4-12-5617/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-12-5617

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

03. septembril 2013, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-12-5617 (2330,12,008215) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Tõlk Natalja Bulanova Irina Ogurova, Valentina Michelson Menetlusalune isik

J.T, elukoht xxx, isikukood xxx, ei tööta. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva Väärteoasi

J.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja

Jüri Teslenko

18.10.2012 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,008215 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: J.T

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja

Jüri Teslenko Tunnistaja: M L Kohtuistungi toimumise aeg 05.08.2013 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p ja § 135 lg 2

J J.T kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri ätta

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri

Teslenko 18.10.2012 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,008215

J.T karistamise kohta l

1 alusel rahatrahviga 10 iiklusseaduse § lg trahviühiku ulatuses, s.o (neli ) eurot, muutmata. kümmend

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220125294503.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 27.09.2013.a. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS § le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. -

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko tegi 18.10.2012 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,12,008215, millega karistati J.T rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 (nelikümmend) eurot liiklusseaduse § 35 lg 4 rikkumise eest liiklusseaduse § 22 lg 1 järgi ootorsõidukit , kuna ta 22.09.2012 k l 16.38 juhtides m el Ida-Virumaal, Narva linnas, Tallinna mnt. 13 , ei juures, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale vähendanud kiirust ega peatunud, et anda teed d vale

ülekäigurajal tee ületa jalakäijale.

II KAEBUS

J.T esitas 05.11.2012 nimetatud otsuse peale kaebuse, kus ta teatab, et ei ole nõus tehtud otsusega ning palub seetõttu kohtuväli e menetleja 18.10.2012 otsuse väärteoasjas nr s 2330,12,008215

tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.

Kaebuse esitaja leiab, et tema tegevuses puuduvad väärteo koosseisu tunnused. Kaebuse kohaselt liikudes 22.09.2012 oma autoga m da Tallinna maanteed Kangelaste prospekti suunas ning öö

liginedes reguleerimata ülekäigurajale Tallinna mnt 13 maja vastas nägi kaebuse esitaja külgnägemisega, et kaebuse esitajast vasakul pool olevad jalakäijad alustasid liikumist üle sõidutee, st alles astusid ülekäigurajale. Kaebuse esitaja oli tol hetkel juba ülekäiguraja vahetus läheduses, liikudes sõidutee parempoolses äärmises reas. Oma tegevusega ei tekitanud kaebuse esitaja mingit ohtu ülekäigurajale astunud jalakäijate jaoks (nimetatud reguleerimata ülekäiguraja asukohas on sõi kaks rida ühes suunas ning kaks rida teises suunas). alakäijad alles dutee neljarealine, st Seda, et j alustasid sõidutee ületamist, kinnitavad kaudselt ka tunnistaja Aleksandr J.T ütlused. Ta selgitas, et 22.09.2012 kell 16.38 oli ta esiistmel reisijana autos OPEL SINTRA, reg.nr. xxx ning ei näinud ülekäigurajal mingeid jalakäijad, kuna ei vaadanud kõrvale. Peale selle, olles juba ülekäiguraja vahetus läheduses nägi kaebuse esitaja tagavaatepeeglist, et küllaltki väikese vahega liikus tema taga teine transpordivahend ning juhul, kui ta oleks oma transpordivahendi peatanud oleks ta . võinud tekitada ohtliku olukorra teise liikleja jaoks Oma tegevusega vältis kaebuse esitaja kokkupõrget tema järel liikuva tarnspordivahendiga. Kaebuse esitaja leiab, et tema tegevuses puuduvad väärteo koosseisu objektiivsed tunnused. Oma tegevusega kaebuse esitaja mingit ohtu jalakäijate jaoks ei tekitanud. Peale politseinik M ütluste, ei esitanud muid tõendeid kaebuse L (L )

esitaja süü kohta väärteo toimepanemises. Väärteoprotokollis oli kaebuse esitaja süü tõendina märgitud ka fail videosalvestusega, kuid see salvestus kaotati millegipärast ära. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole motiveeritud, mis on vastavalt VTMS § 150 lg 1 p 7 väärteoõiguse oluliseks rikkumiseks.

III KOHTU

ISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuvälise menetleja esindaja vaidles selle vastu. Kaebuse esitaja palus kohtul arutada väärteoasja täies mahus ja kontrollida karistuse määramiseks olevaid faktilisi õiguslikke asjaolusid.

ja

Kohus kuula L (L ). s üle kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistaja M

Kaebuse esitaja J.T andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sõites mööda Tallinna maanteed sõidukiga Kangelaste prospekti poole ja lähenedes reguleerimata ülekäigurajale põiki maja nr 13 juures t , nägi a külgnägemisega, et vasakul pool olevad jalakäijad on hakanud sõiduteed ületama ehk just astunud ülekäigurajale. Oma tegudega a ei kujutanud jalakäijaile ohtu, sest t tema

sõiduki ja jalakäijate vahel oli kaks sõidurada. luges mõistet, mida Enda jaoks kaebuse esitaja tähendab „mitte anda teed“ – liikleja muudab liikumiskiirust või – suunda. Kaebuse esitaja tunneb ka huvi tema sel toimepandud väärteo tõendatuse vastu. Väärteo videosalvestus on mingisugusel põhju kaduma läinud. e tunnistaja ütlused jäid millegipärast arvestamata otsuse tegemisel. Temapools

Kaebuse esitaja leiab, et temale etteheidetava väärteo toimepanemises süü ei leidnud tõendamist kohtuistungil. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et lähenedes reguleerimata ülekäigurajale kujutas

ta jalakäijaile ohtu ja neid läbi ei lasknud. , et väärteoprotokollis ja otsuses Kinnitas nimetatud väärtegu a ei ole toime pannud. Lisaks politseitöötaja M ütlustele ei ole teis t L i kaalukad süütõendid lisatud. Kohtulikul uurimisel ärakuulatud tunnistaja M. L andis segaseid ütlusi. Tema ütlused on ilmselgelt vastuolus. See, et jalakäijad hakkasid just liikuma mööda sõiduteed, on kaudselt kinnitatud tunnistaja A L dati kohtulikul uurimisel. Kaebuse esitaja ütlustega, mida aval

märkis, et ei ole täpset ja täielikku kaebuse esitaja teo kirjeldust kohtuistungil avaldatud väärteoprotokollis. Väärteoprotokollis ei ole kirjutatud kus olid jalakäijad ja millisel sõidurajal , liikles kaebuse esitaja sõiduk. Politseiasutuse otsuses ei ole sellestki kirjutatud. Teo kirjeldusel on väärteoprotokollis oluline tähtsus, sest vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr

3-1-1-9-08, plil ja kriminaalmenetluse st 14 nähtuvalt on kohtuvälise menetluse väärteoprotokol süüdistusaktil sama ülesanne. Riigikohus mainis otsuses nr 3

07 (р. 10), et väärteomenetluse -1-1-84- seadustiku § 69 lg 2 p s 1 on sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida lühike -

väärteo kirjeldust, s.o väärteoprotokollis kajastatakse andmed, mille alusel võib hinnata kas süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollist peab teisiti nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja mille alusel leiab väärteoprotokolli koostaja, et väärteokoosseis on täidetud. Seega tähendab süüdistusaktiga sarnaselt väärteo kirjeldus menetluse eset. Kaebuse esitaja märkis, et tehes väärteoprotokolli kohta viitasid politseiametnikud LS § 35 lg 4 rikkumisele, kuid kaebuse esitaja selle paragrahvi lõige 6 jäi ilmselt nende ebapädevuse tõttu arvestamata. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et videosalvestus sündmusest on arusaamatute põhjuste l l toimiku materjalidest

kadunud. Kohtulikul uurimisel kinnitaski politsei esindaja, et see oli erandjuhtum, kui tehniliste põhjuste tõttu jäi videosalvestus kadunuks, arust üks tähtsamaist väärteo kuid see on kaebuse esitaja

toimepanemise tõenditest. Kaebuse esitaja on arvamusel, et kadunud videosalvestuses oli selgelt jäädvustatud jalakäijate ja sõiduki asukoht sõiduteel, mis ei vasta politseinike huvidele. tema

Kaebuse esitaja leiab, et karistuse suurus 40 eurot ning see, et otsuse tegemisel ei põhjendanud kohtuväline menetleja nimelt sellise rahatrahvi määramist, näitab seda, et politseiametnikud said enda ebaõigsusest aru ja otsustasid, et 40 euro tõttu ei hakka kaebuse esitaja kaebust esitama.

Kaebuse esitaja leiab, et need kahtlused ja vastuolud, mis kerkisid esile sellel kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus, jäid kõrvaldamata. Vastavalt aga kohtumenetluse ühele põhimõttele ehk süütuse presumptsioonile tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Otsuses nr 3

101 märkis Riigikohus, et kõik kõrvaldamata -1-1- kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. , et kaebuses öeldud ja Kaebuse esitaja leiab

kohtulikul uurimisel kinnitatud asjaolude alusel võib kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja e väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt lõpetada. e

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab . , et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele

Sellest, et v , ei ole midagi kriminaalset. d kinnitavad ideosalvestis on ära kadunud J.T süü

tunnistaja M. L , kes . Ta ütlused kahel korral andis üsna üksikasjalikke ütlusi sellest, mis toimus kahel korral ütles, et tegelikult jõudsid jalakäijad sõidutee keskele. Politseinike arvamuse järgi tekkis oht jalakäija le J.T poolt, mille eest sai ta karistatud. Sõites ta ei vähendanud kiirust te

ega andnud teed jalakäijaile, mis on LS § 35 lg s 4 ette nähtud. Väärteoprotokolli ja otsuse osas - arva tleja esindaja b kohtuvälise mene , et J.T pretensioonid on põhjendamatud. Karistamiseks oleva paragrahvi faabulat kajastavad nii väärteoprotokoll, kui otsused. Ü seadus ei sätesta, et kski

jalakäijate ja sõidukite asukoht sõiduteel oleks täpselt kirjeldatud, LS § 222 lg 1 faabulat aga täielikult kajastatakse nii otsuses, kui väärteoprotokollis. Kui kõne all on õigusrikkumise ka

toimepanemise kohas ülekuulatud A ütlused, siis jääb J.T millegipärast ainult L

esimese osa juurde sellest, et A. L

ei näinud sõiduteel jalakäijaid, kuid jätab ütlemata, et ütlusi andes A. J.T ütl et, ta ei vaadanud sõiduteed, seetõttu ei näinudki. Politseitöötajad teostasid es järelevalvet selle ülekäiguraja üle seoses linnaelanike järjekordsete kaebustega ja tõepoolest ohtliku ristmikuga, kus juhtub selle paragrahvi mittejärgimisel palju liiklusõnnetusi seoses inimestele otsasõitmisega. Selle alusel teostati järelevalve selle ülekäiguraja ja möödasõitvate autode üle. Kui t

reisija ei näinud, ei tähenda see, et välja mõtlesid, politseinikel ei olnud politseinikud rikkumise mõtet teha seda. Kui kõne all on J.T taga , siis see on naeruväärne väide, kiusamine kolm protokolli tunnustati kohtumenetluses olevatest neljast protokollidest seadusekohasteks ja ta on süüdi tunnistatud antud õigusrikkumiste toimepanemises ning seda enam, kriminaalpolitsei menetleb veel ühte menetlust seoses õigusrikkumisega kriminaalkorras. Seetõttu arvab kohtuvälise menetleja esindaja, et härra J.T kaebus ei vasta seadusele ja härra T eslenko otsus vastab

seadusele täielikult. Kui kõne all on karistuse määr, siis antud juhul on rahatrahv tavapärane esimesel korral, see on maksimumsummast üks viiendik. Kõik on tehtud seaduse raames ja vastab seadusele. menetleja esindaja palub eslenko Kohtuvälise jätta härra T otsus jõusse ja härra J.T

kaebus rahuldamata. tehnilise Kohtuvälise menetleja esindaja seletas videosalvestuse kadumist veaga. Ta seletas, et see on erandjuhtum, kui videokaamerast arvutisse ülekandmisel on videosa Nad ei saanud seda leida ja taastada, lvestus tegelikult kadunud tehniliste probleemide tõttu. kõik see oli seotud üksnes tehnilise veaga.

Tunnistaja M L teostasid andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 22.09.2012 liiklusjärelvalvet Maxima

juures Tallinna mnt 12, kus d

seisid ja võtsid videosse reguleerimata ülekäigura a. Nägid, et juht

(kaebuse esitaja) ei lasknud läbi jalakäijat. Kui juht sõitis jalakäija juurde, ei jäänud ta seisma, ei vähendanud kiirust ega lasknud jalakäija läbi, kes oli juba ülekäigurajal. Sõiduk sõitis Tallinna mnt t

21 poole, auto oli punast värvi, autonumbrit ei mäleta, peale seda tunnistaja , kui nad pidasid selle isiku kinni, oli l istus isik, tunnistaja d end seesama isik roolis. Kas kõrva täpselt ei mäleta. Tutvustasi

patrullpolitseinikena, selgitasid d kinnipidamise põhjust, isik ei olnud sellega nõus ja seejärel tegi väärteoprotokolli. oli näida Videosalvestus oli tehtud. Seda tud menetlusalusele isikule. Menetlusalusele isikule esitati osalvestus, millega menetlusalune isik ei pärast õigusrikkumist vide nõustunud. Jalakäija oli ülekäigurajal ja ei teinud midagi, et teda läbi lasta. Jalakäija kaebuse esitaja

oli kindel, et autosid ei ole paremal ega vasakul ja ta võib ületada sõiduteed. Kuivõrd see on neljarajaline tee, Tallinna mnt 13 risti pargitakse sõidureale sõidukid ja see tähendab, et sõidutee ja nähtavus oli juba halb nii jalakäijaile kui juhtidele, eriti kui on väga palju autosid. Tol päeval olid autod pargitud nii, et juhtidel oli hea nähtavus. Jalakäija oli juba ülekäigurajal, ta oli juba kolmandal sõidurajal ja kõige ohtlikum hetk oli, kui jalakäija läbis poole teekonnast ja teda ei lastud läbi.

Seaduses on kirjas, et autojuht peab vähendama kiirust miinimumini, et ta ei kujutaks ohtu jalakäijale ja vajadusel peatama ning laskma jalakäija läbi. Videosalvestus oli ning seda videosalvestust näidati kaebajale. Videosalvestusest oli hästi näha, et kaebaja ei lasknud jalakäija läbi Täiendavaks asjaoluks on see, et jalakäija oli juba läbinud poole teekonnast ja juht ei . lasknud

jalakäija läbi. Tunnistaja ei oska öelda, kuidas Tunnistaja paarimees oli ka selle juures. videosalvestus on ära kadunud kõrvaldada. See, mida . Seletas, et nad ei suuda videosalvestust ise salvestati videokaameraga, jääbki sinna.

Kohtuistungil mää ütlusi. ras kohus avaldada tunnistaja A L

Tunnistaja A L andis 22.03.2012 ütlusi selle kohta, et 22.03.2012 viibis autos Opel Sintra, reg.nr.

xxx oli taga oli tunnistaja poeg J.T. Nad liikusid Nar sõitjana, ro va kesktänavatel. Tunnistaja istus ees juhi kõrval. Ta ei näinud sõiduteel jalakäijaid, ümber. kuna ei vaadanud

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja -

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtuvälise menetleja 18.10.2012 otsuse kohaselt rikkus J.T liiklusseaduse § 35 lg

4 ning tema väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse (edaspidi LS) § 222 lg 1 järgi.

LS 35 lg 4 kohaselt § lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

LS § mootorsõiduki või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale

222 lg 1 kohaselt -

tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest –

50 trahviühikut. karistatakse rahatrahviga kuni

LS § 2 p 100 kohaselt ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat.

Kaebuse põhiseisukohad on, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et lähenedes reguleerimata ülekäigurajale kujutas menetlusalune isik jalakäijaile ohtu ning ei las neid üle knud ;

oma tegudega ta ei kujutanud jalakäijale ohtu, sest tema sõiduki ja jalakäijate vahel oli kaks sõidurada; tunnistaja M. Lohk andis segaseid, vastuolusid ütlusi; tunnistaja A. J.T ütlusega on kaudselt kinnitatud,

et jalakäijad hakkasid just liikuma mööda sõiduteed; väärteoprotokollis ei ole täpset ja täielikku teo kirjeldust, väärteoprotokollis ja otsuses ei ole kirjutatud kus olid jalakäijad ja ,

millisel sõidurajal liikles menetlusaluse isiku sõiduk; videosalvestus on kadunud; kahtlustused ja vastuolud, mis kerkisid esile kohtuistungil jäid kõrvaldamata.

Tunnistaja M L kohaselt oli j ütluse alakäija juba ülekäigurajal, ta oli juba kolmandal sõidurajal ja kõige ohtlikum hetk oli, kui jalakäija läbi poole teekonnast ja teda ei lastud läbi.

oli nud Kohtul ei

ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, loogilised, järjepidevad, kuna need on kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses.

Oma ütluses, mis oli antud kohtuistungil menetlusalune isik J.T rääkis, et liikudes paremal pool servapoolses reas Tallinna maanteed mööda Kangelaste prospekti poole ja lähenedes reguleerimata ülekäigurajale põiki maja nr 13, nägi ta külgnägemisega, et vasakul pool olevad jalakäijad on hakanud sõiduteed ületama ehk just astunud ülekäigurajale. Oma tegudega ta ei kujutanud jalakäijaile ohtu, sest tema sõiduki ja jalakäijate vahel oli kaks sõidurada.

J.T ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 22.09.2012.a. menetlusaluse isikuna üle kuulatud, andis J.T vastuolulisi ). Esmalt andis ta ütlusi (lk. 11 ütlusi selle kohta, et ta ei

näinud sõiduteel jalakäijaid.

Kohtuistungil Hiljem aga J.T ütles, jalakäija seisis sõiduteel. andis J.T ütlusi, et vasakul pool olevad jalakäijad on hakanud sõiduteed ületama (lk. 58, 61).

Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et J.T andis vastuolu

lisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja.

Tunnistaja A L

ütluse kohaselt ta ei näinud sõiduteel jalakäijaid, kuna ei vaadanud ümber.

On tuvastatud, et videosalvestus on s sündmuskohal tehtud, eda nägi menetlusalune isik, pärast videosalvestus on kadunud tehniliste põhjuste põhjal. Kuid J.T süü kinnitatakse tunnistaja ütlusega ja toimiku materjalidega.

Kohus ei leidnud kohtulikul uurimisel kahtlustusi ja vastuolusid, mis kohtuistungil jäid kõrvaldamata.

Kohus on seisukohal, et nii väärteoprotokollis kui ka otsuses on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamis Väärteoprotokoll on täidetud t ei vaja. kooskõlas VTMS § ga 69. Üldmenetluse otsus on koostatud kooskõlas VTMS § - -ga 74.

Kohus leiab, et S

35 lg 4 kaebuse esitaja ei täitnud L § tulenevat nõuet, mille kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Kohus leiab, et J.T

pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest.

KarS § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht olema eriti hoolas jälgimaks teed ületavaid või teeületamisvõimalust ootavaid jalakäijaid. Kohus leiab, et käesoleval juhul pidas

J.T

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid

tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida, pannes kergemeelsusest toime väärteo.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et J.T tal le süüks arvatud LS § lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo - toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et rikkus LE § – J.T

35 lg 4 22.09.2012 kell 16.38 Ida-Virumaal, Narva linnas, Tallinna mnt. 13, liikudes Kangelaste prospekti suunas juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed ülekäigurajal tee ületamist ootavale jalakäijale. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud pani toime väärteo, mi

- J.T s on kvalifitseeritav LS § lg 1 järgi.

Järgmiseks kontrolli kohtuvälise menetleja poolt on toimunud b kohus, kas

karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 222

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

J.T on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS § lg

1 alusel rahatrahviga 10

40 eurot. trahviühikut, so

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.T puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse suurust mõjutab õiguskorra kaitsmise huvi, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et oleks tagatud sealhulgas

kõigi liiklejate, ka jalakäijate turvalisus.

Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole liiga suur, kuna see on mõistetud alla keskmist määra ning käesoleval juhul ei esine enam ka karistust kergendavat asjaolu, kuna kohtuistungil ei kahetsenud J.T väärteo toimepanemist, leides, et ta ei pannud väärtegu toime.

Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS §-st 132, 134, 135.

/allkirjastatud digitaalselt/

Galina Jasnujk Kohtunik