2-13-24494/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-24494

Tsiviilasi

Kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

taotlus

täiteasja

nr 084/2011/2625 raames võlgnik Ene Nõlvak-Donohoele

kuuluvasse korteriomandisse sisenemiseks loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ene Nõlvak-Donohoe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Ene Nõlvak-Donohoe

(IK: 46302172759), esindaja advokaat Eero Tonka;

Vastustaja (kohtutäitur): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei;

Puudutatud

isik

(sissenõudja):

Swedbank

AS

(RK: 10060701), volitatud esindaja Külli Reinfeld

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Ene Nõlvak-Donohoe määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 24. mai 2013.a määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisest tingitud

kulud jätta Ene Nõlvak-Donohoe kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas

ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas kohtule avalduse, milles palus luba

arestimistoimingu läbiviimiseks siseneda Ene Nõlvak-Donohoele kuuluvasse ja tema valduses

olevasse korteriomandisse kuni täitetoimingu lõpetamiseni, st vara hindamiseks ja

üleskirjutamiseks vajalike toimingute teostamiseks ning enampakkumise väljakuulutamise

korral ostuhuvilistele objekti tutvustamise eesmärgil vähemalt kahel korral enne

enampakkumise algust ja võlgnikule kirjalikult etteteatatud aegadel.

Avalduse kohaselt on täitemenetluse täiteasjas nr 084/2011/2625 algatatud E. Nõlvak-

Donohoe vastu Swedbank AS-i 29. juuli 2011 täitmisavalduse ja Tartu notar Aune Harujõe

asendaja Anne Priks-Toome poolt 10. jaanuaril 2001 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu

nr 115, Tartu notar Aune Harujõe poolt 12. aprillil 2002 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu

nr 1496, Tartu notar Aune Harujõe poolt 29. aprillil 2003 tõestatud hüpoteegi seadmise

lepingu nr 2167, Tartu notar Anne Priks-Toome poolt 24. augustil 2004 tõestatud hüpoteegi

seadmise lepingu nr 5382, Tartu notar Aune Harujõe poolt 12. septembril 2005 tõestatud

hüpoteegi seadmise lepingu nr 4245 ja Tartu notar Aune Harujõe poolt 4. aprillil 2007

tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu nr 1488 alusel. Nõude sisuks ja suuruseks on

hüpoteegiga tagatud nõue seisuga 29. juuli 2011 summas 47 488,54 eurot. Põhisummale

lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 4986,30 eurot ja

täitemenetluse alustamise tasust 19,16 eurot.

Täitmisteade ja täitedokumendid on võlgnikule kätte toimetatud 4. augustil 2011 aadressil

XXX. 13. oktoobril 2011 toimetati võlgniku esindaja advokaat Eero Tonka advokaadibüroo

sekretärile kätte teade arestimistoimingu kohta. 12. oktoobril 2011 edastas kohtutäituri büroo

teate arestimistoimingust E. Tonkale ka e-posti teel. 17. oktoobril 2011 saabus kohtutäituri

büroole E. Tonkalt e-postiga vastus, mille kohaselt võlgnik ei soovi viibida arestimise juures

ning palub arestimise läbi viia ilma tema juuresolekuta, ilma kodu puutumatust rikkumata

ning ilma tema perekonnaliikmete koduks olevasse korterisse sisse tungimata.

Arestimistoimingu läbiviimiseks määratud ajal ei viibinud võlgnik korteris ega võimaldanud

kohtutäituril kinnisasjaga tutvuda ning arestimistoimingut läbi viia. 19. oktoobril 2011 teates

võlgniku esindajale palus kohtutäitur teada anda aeg, mis sobib võlgnikule arestimistoimingu

läbiviimiseks. Nimetatud pöördumisele kohtutäitur vastust ei saanud. 1. novembril 2011 sai

kohtutäitur Tartu Maakohtu määruse, mille kohaselt kohus peatas täiteasjas nr 084/2011/2625

menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-11-50539 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 11.

veebruaril 2013 uuendas kohtutäitur nimetatud täiteasjas menetluse vastavalt Tartu

Ringkonnakohtu lahendile nr 2-11-50539. Kohtutäitur teatas võlgniku esindajale menetluse

uuendamisest ning palus teatada aeg, mil on võimalik arestimistoimingut läbi viia. 10. aprillil

2013 koostas kohtutäitur võlgnikule teate, milles pakkus välja kaks aega arestimistoimingu

läbiviimiseks. Lisaks selgitas kohtutäitur, et kui pakutud ajad ei sobi, tuleb võlgnikul teatada,

milline aeg temale sobib. Võlgnik teatele ei vastanud ja kohtutäituri poolt pakutud aegadel

korteris kedagi ei viibinud.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus rahuldas 24. mai 2013 määrusega kohtutäitur O. Kutšmei taotluse ja lubas

tal täiteasja nr 084/2011/2625 raames siseneda võlgnikule kuuluvasse ja tema valduses

olevasse korteriomandisse asukohaga XXX linnas. Luba anti arestimistoimingu läbiviimiseks

kuni täitetoimingu lõpetamiseni, st vara hindamiseks ja üleskirjutamiseks vajalike toimingute

teostamiseks ja enampakkumise väljakuulutamise korral ostuhuvilistele objekti tutvustamise

eesmärgil vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust ja võlgnikule kirjalikult

etteteatatud aegadel. Menetluskulud jäid TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et kuna kohtutäitur on kohustatud läbi viima

täitemenetluse võimalikult efektiivselt ja kiiresti, on kohus seisukohal, et kohtutäiturile tuleb

anda luba siseneda võlgniku omandis ja valduses olevasse korterisse. Kuivõrd võlgnik ei ole

juba alates 2011. aasta lõpust lubanud kohtutäituril siseneda endale kuuluvasse korterisse

kohtutäituri poolt välja pakutud aegadel ega ole ka ise välja pakkunud talle sobivat aega, ei

kavatse võlgnik ilmselt ka edaspidi kohtutäituriga koostööd teha. See aga venitab oluliselt

täitemenetluse kestust ning kahjustab võlausaldaja huve. TsMS § 28 lg 3 kohaselt peavad nii

võlgnik kui ka muud isikud, kelle kaas- või otseses valduses korteriomand on, taluma

arestimistoimingute läbiviimist.

Enampakkumise läbiviimisel on kohtutäituril aga vaja sisenda võlgnikule kuuluvatesse

ruumidesse, et neid enampakkumisest huvitatud isikutele näidata. Samuti aitab varaga

tutvumine enne enampakkumist kaasa vara paremale realiseerimisele. Seega on ka võlgniku

huvides kohtutäituri lubamine enda korterisse selle võimalikele ostjatele tutvustamise

eesmärgil.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. E. Nõlvak-Donohoe esitas Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja jätta kõik menetluskulud

kohtutäitur O. Kutšmei kanda. Samuti palus võlgnik peatada määruse täitmine kuni tsiviilasjas

tehtava lõpplahendi jõustumiseni. 20. juuni 2013 määrusega peatas maakohus 24. mai 2013

määruse viivitamatu täitmise kuni E. Nõlvak-Donohoe poolt 24. mail 2013 esitatud

määruskaebust lahendava määruse jõustumiseni.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on vaidlusalune korteriomand juba arestitud ning kinnistusraamatusse on kohtutäituri

avalduse alusel 8. augustil 2011 sisse kantud käsutamise keelumärge. Kohtutäitur pidi TMS

§ 74 lg-st 1 tulenevalt korteriomandi arestimisel ühtlasi läbi viima ka selle hindamise.

Kaevatavast kohtumäärusest ei selgu, millised on need erakorralised asjaolud, millest

tulenevalt on kohtutäituril vajalik korteriomandit teistkordselt arestida või arestimisel juba

läbiviidud toiminguid, sh korteriomandi hindamine, teistkordselt teha;

2) on TMS § 74 lg 3 ja lg 4 kohaselt kohtutäituri poolt iseseisvalt arestitud asjale hinna

määramine põhjendatud üksnes pärast seda, kui võlgnik ja sissenõudja ei ole arestitud asja

hinnas omavahel kokkuleppele jõudnud;

3) peavad sissenõudja ja võlgnik läbirääkimisi täitemenetluse lõpetamiseks kokkuleppe

sõlmimiseks. Sissenõudja ja võlgniku vahel on käesoleval ajal erimeelsused üksnes selles, kas

kokkuleppe saavutamiseks kuulub võlgniku poolt sissenõudjale tasumisele 50 000 eurot või

50 700 eurot ning kas kokkulepitav summa tuleks sissenõudjale tasuda 30-60 päeva või 120

päeva jooksul;

4) on kohtutäituri töötaja võlgniku korterisse ülemäärast jõudu kasutades sisenenud ka varem.

Eelnimetatud asjaoludel esitati kohtutäituri töötaja tegevuse kohta kaebus politseile.

Kohtutäituri poolt korterisse sisenemine peaks toimuma üksnes range järelevalve all ning ilma

võlgniku ja tema lapse juuresolekuta.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

4. Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kõik

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Kohtutäituri vastuväidete kohaselt

1) on TMS §-st 8 ja § 52 lg-st 1 tulenevalt hüpoteegi realiseerimise menetluse käigus

võlgnikule kuuluva ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja arestimine kohtutäituri kohustus

mitte aga valikuvõimalus. Kinnisasja arestimise toiming seisneb vara käsutamise keelamises

(TMS § 54 lg 3), vara üleskirjutamises (TMS § 142 lg 1) ja varale hinna määramises (TMS

§ 143 p 4, § 144, § 137, § 74). Käsutamise keeld tehakse nähtavaks kinnistusraamatusse

keelumärke

kandmisega.

Kuid

käsutamise

keelumärke

sissekandmisega

ei

saa

arestimistoimingut pidada lõpetatuks. Kinnisasja puhul kuuluvad arestimisele ka asja

päraldised ja olulised osad, mille määratlemine ja üleskirjutamine ei ole võimalik ilma asjaga

vahetult tutvumata ja üle vaatamata (TMS § 142);

2) peab kinnisasja sundmüüki korraldav kohtutäitur omama täielikku infot realiseeritava

objekti kohta, muuhulgas peavad tal olema ka korteri fotod, mida on võimalik objekti

tutvustamiseks müügikulutustes kasutada. Fotode kasutamine objekti parema müügitulemuse

saavutamiseks on kohtutäituri jaoks seadusest tulenev kohustus (TMS § 153 lg 2). Riigikohus

on määruse nr 3-2-1-107-12 p-s 11 leidnud, et loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks võib

anda ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks;

3) on hinna kujundamine menetlusosaliste kokkuleppel ajaliselt võimalik kas enne

arestimistoimingut või arestimise käigus. TMS § 74 lg 3 ja 4 kohaselt hinnatakse arestitud

asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade

hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara

kohtutäitur. Vaidlusalusel juhul teavitas kohtutäitur osapooli arestimistoimingu läbiviimisest

ja kinnisasja ülevaatamisest. Ükski osapooltest ei tulnud arestimistoimingu juurde.

Sissenõudja on kohtutäiturile kinnitanud, et pooled ei pea praegu läbirääkimisi ning

täitemenetlus peaks jätkuma tavapärases korras.

5. Sissenõudja AS Swedbank vaidles määruskaebusele vastu ning palus menetluskulud jätta

võlgniku kanda.

Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt:

1) nõustub sissenõudja kõigi kohtutäituri poolt 20. mai 2013 avalduses ja 17. juuni 2013

menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle

korrata;

2) oli täitementluse peatatud seoses võlgnikupoolse apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse

esitamisega perioodil 24. oktoober 2011 kuni 11. veebruar 2013, s.o 1 aasta ja peaaegu 4

kuud. Seejuures on kohtud läbi kolme astme olnud seisukohal, et sundtäitmine on lubatav.

Sissenõudja ja võlgniku vahel peetud läbirääkimised on lõppenud kokkulepet saavutamata.

Sellest hoolimata jätkab võlgnik täitemenetluse läbiviimise takistamist, kuna vaidlustab kõiki

kohtutäituri poolt tehtavaid toiminguid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Nõlvak-Donohoe määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määrus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega hakka neid TsMS § 659 ja

654 lg 6 alusel täielikult üle kordama. Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt

määruskaebuse väidetele.

7. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt ei saa ainuüksi

kinnistusraamatusse käsutuskeelu kandmisega lugeda lõpuleviiduks kinnisasja arestimise

toiminguid TMS § 142 jj mõttes. Arestimistoimingu oluliseks osaks on nii arestitava esemega

vahetu tutvumine kui ka selle hinna määramine. Kinnisasja puhul tuleb üles kirjutada ka selle

päraldised jm esemed, millele ulatub hüpoteek (TMS § 142 lg 1). Korteriomandi hinna

määramine ei saa olla täielikult objektiivne ilma arestitava korteriomandiga vahetult

tutvumata.

TMS § 28 lg 2 võimaldab kohtul anda loa võlgniku ruumidesse sisenemiseks muuhulgas

juhul, kui see on vajalik võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna kindlaksmääramiseks (samale

seisukohale asus Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-107-12 p 11). Olukorras, kus isik

(võlgnik) on kohustatud alluma sundtäitmisele, ei ole täitemenetluse läbiviimine võimalik

ilma, et sellega kaasneks määruskaebuse esitaja kodu puutumatuse rikkumine. Kodu

puutumatuse rikkumise intensiivsust aitab vähendada üksnes võlgniku enda poolt

kohtutäituriga koostöö tegemine, s.o võimaldamine kohtutäituril pääseda korterisse

võlgnikuga kooskõlastatud ajal, selle asemel, et kohtutäitur peaks laskma avada lukustatud

uksi võlgniku tahte vastaselt (TMS § 28 lg-d 1 ja 2).

8. Ringkonnakohtu arvates ei muuda arestimistoimingu läbiviimist kohtutäituri poolt taotletud

viisil ebaseaduslikuks asjaolu, et võlgniku (määruskaebuse esitaja) arvates on korteriomandi

väärtus piisavalt selge ning see ületab ilmselt sissenõutava võlgnevuse suurust. Kohtutäitur on

õigesti viidanud TMS § 74 lg-tele 3 ja 4, mis reguleerivad arestitud asja hindamist. Kuna ei

võlgnik ega sissenõudja ei kasutanud võimalust osaleda kinnisasja ülevaatamisel ega avaldada

seisukohta selle hinna kohta, tekkis kohtutäituril TMS § 74 lg 4 järgi õigus ja kohustus vara

ise hinnata.

Sissenõudja ja kohtutäituri poolt kohtule edastatud kirjavahetusest (t lk 114) nähtub, et

võlgnik ja sissnõudja ei ole täitemenetluse jooksul vaidlusaluse korteriomandi müügihinnas

kokkuleppele jõudnud ning sissenõudja soovib täitemenetluse jätkumist. Seega pole

asjakohased võlgniku väited korteriomandi hinnas ja täitemenetluse lõpetamise osas

sissenõudjaga kokkuleppele jõudmise kohta.

9. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 järgi E. Nõlvak-

Donohoe kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/