole 9 008 496,94 krooni (575 747,89 eurot), mille arvelt

on tasutud erinevaid maksekohustusi ja 67 107,23 eurot kantud IKB OÜ arvelduskontole.

Kontrollimise käigus asus maksuhaldur seisukohale, et tegemist oli fiktiivse tehinguga,

eesmärgiga vähendada IKB OÜ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ca 9 miljoni krooni

võrra. Hageja on esitanud samasisulise nõude võlgniku pankrotimenetluses, mis on kostjale

andnud aluse väita topeltmaksustamist ja kõrvalekaldumist käibemaksu neutraalsuse

põhimõttest. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega. Kui lähtuda vastutusotsuses tuvastatust,

tuleb kohaldada MKS § 83 lg-t 1, mille järgi seaduse või heade kommetega vastuolus olevat

tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse

tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku

sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. OÜ Gillian on deklareerinud tl 23 oleva

käibedeklaratsiooni kohaselt käibemaksu tasumise kohustuse 9 338 851 krooni ulatuses.

Selles ulatuses käibemaksu riigile tasumise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Võlgnikul

OÜ Gillian õigusjärglasena on seadusest tulenev kohustus tasuda deklareeritud käibemaks ka

siis, kui tegemist oli fiktiivse tehinguga. MKS § 83 lg 3 kohaselt tehingu tühisust ei võeta

maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul

viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Kohustuse täitmata jätmise korral on

võlausaldajal

õigus

nõuda

võlgnikult

kohustuse

täitmist,

ka

pankrotimenetluses.

Topeltmaksustamist ei toimu seni, kuni riigile ei ole hüvitatud IKB OÜ ettemaksukontole

kantud 9 008 496,94 krooni vastutusotsuse alusel või ei ole tasutud OÜ Gillian poolt

2007 septembrikuu eest deklareeritud ja tasumisele kuuluv käibemaks.

Tulenevalt asjaolust, et hageja põhinõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, on

põhjendatud ka intressinõue 1 501 156,59 euro ulatuses. Võlgniku tasumata maksukohustus

on aastast 2006, mil ei olnud piirangut intressi arvutamisele, mistõttu hageja intressinõue

ületab vähesel määral põhivõlga. Hageja ei ole pärast 01.01.2011 põhivõlga ületava intressi

arvutamist jätkanud (intressiarvestus tl 76–79), kostja ei ole tõendanud vastupidist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. TSC Terminal OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

5. märtsi 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Eesti Vabariigi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

nõue

Õigusvastaselt

Represseeritute

Kaitse

Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata ja menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei too käibedeklaratsioon, mille lõpus on kinnitus „Ei kinnita deklareeritud andmete

õigsust“, kaasa maksukohustust. Õiguskantsler oli seisukohal, et maksukohustuslasel on

seadusest tulenev kohustus esitada talle teadaolevalt õigeid andmeid ja seetõttu on kohane

seda deklaratsiooni esitamisel kinnitada, kuid sellisel kinnitusel on deklaratiivne iseloom. Kui

eeldada, et kõik maksukohustuslased esitavad õigeid andmeid, siis kaotavad sisu nii

MKS §-d 1531-2–154 kui ka karistusseadustiku § 3891 ja § 3892;

2) on viide haldusasjale nr 3-08-1783 asjakohane. Halduskohtu otsus jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 11.02.2010 otsusega. Kuna vastustaja seisukoha järgi ei ole neli risti allkiri,

siis ei saa väita, et käibedeklaratsioonid on allkirjastatud ja neist saab tekkida maksukohustus.

Kohtu arvamus, et käibedeklaratsioonid on allkirjastanud R. Paala, on ekslik. Kõik tõendid

viitavad vastupidisele. Õie Linde vabastas OÜ Gillian käibedeklaratsiooni esitamise

kohustusest, väites, et äriühing ei ole enam käibemaksukohustuslane (17.09.2009 kaaskiri

nr 9-6/8220) alates 28.08.2008. Maksuhaldur tagastas käibedeklaratsioonid septembris 2009,

pärast 03.08.2009 kohtumist, millel maksuhalduri esindajad lubasid, et käibedeklaratsioon

võetakse vastu, kui kõik selle lahtrid on täidetud. Maksuhaldur rõhutas kaaskirjas, et enne

01.07.2009 ei saanud maksukohustuslane ette näha, milline käibemaksu määr Riigikogus

vastu võetakse, seega on tegemist teadlikult valeandmete esitamisega maksuhaldurile;

3) on rikutud EIÕK artiklit 14. Maksuhaldur on arvestanud R. Paala allkirja (4 risti) kehtivaks

siis, kui äriühing on deklareerinud kohustuse riigi ees, ning keeldunud aktsepteerimast

samasugust allkirja siis, kui äriühing on deklareerinud nõude riigi vastu. EIK on sätestanud, et

ebaühtlane halduspraktika ja riigi kõrgema kohtu piisava praktika puudumine võib asetada

isikud olukorda, kus nende konventsioonis tagatud õigusi rikutakse võrreldes teiste isikutega,

kes on sarnases olukorras. Viimane annab aluse diskrimineerimise väite esitamiseks. Euroopa

Liidu käibemaksu 6 direktiiv sätestab, et käibemaks peab olema neutraalne. EIK seisukohad

kinnitavad, et kui riik jätab ostjale tagastamata sisendkäibemaksu, siis ei saa tekkida riigil

õigust nõuda müüjalt käibemaksu tasumist. Sellise olukorra loomine tekitab maksejõuetust ja

moonutab konkurentsi. Käibedeklaratsiooni vormi muudeti 01.07.2009 jõustunud uue

käibemaksuseaduse kohaselt ning OÜ Gillian parandas 01.07.2007–01.07.2009 esitatud

käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibed. 03.08.2009 kinnitas Õ. Linde, et maksuhaldur

võtab vastu käibedeklaratsiooni, kui selle lahtrid on täidetud. Seega on alusetu väide, et

R. Paala on proovinud maksuhaldurit eksitada ja deklareerinud valeandmeid. Samuti ei vasta

tõele, et R. Paala parandas deklaratsioonid 2011 septembris, tegelikult tegi ta seda 2009

augustis. Õigus kolme aasta jooksul käibedeklaratsioonis esitatud andmeid parandada peab

algama sellest, kui seadust või käibedeklaratsiooni vormi muudetakse (st alates 01.07.2009);

4) palub apellant tuginedes Riigikohtu määrustele nr 3-4-1-5-08 ja 3-3-1-85-07

ringkonnakohtul pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse taotlusega. Apellant esitab

taotluse, et kaitsta oma konventsiooni artiklitega 6 ja 13 tagatud inimõigusi. Riigivõimul on

olnud seisukoht, et sellist käibedeklaratsiooni vormi, millel saaks üheaegselt deklareerida nii

18- kui ka 20-protsendilist käivet, ei ole kunagi kehtestatud ega kehtestata ka kunagi.

Shchokin vs Ukraina (EIK kohtuotsus nr 23759/03 ja 37943/06) andis suunise, et juhul kui

siseriiklikud maksuseadused võimaldavad erinevaid tõlgendusi või ei ole selged, tuleb

kohaldada maksukohustuslasele kõige soodsamat tõlgendust. Küsimus allkirja definitsiooni

ning sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste üle vajab Euroopa Kohtu eelotsust.

5. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning

taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on apellatsioonkaebus võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti ja tuleks jätta TsMS

§ 643 alusel läbi vaatamata. Apellant ei ole kaebuses tuginenud TsMS § 631 lg-s 1 sätestatud

alustele ning järgitud ei ole TsMS § 633 nõudeid. Kaebusele lisatud võlgniku juhatuse liikme

Teet Raatsini 29.04.2013 vastus tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna selle

esitamist apellatsioonimenetluses ei ole põhjendatud;

2) ei ole apellant esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis annaks aluse jätta kogu hageja nõue

tunnustamata. Kostja väljendas 19.11.2012 vastuses hagile, et hageja on esitanud alusetu

nõude summas 1 019 484,36 eurot, st kostja ei vaidlustanud nõuet 437 128,89 euro ulatuses.

Kostja kinnitas kohtuistungil, et maamaksunõudele kostjal vastuväiteid ei ole. TsMS § 652

lg 7 sätestab, et esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt ja hagi

õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses;

3) kehtib eeldus kuni eelduse ümberlükkamiseni, st eeldus, et maksukohustuslane on esitanud

maksudeklaratsioonis

õigeid

andmeid,

kehtib

nii

kaua,

kuni

on

tõendatud,

et

maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonis valeandmeid;

4) ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit põhistamaks seisukohta, et kõik tõendid viitavad

sellele, et R. Paala ei ole võlgniku käibedeklaratsioone allkirjastanud. Võlgnik on esitanud

nelja risti kujutisega käibedeklaratsioone 20.02.2008, 20.01.2008, 20.12.2007, 20.11.2007,

20.10.2007, 27.08.2007 ja 20.07.2007, st enne 17.06.2008 OÜ Gillian nimel esitatud vaiet

15.05.2008 korralduse nr 12-2.2/6474 peale. Vastustaja nõustub Tallinna Halduskohtu

05.05.2009 otsuses asjas nr 3-08-1783 väljendatud seisukohaga, et: „asjaolu, et LõMTK on

varem aktsepteerinud R. Paala poolt nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumente, ei seo

Maksu- ja Tolliametit ega ühtegi tema kohalikku asutust ega ametnikku etteulatuvalt

tulevikus esitatavate dokumentide osas. Nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab

siduv olla üksnes konkreetse dokumendi osas, ent see ei tähenda ühelgi juhul seda, et

maksuhaldur peaks ka edaspidi sarnaselt allkirjastatud dokumente vastu võtma, kui ta leiab, et

tegelikult selline kujutis allkirja funktsiooni ei täida ja allkirjana käsitatav ei ole“;

5) ei ole apellant EIÕK artikli 14 rikkumise tõendamiseks esitanud tõendeid ega uue väite

esitamise lubatavust põhistanud ning viide EIÕK artiklile 14 tuleb jätta tähelepanuta;

6) ei ole apellant täpsustanud, millise Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist ja kohaldamist või

millise ühenduse õigusakti kehtetuks tunnistamist ta asjas soovib.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Nimetatud sätte alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust tulenevalt apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on ka vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Apellant on jätkuvalt juba maakohtus esitatud seisukohal, et OÜ Gillian poolt esitatud

käibedeklaratsioonid, millised on juhatuse liikme R. Paala poolt allkirjastatud nelja ristiga

ning millistel on muudetud deklaratsiooni vormis olevat lauset „Kinnitan deklareeritud

andmete õigsust“ lausega „Ei kinnita deklareeritud andmete õigsust“, ei saanud tuua kaasa

maksukohustust.

Maakohus on apellandi nimetatud seisukoha põhjendamatust TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu

kohaselt käsitlenud ning jõudnud õigele järeldusele, et ka apellandi poolt maksuametile

esitatud vaidlustatud käibedeklaratsioonid toovad talle kaasa maksukohustuse ning hageja

nõuet Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb

täies ulatuses tunnustada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega

korda käesolevas otsuses.

Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et deklaratsiooni esitaja kohustus esitada talle

teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama, tuleneb seadusest (MKS

§ 85 lg 4) ning et deklaratsioonil oleval kinnitusel on eelkõige informatiivne iseloom.

Apellant ei ole tõendanud, et vaidlusalused käibedeklaratsioonid oleks esitanud mitte

OÜ Gillian, vaid mõni muu äriühing, ning apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kõik

tõendid viitavad vastupidisele, on paljasõnaline. Samuti ei ole apellant tõendanud, et

vaidlusalustes käibedeklaratsioonides esitatud andmed oleksid ebaõiged ning hagejal polnud

alust nendest lähtuda. MKS § 56 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ning ka

sellest kohustusest tulenevalt oligi OÜ-l Gillian võimalik deklareerida talle teadaolevalt

õigeid andmeid.

Apellandi viide haldusasjale nr 3-08-1783 ei ole asjakohane. Nimetatud lahendis on Tallinna

Halduskohus muu hulgas leidnud, et nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab siduv

olla üksnes konkreetse dokumendi osas ning maksuameti poolt varasemalt R. Paala poolt

nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumentide aktsepteerimine ei seo maksuametit

etteulatuvalt tulevikus esitatavate dokumentide osas. Vaidlusaluses asjas on nii maksuamet

kui maakohus hinnanud konkreetses asjas esitatud tõendeid kogumis ning kuna tõendite

kogum kinnitas, et ka need käibedeklaratsioonid, millised olid allkirjastatud nelja ristiga, olid

esitatud OÜ Gillian poolt, siis hageja aktsepteeris neid. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi

seisukoht, et rikutud on EIÕK artiklis 14 sätestatud keeldu.

9. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et vaidlus allkirja definitsiooni ja sellega

kaasnevatest õigustest ja kohustustest vajab Euroopa Kohtu eelotsust.

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine eeldab Eesti õiguse vastuolu EL õigusega. Apellant ei

ole märkinud, milline Eesti kehtiv õigusnorm käsitleb allkirja definitsiooni ning juhul, kui see

oleks olemas, siis milles seisneks nimetatud õigusnormi vastuolu EL õigusega. Seetõttu

puudub Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks alus.

10. Vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi

asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese

astme kohtus esitamata jätmise põhjus.

TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma

kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või

tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja

arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on

tõendi vastuvõtmisega nõus.

Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt tugineb apellant muu hulgas deklaratsioonide

parandamisele seoses käibemaksumäära muutumisega 01.07.2009. Nimetatud asjaolule ei ole

apellant maakohtu menetluses tuginenud. Kuna apellant ei ole apellatsioonkaebuses

põhjendanud, miks ta nimetatud asjaolu ei saanud esitada maakohtus, siis jätab

ringkonnakohus selle tähelepanuta.

29.04.2013 (s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist) esitas apellant ringkonnakohtule

täiendavad tõendid: T. Raatsini vastuse kostjale (2-l lehel), Maksu- ja Tolliameti 17.09.2009

vastuse OÜ-le Gillian (1-l lehel) ja käibedeklaratsioonid (24-l lehel). Vastustaja vaidles uute

tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus jätab eelnimetatud tõendid TsMS § 652 lg 4

alusel tähelepanuta ja tagastab need apellandile.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TSC Terminal OÜ kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Üllar Roostoja