3-13-2087/3 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2087 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus G.B. paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Margus Arumäe; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– G.B.. Kohtuistungi toimumise aeg

4. oktoobril 2013. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba G.B. paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui

4. detsembrini 2013. a (k.a). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD

1. 04.10.2013 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse G.B. paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse. Taotluse kohaselt pidasid PPA Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni ametnikud 03.10.2013 kell 16.30 Tallinna Vanasadama D-terminaalis kinni Gruusia Vabariigi kodaniku G.B. (sündinud XX XX XXXX). Isiku ütluste kohaselt saabus ta Eestisse 03.10.2013 ebaseaduslikult. Dokumendid puuduvad ning isik tuvastati tema enda ütluste järgi. Kuna G.B.l puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, on ta kuni 48-tunniks kinni peetud ning talle tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks. G.B.t ei ole 48 tunni jooksul võimalik Eestist välja saata, kuna väljasaatmise korraldamisega seonduvate toimingute läbiviimine võtab rohkem aega. PPA ei pea proportsionaalseks G.B. viibimist vabaduses, kuna tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.

2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

G.B. selgitas kohtuistungil, et enda vabastamisel lahkuks Eestist kohe sinna, kus on parem.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus G.B. kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. G.B.l puuduvad välismaalaste seaduse §-s

43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 14 lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi G.B.le 03.10.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-ile 3 koheselt sundtäidetav. VSS § 72 lg 2 p 3 alusel ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele. Seega kuulub G.B. Eesti Vabariigist väljasaatmisele.

Samas ei ole G.B. kohene väljasaatmine võimalik, kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ning lisaks ka põhjusel, et väljasaatmisega seonduvad muud toimingud võtavad aega. VSS § 23 lõikest 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia samas seaduses sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal kinnipidamiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. G.B.l ei ole õigust Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku kinnipidamiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isiku varasem käitumine – ebaseaduslikult Eestisse saabumine ning soov liikuda edasi järgmisesse riiki – näitab, et isik ei ole olnud seaduskuulekas ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Seega võib isiku vabastamine saada takistuseks väljasaamismenetluse läbiviimisel.

Kohus saab G.B. ja teiste temaga koos kinnipeetud isikute kohtuistungil antud ütlustest aru nii, et isikud alles kaaluvad varjupaigataotluse esitamist ega ole veel PPA-le varjupaigataotlust esitanud. Seda kinnitas ka PPA esindaja. Varjupaigataotlus tuleb esitada Politseija Piirivalveametile, mitte kohtule. Isikul on võimalik esitada varjupaigataotlus viibides väljasaatmiskeskuses. Sellisel juhul peab PPA järgima välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 362 lg-s 3 sätestatud korda, s.h taotlema isikute jätkuvaks kinnipidamiseks kohtu luba ning seaduses sätestatud kinnipidamise aluste puudumisel isiku vabastama.

5. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada G.B. PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 4. detsembrini 2013. a. (k.a).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos