3-13-1295/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1295 Haldusasi K.J. kaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0123001445 tühistamiseks. RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast määruse jõustumist riigilõiv eurot K.J. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx (Swedbank AS).

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Poolte kulud jäävad nende endi kanda. 4. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on K.J. kaebus AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0123001445 tühistamiseks.

2. AS Ühisteenused teatas 20.09.2013 halduskohtule, et vaidlustatav viivistasu otsus on Tallinna Transpordiameti poolt kehtetuks tunnistatud ning esitas sellest tulenevalt taotluse menetluse lõpetamiseks.

3. Kohus küsis 23.09.2013 kohtunõudega kaebajalt, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega ning selgitas, et kaebajal on menetluse lõpetamise korral õigus taotleda ka menetluskulude väljamõistmist, esitades selleks menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.

4. Kaebaja esitas 04.10.2013 kohtule OÜ Presenter 30.09.2013 arve nr 2013-046 õigusabi osutamise kohta summas 180 eurot (koos käibemaksuga) ning arve tasumist kinnitava 04.10.2013 maksekorralduse nr 134.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Tallinna Transpordiamet tunnistas 17.09.2013 kehtetuks vaidlusaluse AS Ühisteenused viivistasu otsuse nr 0123001445. Kaebaja esitas kohtule 04.10.2013 arve temale osutatud õigusabi kohta ega taotlenud menetluse jätkamist. Seega tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada.

Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (HKMS § 43 lg 1 p 2).

6. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

6.1 Kohtumenetlusega kaasnevad menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (HKMS § 101 lg 1). HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad viimaste hulka ka menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulu väljamõistmise otsustamisel tuleb kohtul seega hinnata, kas taotluses nimetatud kulu (Presenter OÜ poolt õigusabi osutamisega seonduv kulu) on käsitatav menetluskuluna HKMS § 103 lg 1 p 1 mõttes.

HKMS § 31 lg 1 järgi võib menetlusosaline osaleda halduskohtumenetluses isiklikult või esindaja kaudu. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kohaldatakse esindusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lõikeid 5-8, § 219 lõikeid 3-7 ning 221, 224 ja 225. Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). Kohtule ja menetlusosalistele peab aga olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. Ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et mõni Presenter OÜ töötaja või äriühinguga muul viisil seotud isik oleks tegutsenud kohtumenetluses kaebaja esindajana. Kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud kaebaja ise. Kohtumenetluses saab esindajaks olla füüsiline isik, mitte äriühing (HKMS § 32 lg 1). Kohtule ei nähtu, kes kaebajale õigusabi osutas ega see, kas sellel isikul on esindajalt nõutav kvalifikatsioon (HKMS § 32 lg 1 p 2 ja lg 3). Äriregistri andmete kohaselt on Presenter OÜ põhitegevusalaks ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine ning lisategevusalaks mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine. Seega ei nähtu kehtivatest registriandmetest, et arve koostanud äriühingu tegevusalade hulka üldse kuuluks õigusabi osutamine (halduskohtumenetluses). Kui kaebaja ka on pöördunud menetluse kestel Presenter OÜ poole õigusalase konsultatsiooni saamiseks, ei ole selline kulu käsitatav menetluskuluna, mille väljamõistmist kohtumenetluses saaks taotleda.

Samuti ei saa senise menetluskäigu ning kohtule esitatud dokumentide põhjal taotletavat õigusabi kulu pidada nõustaja kuluks. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamise võimalust seadustikud ette ei näe (Riigikohtu 21.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-5-12 p 15, 03.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1- 93-08, p 16 ning 22.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-92-09, p 50). Kohtupraktika kohaselt piirdub nõustaja pädevus üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Käesolevas asjas kohtuistungit toimunud ei ole.

6.2 Eeltoodust lähtuvalt Presenter OÜ-le tasutud 180 eurot ei saa pidada kaebaja esindaja ega nõustaja kuluks HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses. Seega ei ole Presenter OÜ arve alusel kantud kulu menetluskuluks HKMS § 101 lg 1 mõttes ega ole kohtumenetluses vastustajalt väljamõistetav.

7. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitamisel 12.06.2013 tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub seega kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik