2-13-27835/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-27835

Tsiviilasi

OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu rahalise kohustuse täitmisele

sundimise nõudes

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(e-post XXX)

Kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXXOÜ-lt OÜ XXX kasuks poolte vahel 04.02.2011 sõlmitud

lõppkasutaja

litsentsilepingust

ja

13.01.2012

sõlmitud

lepingu

muutmise

kokkuleppest tulenev võlgnevus 6000 eurot, millest põhivõlgnevus on 3096,80 eurot

ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2093,20 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta XXXOÜ kanda.

4. Välja mõista XXXOÜ-lt OÜ XXX kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 350 eurot, millest 83,45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel ja 266,55 eurot hagi esitamisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

OÜ XXX esitas 13.07.2013 hagi XXXOÜ vastu rahalise kohustuse täitmisele sundimise

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ XXX ja XXXOÜ 04.02.2011 lõppkasutaja

litsentsilepingu majandustarkvara kasutamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 13.01.2012

eelnimetatud lepingu muutmise kokkuleppe servermajutuse lisateenuse kasutamiseks.

Hageja esitas kuni märtsini 2012 kostjale teeuste eest iga kuu kohta arve. Kostja ületas

esitatud arvete tasumisel maksetähtaegu.

Hageja esitas kostjale 23.03.2012 arve 1087 aprill 2012 teenuste eest summas 224 eurot, mille

kostja jättis tasumata.

Pooled sõlmisid 06.05.2012 lepingu ja lepingu muutuse ajutise muutmise kokkuleppe. Hageja

esitas kostjale arve 1170 summas 1706,40 eurot. Kostja tasus selle arve makseid hilinemisega

ja jättis selle arve summast 1166,40 eurot tasumata.

Hageja esitas kostjale 22.04.2013 arve 1019 summas 1706,40 eurot, mille kostja jättis

tasumata.

Tasumata arvete summa kokku on 3096,80 (224+1166,40+1706,40) eurot.

Lepingust ja kokkuleppest tulenevalt kohustus kostja tasuma viivist 0,75% päevas. Hagi

esitamise aja seisuga on viivise summa kokku 3201,33 eurot. Hageja vähendab nõutavat

viivist 2903,20 euroni.

Hageja palub kostjalt väljamõista võlgnevus 6000 eurot, millest põhivõlg on 3096,80 eurot ja

viivis 2903,20 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista hagi valdavas osas ja vaidleb võla suurusele vastu. Kostja tunnistab

tasumata summat 60 eurot november 2012 eest ja 60 eurot detsember 2012 eest. Ülejäänud

osas on alusetud, sest oli kokku lepitud teenuse lõpetamine. Kostja seletusest nähtub, et kostja

majandusliku olukorra muutudes leppisid pooled kokku majandustarkvara väiksemas mahus

kasutamiseks kostja poolt. 04.02.2011 sõlmitud lepingu suuliselt kokkulepitud muudatused

vormistati kirjalikult tagantjärele 13.01.2012 ja 06.05.2012. Aprillis 2012 selgitas kostja

hagejale äriühingu olukorda ning seda, et kostja ei ole suuteline maksma rohkem kui 60 eurot

kuus. Kostja sõnul oli neil hagejaga suuline kokkulepe, et kostja kasutab majandustarkvara

mahus, mida kasutas 2012 suvel, makstes 60 eurot kuus ning alates 01.02.2013 lõpetab

tarkvara kasutamise täielikult. Pärast 01.01.2013 ei ole kostja saanud hagejalt ühtegi teadet

tasumata arvete kohta. Kostja vaidleb vastu esitatud lepingute kehtivuse osas. Menetluskulud

palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid selgitab.

Kohus teatas 12.09.2013 pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning määras

menetlusosalistele tähtaja 23.09.2013 asja lahendamiseks vajalike tõendite esitamiseks.

Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

-

OÜ XXX ja XXXOÜ vahel on 04.02.2011 sõlmitud lõppkasutaja litsentsileping

majandustarkvara kasutamiseks.

-

Pooled sõlmisid 13.01.2012 eelnimetatud lepingu muutmse kokkuleppe, mille kohaselt

OÜ XXX osutab XXXOÜ-le lisaks 04.02.2011 sõlmitud lepingus osutatud teenustele

veel ka serverimajutuse teenust raamatupidamise tegemiseks kolmele firmale kahel

töökohal.

-

Pooled sõlmisid 06.05.2012 ülalnimetatud litsentsilepingu ning selle muutmise

kokkuleppe ajutise muutmise kokkuleppe, mille kohaselt 04.02.2011 litsentsilepingu

ja 13.01.2012 sõlmitud litsentsilepingu muutmise kokkuleppe alusel osutatavate

teenuste hinda vähendatakse kuni 01.10.2012 60 euroni kuus. Kuni 30.04.2013

tasutakse teenuste eest vastavalt OÜ XXX 06.05.2012 esitatud arvele nr 1170. Alates

01.05.2013 pikeneb leping ja tasutakse vastavalt 04.02.2011 sõlmitud lepingule ning

13.01.2012 sõlmitud kokkuleppele.

Seega on tuvastatud, et poolte vahel on lepinguline suhe ning kohaldamisele kuulub

võlaõigusseadus (VÕS).

Pooled vaidlevad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ja selle muutmise kokkuleppest

tuleneva teenuse mahu kasutamise eest tasumisele kuuluvate maksete suuruse osas. Kostja

vaidlustab poolte vahel sõlmitud lepingute kehtivuse.

Poolte vahel 04.02.2011 sõlmitud lepingu punktist 3.1 tulenevalt on kostjal õigus tasu eest

kasutada programmi (litsentsi) lepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lepingu punktist

5.2 tulenevalt kohustus kostja lepingust tulenevaid õigusi kasutama. Õiguste mittekasutamine

ei vabasta teda ühegi kohustuse täitmisest hageja ees. Lepingu punktis 9.1 on pooled kokku

leppinud, et lepingu maksumus koos käibemaksuga on 2 178,36 eurot, mis tasutakse igakuiste

maksetega kaheteistkümnes osas alates lepingu sõlmimisest vastava kuu alguseks. Kostjale

esitatakse sellekohane arve iga kuu eest. Seega sõlmisid pooled lepingu, millest tulenevalt on

kostja kohustatud igakuiselt hageja esitatud arve alusel viimasele lepingus sätestatud summa

tasuma (tl 31-33).

Lepingu punkti 10.1 kohaselt jõustub leping sõlmimise momendist ning pikeneb automaatselt

ühe aasta kaupa, kui kumbki pooltest ei ole kolm kuud enne lepingu lõppu teatanud tähitud

kirjaga lepingus toodud aadressil lepingu lõpetamisest. Lepingu punktist 10.2 tulenevalt

tasutakse lepingu pikenemisel kord aastas vastavalt hinnakirjale järgneva aastase perioodi eest

selle perioodi alguseks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingus sätestatud viisil lepingu

lõpetamisest hagejat teavitanud. Seega on poolte vahel sõlmitud leping ja selle lahutamatuks

osaks olevad lisad kehtivad.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi

lõikest kaks tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lõikest 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab

võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse

rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on

asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud

temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle

asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei

ole esile toonud asjaolusid, mille esinemisel oleks kostjapoolne kohustuse täitmine

vabandatav. Kostja ei ole eistanud vastuväiteid selle kohta, et hageja oleks jätnud omapoolsed

lepingust tulenevad kohustused täitmata, mille tulemusena võiks olla vabandatav kostja poolt

arvete tasumisega viivitamine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid lepingus sätestatud

programmi vähendatud mahus kasutamise kokkuleppe kohta ning seega on kostja jätnud oma

väited ka selles osas tõendamata. Hageja oli lepingust tulenevalt õigustatud kostjale

programmi kasutamise eest lepingus sätestatud mahus ja ulatuses arveid esitama ning kostjal

oli kohustus arvete tasumiseks.

Kostja poolt tarbitud teenuse eest hagejale arvete tasumata jätmine ei ole vabandatav. Kostja

tugineb arvete maksmata jätmisel asjaolule, et pooled olid suuliselt kokku leppinud lepingu

lõpetamises ja seetõttu on hagejapoolne arvete esitamine kostjale ootamatu. Kohus ei pea

kostja sellekohaseid väiteid usaldusväärseteks, kuna pooled allkirjastasid 06.05.2012

04.02.2011 poolte vahel sõlmitud litsentsilepingu ja 13.01.2012 lepingu muutmise ajutise

kokkuleppe, mis muuhulgas sisaldas kokkuleppeid teenuse eest tasumise kohta kuni

30.04.2013 ja lepingu pikenemise ning teenuse eest tasumise korda alates 01.05.2013. Samuti

oli 04.02.2011.a lepingus sätestatud lepingu pikenemise ja lõpetamise kord. Kostja teavitas

hagejat soovist teenuse kasutamine lõpetada 22.04.2013 e-kirjaga. Seega oli kostja teadlik

lepingu kehtivusest ning kohustusest teenuse eest tasuda.

Kostja on jätnud hagejale tarbitud teenuse eest tasumata arved kogusmummas 3096,80 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled

on kokku leppinud tasumisega viivitamise korral viivise määraks 0,75%, mis hagi esitamise

seisuga moodustab 3201,33 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 2 903,20 euroni.

Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks

lisaks põhivõlale välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku

2 903,20 eurot.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas

TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv

summas 350 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta

menetluskulud osaliselt hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann

Kohtunik