3-11-697/69 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-697 Haldusasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomägi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Asjas on määratud istung, mis toimub 2. detsembril 2013.

2. J. Reinomägi esitas 17. septembril 2013 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt asub kaebaja Rakveres ning tal puuduvad võimalused oma õiguste kaitsmiseks, kuna tal ei ole võimalik sõita Rakverest Jõhvi. Kaebaja istungile mitteilmumine võib kaasa tuua tema trahvimise või kaebuse läbivaatamata jätmise.

3. Tartu Halduskohus jättis 18. septembri 2013. a määrusega J. Reinomägi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused:

a) Kaebaja on töötu. Ainsaks sissetulekuks on kaebaja ema pension 305 eurot. Samas ulatuses on ka kaebaja ja tema ema püsikulutused. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid õigusabi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus iseenesest ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

b) Kohus määras asjas istungi, kuna kaebuses sooviti istungit nõuete täpsustamiseks. Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus 5. aprilli 2013. a määruses, et kaebuses kirjeldatu ei olnud kaebaja ammendav seisukoht. Riigi õigusabi määramise aluseks ei ole fakt, et kaebajal puuduvad vahendid kohtuistungile tulemiseks. Kui kaebajal ei ole võimalik haigusest tingituna kohtuistungil osaleda, tuleb kaebajal lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 150 lg-s 2 sätestatust esitada kohtule tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks.

c) Halduskohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise enda õigusi kaitsma, kuna kaebaja on kohtule esitanud arusaadava kaebuse. Käesolevas asjas on esitatud korduvalt määruskaebusi, mis on lahendatud kaebaja suhtes positiivselt.

d) Halduskohtus kehtib ühtlasi uurimisprintsiip, mille kohaselt peab kohus kaebajat vajadusel suunama ja abistama. Seega ei ole halduskohtumenetluses oluline, et kaebajal oleks õigusalaseid teadmisi. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

e) Kaebaja esitas 2. septembril 2013 suulise ja 12. septembril 2013 kirjaliku taotluse toimikuga tutvumiseks Rakvere kohtumajas. Kaebaja vastavasisuline taotlus rahuldati.

4. J. Reinomägi esitas 23. septembril 2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

18. septembri 2013. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused:

a) Käesoleva asja menetlust on venitatud pahatahtlikult. Kaebajal ei ole võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui kohus ei tunnista õigusvastaseks toimingut, mis kaebajale kahju tekitas. Ainult riigi õigusabi määramine võib aidata kaebaja õigusi kaitsta.

b) Riigi õigusabi andmata jätmiseks ei ole asjakohane halduskohtu väide, et kaebaja on varasemalt esitanud arusaadavaid kaebusi ja et määruskaebusi on korduvalt tema suhtes positiivselt lahendatud.

c) Kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja Viru Vanglas ning sellest tulenevalt oli talle tagatud õigus ilmuda kohtuistungile. Ühtlasi arvestas kaebaja toona sellega, et saab kaebust vajadusel täiendada, mistõttu ei ole kaebus koostatud eriti põhjalikult. Praegusel hetkel on olukord muutunud ning seda ei osanud kaebaja kaebuse koostamisel ette näha. Kaebajal puudub hetkel igasugune sissetulek ning kehv tervislik olukord ei luba tal ka tööle asuda. Kaebajal endal sõiduk puudub. Vajaduse korral võiks Rakverest Jõhvi jalgsi minna, aga kaebaja tervis on selleks liiga kehv.

d) Kaebajale peab olema tagatud õiglane õigusemõistmine ka esimeses astmes, kuid halduskohus teeb teadlikult ebaseaduslikke lahendeid ning seda just põhjusel, et kaebajal puudub asjatundlik õigusabiteenuse osutaja. e) Kaebaja on soovinud asja toimikuga tutvuda selleks, et koostada taotlus kriminaalmenetluse alustamiseks kohtuniku suhtes. Kaitsepolitseiamet leidis, et kuriteotunnused asjas puuduvad, mistõttu tahtis kaebaja toimikuga tutvuda ka selleks, et vaidlustada Kaitsepolitseiameti otsust. Kaebaja ei saanud toimikuga nõuetekohaselt tutvuda, mistõttu jäid tema õigused Viru Ringkonnaprokuratuuris kaitseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja J. Reinomägi määruskaebus rahuldamata.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul riigi õigusabi taotluse esitamise põhjuseks eelkõige asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik rahaliste vahendite nappuse tõttu Rakverest Jõhvi sõita, et osaleda seal 2. detsembril 2013 toimuval kohtuistungil. RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Riigi õigusabi üheks liigiks on RÕS § 4 lg 3 p 5 alusel isiku esindamine halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi korras ei ole võimalik hüvitada isiku sõidukulusid. Menetluskuludeks on küll kohtuväliste kuludena menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega (HKMS § 103 lg 1 p 2), kuid need mõistetakse välja poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Riigi õigusabi korras selliseid kulusid hüvitada ei saa.

8. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et

J. Reinomägi on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebaja on esitanud halduskohtule arusaadava kaebuse. Kaebaja käesoleva määruskaebuse eesmärk on ringkonnakohtule arusaadav. Lisaks on kaebaja käesolevas asjas esitanud halduskohtu määruste vaidlustamiseks korduvalt määruskaebusi, mis on lahendatud kaebajale positiivselt. Seega on kaebaja käesoleva menetluse vältel korduvalt tõestanud, et suudab ise edukalt enda õigusi kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb ka määruskaebusest, et riigi õigusabi ei soovita mitte niivõrd selleks, et end käesolevas halduskohtumenetluses efektiivsemalt kaitsta, vaid ikkagi sõidukulude katmiseks, mida riigi õigusabi seaduse kohaselt riigi õigusabina määratleda ei saa.

9. Asja materjalidest selgub, et kohtuistungi pidamise vajaduse tingis asjaolu, et kaebuse nõudeid on vaja täpsustada. Kaebaja tõi määruskaebuses välja, et kaebuse koostamise hetkel oli ta veel kinnipeetav, mistõttu arvestas ta sellega, et saab oma nõudeid istungil selgitada ning talle on tema staatusest tulenevalt tagatud kohtuistungist osavõtt. Neid asjaolusid arvesse võttes saigi kaebus koostatud napimalt. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 49 lg 1 ja lg 3 p 1 võimaldavad kaebust ka pärast selle esitamist täiendada. Seega on kaebajal võimalik enda seisukohti kirjalikult täpsustada. Halduskohus märkis 26. augusti 2013. a määruse resolutsiooni p-s 5, et kaebajal on soovi korral võimalik täiendada kirjalikult oma seisukohti või esitada uusi tõendeid või dokumente või taotlusi kuni 1. novembrini 2013.

10. Kaebajat on Tartu Halduskohtu 26. augusti 2013. a määruse resolutsiooni p-s 4 ja saadetud kohtukutses kohustatud kohtuistungile isiklikult ilmuma lähtudes HKMS § 127 lg-st

5. Kohtukutses on kaebajat teavitatud vastava kohustuse täitmata jätmisega saabuvatest tagajärgedest. Kaebajale esindaja määramine ei kõrvalda saabuda võivaid tagajärgi, sest arvestada tuleb HKMS § 143 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui talle on asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning ta ei ole eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmisel või ei ole seda põhistanud. Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi.

Halduskohus on J. Reinomägi teavitanud istungi toimumise ajast ja kohast. Kaebaja on riigi õigusabi taotluses ja taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuses väitnud, et ta ei ole võimeline kohtuistungile ilmuma, kuna ta tervislik seisund on kehv. Kui lugeda seda väidet tõeseks, on see mõjuv põhjus HKMS § 150 lg 1 tähenduses ning see võib olla aluseks istungi edasilükkamisele. Selle tõendamiseks tuleb kaebajal esitada HKMS § 150 lg 2 kohaselt kohtule tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks.

Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lg-s 2 kehtestatud korda. HKMS § 150 lg 3 järgi võib haiguse kindlakstegemiseks esitada ka muid tõendeid. Rahaliste vahendite nappust iseenesest ei saa pidada kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. Isikule esindaja määramine ei too automaatselt kaasa seda, et esindaja võtaks istungile kaasa ka esindatava ja et esindaja kannaks isiku sõidukulud. Ringkonnakohus märgib veel kord, et esindaja määratakse riigi õigusabi korras isikule, kes ei saa oma õiguste kaitsega ise hakkama, kuid käesolevas asjas ei nähtu taolist vajadust.

Esindajat ei saa määrata põhjusel, et isikul endal puuduvad vahendid kohtuistungile jõudmiseks. Kaebajal olnuks võimalik vältida istungi korraldamist. Ta võis arvestada kohtumenetluse venimisega ning sellega, et võimaliku istungi toimumise ajaks on ta vanglast vabanenud, mistõttu peab ta ise hoolitsema enda istungile jõudmise eest. Kaebajal oli võimalus koostada kaebus piisava detailsusastmega ning saavutada asja lahendamine kirjalikus menetluses. Istungi määramise tingis kaebaja enda käitumine, mistõttu kohus pidas vajalikuks asjas istungi korraldamist.

Ringkonnakohus leiab, et istungi määramisest loobumise põhjuseks ei saa olla kaebaja majanduslik olukord, kui viimane on ise istungit taotlenud. Samas ei ole välistatud, et kaebaja loobub istungi soovist, kuid sel juhul tuleb tal kirjalikult oma kaebust täiendada, sest käesoleval juhul oli istungit eelkõige soovitud kaebuse täpsustamiseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kohus ei saa jätta kaebust lahendamata ainuüksi seetõttu, et ta on kohustanud isikut HKMS § 127 lg 5 kohaselt isiklikult istungile ilmuma, teades samas, et isik ei saa istungile tulla, mistõttu on võimalik jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 144 lg 2 p 2 alusel.

11. Ringkonnakohtu arvates ei oma asjas tähendust see, et kaebaja on esitanud taotluse toimikuga tutvumiseks, mida talle ei ole nõuetekohaselt võimaldatud, kuna kaebaja märgib, et toimikuga tutvuda soovis ta kohtuniku suhtes kriminaalmenetluse alustamise taotluse koostamiseks. See ei ole aga vahetult käesoleva halduskohtumenetlusega seotud ning ei mõjuta kuidagi riigi õigusabi andmata jätmist käesoleva kohtumenetluse raames.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. septembri 2013. a määruse muutmata.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene