1-13-6427/61 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-6427

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. septembril 2013, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-6427 (13240100151)

Kohtunik

Astrid Asi

Kohtuistungi sekretär

Ilona Berezina

Tõlk

Valentina Michelson-Ipbüker

Kriminaalasi

Š K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, § 200 lg 2 p 4,7,8; A N

süüdistuses KarS § 121, § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 200 lg 2 p 4,7,8, §

266 lg 2 p 3; J B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi,

lühimenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski

Süüdistatavad

Š K

Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, XXX,

XXX, emakeel – XXX, õppekoht: XXX.

Varasem karistatus: puudub.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 28.01.2013.

Kaitsja

Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

A N

Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, XXX,

XXX, emakeel – XXX, õppekoht: XXX.

Varasemad karistused:

- 20.12.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse alusel

vabastati KarS § 87 lg 1 p 2, lg 2 alusel karistusest, kohaldades

talle allutamine käitumiskontrollile 7 kuuks; kohustati täitma talle

pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 04.01.2013, vahistatud

kriminaalasjas 1-13-6121 (13240102331) alates 28.06.2013.

Kaitsja

Vandeadvokaat Sergei Politsev

1-13-6427

J B

Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel – XXX,

õppekoht: XXX.

Varasemad karistused:

- 21.10.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse alusel

vabastati KarS § 87 lg 1 p 2, lg 2 alusel karistusest, kohaldades

talle allutamine käitumiskontrollile 6 kuuks; kohustati täitma talle

pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule;

- 07.03.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 121,

§ 214 lg 2 p 4 järgi, KarS § 64 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel tingimisi

vangistusega 2 aastat 1 kuu katseajaga 3 aastat.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

Kohtuistungi toimumise aeg

14.08.2013

RESOLUTSIOON

1) Tunnistada Š K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli)

kuud vangistust.

Tunnistada Š K süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat

vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Š K

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Š K

vangistusega 2 (kaks) aastat.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka kohtueelses menetluses kinnipidamise aeg

11.01.2013, s.o 1 (üks) päev ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja

29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Ülejäänud osa vangistusest, so 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa)

päeva, ei pöörata täitmisele, kui Š K ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 28.01.2013.

Š K valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt

ärakantava karistusaja lõpuni.

1-13-6427

2) Tunnistada A N süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud

vangistust.

Tunnistada A N süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

Tunnistada A N süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat

vangistust.

Tunnistada A N süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud

vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista A N

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A

N vangistusega 2 (kaks) aastat.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.11.2012

kuni 28.11.2012, s.o 2 (kaks) päeva, alates 03.01.2013 kuni 04.01.2013, s.o 2 (kaks) päeva,

alates 26.03.2013 kuni 28.03.2013, s.o 3 (kolm) päeva, kokku 7 (seitse) päeva ja mõista

lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva

vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.09.2013.

Asendada A N tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld vahistamisega kuni

kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse tähtaja möödumiseni.

3) Mõista J B KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgnevalt:

Mõista Š K (Š. K rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Narva Linnalt kuni Š.K

täisealiseks saamiseni) ja A N (A.N rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt A N (ik

XXX) kuni A.N täisealiseks saamiseni) solidaarselt välja:

kannatanu V Z (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 55

(viiskümmend viis) eurot;

kannatanu OÜ N (reg. XXX, asukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 327

(kolmsada kakskümmend seitse) eurot 20 senti;

Mõista Š K (Š. K rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt Narva Linnalt kuni Š.K

täisealiseks saamiseni) välja:

-

kannatanu E R (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

219 (kakssada üheksateist) eurot 20 senti;

-

kannatanu V K (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks 100 (sada) eurot.

Mõista A N (A.N rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt A N (ik XXX) kuni A.N

täisealiseks saamiseni) välja:

-

kannatanu AS R (reg. XXX, asukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

1-13-6427

1401 (üks tuhat nelisada üks) eurot 40 senti.

-

kannatanu T T (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

151 (ükssada viiskümmend üks) eurot.

-

Kannatanu V Z (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

111 (ükssada üksteist) eurot;

-

kannatanu V T (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot;

-

kannatanu T B (sünd. XXX elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas

275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot;

Kannatanute L P ning OÜ L tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on

kannatanutel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Asitõendid: sigareti plastriiulid, DNA karbid, kivi, vanametall, mis asuvad hoiul Politsei- ja

Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (24.04.2013 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 134) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda Š K menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada)

eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend

neli) eurot ja 40 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 344

(kolmsada nelikümmend neli) eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest

koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 14.08.2013 kohtuistungil

osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada A N osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista A N

riigituludesse välja sundraha 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Jätta riigi kanda

ülejäänud menetluskulud: sundraha 620 (kuussada kakskümmend) eurot, kaitsja Sergei

Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot ja

56 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja

Sergei Politševi poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 315 (kolmsada viisteist)

eurot ja 84 senti.

Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise A N emale A N (ik XXX,

elukoht XXX).

KrMS § 181 alusel jätta riigi kanda J B kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud

õigusabi eest 202 (kakssada kaks) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest

koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud

õigusabi eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

„süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-13-6427, menetluskulud“.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-13-6427

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates 5. septembrist 2013.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis alates 7. oktoobrist 2013.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne)

päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus

Käesolevas kriminaalasjas on Š K esitatud süüdistus selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult grupis A N, 20.01.2013.a kella 00.31 paiku, lõhkudes kiviga vitriiniklaasi, sisenes

Narva linnas Puškini 10 asuva „Araxis“ kauplusse, kust varastas: neli 0,7 liitrine viski „Jameson“

komplekti üldmaksumusega 19,99 eurot, vermuti „Totino“ maksumusega 3,35 eurot, kaks pudelit

veini „Gielo“ üldmaksumusega 8,20 eurot, šampanjat pudeli „Rothberg“ maksumusega 3,50 eurot,

50 pakki sigarette „Winston“, üldmaksumusega 132,50 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Blue“,

üldmaksumusega 25 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Red“, üldmaksumusega 28 eurot, 10 pakki

sigarette „Winston Ecsprecho“, üldmaksumusega 28 eurot, tekitades OÜ N varalist kahju summas

327,20 eurot.

Samuti Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas

23.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas Kreenholmi 8 maja vastas haaras V K käest

mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 100 eurot ja jooksis ära, tekitades kannatanule varalist kahju

summas 100 eurot.

Oma nimetatud tegudega pani Š K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid

vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8

ettenähtud kuriteo.

Š K on esitatud süüdistus selles, et tema 10.01.2013.a kella 13.35 paiku Narva linnas Tallinna mnt

19c asuvas Fama kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Anton

Nagajeviga, kasutas vägivalda V F suhtes, nimelt lõi teda jalaga näkku, tekitades kanatanule

kehavigastusi ja füüsilist valu ning ähvardades noaga, võttis kannatanu jope, maksumusega 60 eurot

ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot, tekitades V F ema V Z varalist kahju summas 65,50 eurot.

Samuti Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas

10.01.2013.a kella 20.45 paiku Narva linnas Kerese 13 maja juures, tegutsedes grupis tundmatu

isikuga, kasutas vägivalda E R suhtes, nimelt tõukas teda, mille tulemusena kannatanu kukkus maha

ja tundis füüsilist valu. Pärast seda Š K haaras tema käest käekoti kus oli: mobiiltelefon Nokia

maksumusega 40 eurot, sularaha summas 1,90 eurot, hõbedast kaekett maksumusega 15 eurot,

hõbekett maksumusega 58 eurot, hõbedast kõrvarõngad, maksumusega 50 eurot, tekitades E R

varalist kahju summas 182, 70 eurot.

Oma nimetatud tegudega pani Š K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

1-13-6427

omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi

poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud

kuriteo.

A N on esitatud süüdistus selles, et tema 06.11.2012.a Narva linnas Peetri kooli kolmanda korruse

üldkoridoris kasutas vägivalda M R suhtes, nimelt lõi teda korduvalt rusikaga vastu nägu, samuti

jooksis tema järgi teisele korrusele, kus lõi teda käega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Oma nimetatud tegudega pani A N toime teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti

löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121

ettenähtud kuriteo.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema 11.12.2012.a kella 14.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt

19 hoone juures avalikult varastas, võttes A I käest mobiiltelefoni Samsung Ericsson Xperia,

maksumusega 70 eurot.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas

18.10.2012.a kella 10.00 paiku XXX korteris, vaba juurdepääsu teel varastas V Z mobiiltelefoni

Sony Ericsson, maksumusega 111 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju eelnimetatud summas.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis

tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus Energetik 2, akna ja ukse lõhkumise

teel, sisenes L P kuuluva kauplusse, kust varastas toiduained ja alkohoolseid jooke

üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule L P varalist kahju, arvestades akna ja ukse

taastamisega, summas 633 eurot.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas

02.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas Tuleviku 6a maja juures haaras O S käest

mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 390 eurot ja jooksis ära.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult grupis Š K, 20.01.2013.a kella 00.31 paiku, lõhkudes kiviga vitriiniklaasi,

sisenes Narva linnas Puškini 10 asuva „Araxis“ kauplusse, kust varastas: neli 0,7 liitrine viski

„Jameson“ komplekti üldmaksumusega 19,99 eurot, vermuti „Totino“ maksumusega 3,35 eurot,

kaks pudelit veini „Gielo“ üldmaksumusega 8,20 eurot, šampanjat pudeli „Rothberg“ maksumusega

3,50 eurot, 50 pakki sigarette „Winston“, üldmaksumusega 132,50 eurot, 10 pakki sigarette

„Winston Blue“, üldmaksumusega 25 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Red“, üldmaksumusega 28

eurot, 10 pakki sigarette „Winston Ecsprecho“, üldmaksumusega 28 eurot, tekitades OÜ N varalist

kahju summas 327,20 eurot.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis J B ja tundmatu

isikutega, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenes Narva linnas Kreenholmi 39 asuva R-

Kioskisse ja varastas tubakootteid üldmaksumusega 1401,40 eurot, tekitades AS R varalist kahju

eelnimetatud summas.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

18.02.2013.a kella 13.40 paiku Narva linnas Peetri koolis avalikult varastas A Z kasutused olnud

mobiiltelefoni Samsung Galaxy, maksumusega 275 eurot, tekitades mobiiltelefoni omanikule T B

varalist kahju eelnimetatud summas.

1-13-6427

A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes ühiselt

ja kooskõlastatult grupis G K, 19.02.2013.a kella 19.15 paiku Narva linnas Tuleviku ja Puškini

tänavate ristmikul haaras T T käest käekotti ja jooksis minema. Varastatud käekotis, maksumusega

15 eurot, olid: mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon Nokia, maksumusega 10 eurot, rahakott,

maksumusega 6 eurot, sularaha 50 eurot, töökoha magnetvõti, maksumusega 25 eurot, Swedpanga

pangakaart, maksumusega 7 eurot, ID kaart B T nimele, maksumusega 38 eurot, ja korterivõtmed,

kuriteoga T T tekitati üldkahju summas 151 eurot.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

02.03.2013.a kella 01.00 paiku Narva linnas Pähklimäe 4a hoones, vaba juurdepääsu teel varastas I

P mobiiltelefoni Nokia Liumia, maksumusega 449 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju

eelnimetatud summas.

Samuti A N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas

20.03.2013.a kella 02.20 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga,

metallkardinate ja ukseklaaside lõhkumise teel, sisenes Narva linnas Uusküla 11 asuva kauplusse,

kust varastas tubakatooteid ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades

kannatanule OÜ L kahju arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 593, 50 eurot.

Oma nimetatud tegudega pani A N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, avalikult,

kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg

2 p 5, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo.

A N on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

10.01.2013.a kella 13.35 paiku Narva linnas Tallinna mnt 19c asuvas Fama kaubanduskeskuses,

tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Š K, kasutas vägivalda V F suhtes, nimelt lõi teda jalaga

näkku, tekitades kanatanule kehavigastusi ja füüsilist valu ning ähvardades noaga, võttis kannatanu

jope, maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot, tekitades V F ema V Z varalist

kahju summas 65,50 eurot.

Oma nimetatud tegudega pani A N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi

poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud

kuriteo.

Samuti A N on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni

25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara

vallas aiandusühistus Energetik 2, akna lõhkumise teel, sisenes V T kuluva eramajja nr 404,

tekitades kannatanule varalist kahju, arvestades aknaklaasi ja majas endise seisu taastamisega,

summas 220 eurot.

Oma nimetatud tegudega pani A N toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse

ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.o. KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo.

J B on esitatud süüdistus selles, et tema 10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult grupis A N ja tundmatu isikutega, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel,

sisenes Narva linnas Kreenholmi 39 asuva R-Kioskisse ja varastas tubakootteid, üldmaksumusega

1401,40 eurot, tekitades AS R varalist kahju eelnimetatud summas.

1-13-6427

Oma nimetatud tegudega pani J B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg p 7, 8 ettenähtud

kuriteo.

2. Kohtumenetluses uuritud tõendid

Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali

põhjal.

Süüdistatav Š K ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid tunnistas oma süüd

täielikult kõikides episoodides. Kahetses toime pandut ning palus vabandust kannatanutelt.

Süüdistatav A N ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid tunnistas oma süüd

täielikult kõikides episoodides.

Süüdistatav J B ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks, kuid ennast süüdi ei

tunnistanud. Lisas, et ta ainult seisis ning ei teadnud, mida tehti.

Kohtuistungil kannatanud ei soovinud süüdistusele midagi lisada.

Kohtumenetluses on kohus uurinud alljärgnevaid tõendeid:

Kannatanu V Z ülekuulamise protokoll (I kd,tl 1-5)- 10.01.2013. a. V. F löömine, noaga

ähvardamine ning temalt jope maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot äravõtmine.

Kannatanu V F ülekuulamise protokoll (I kd,tl 6-10)- 10.01.2013. a. V. F löömine, noaga

ähvardamine ning temalt jope maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega 5,50 eurot äravõtmine.

Tunnistaja A T ülekuulamise protokoll (I kd, tl 12-16)- 10.01.2013. a. V. F jope äravõtmine.

A N ülekuulamise protokoll (I kd,tl 17-22)- 10.01.2013. a. V. F löömine, noaga ähvardamine jope

maksumusega 60 eurot äravõtmine. Š K poolt naisterahvalt koti varastamine.

Kannatanu V. Z ülekuulamise protokoll (I kd, tl 23-26)- V. F jope tagastamine kannatanule.

Kannatanu E R ülekuulamise protokoll (I kd, tl 29-36)- 10.01.2013. a. kella 20.45 paiku E. R

lükkamine ja käekoti ärarebimine.

Tunnistaja V K ülekuulamise protokoll (I kd, tl 38-43)-

aitas E. R varastatud asju otsida ning nägi

noormehi, kelles kannatanu tundis ära kallaletungijad.

Kahtlustatava Š K kinnipidamise protokoll (I kd, tl 44-47)- Kinnipidamise algas 11.01.2013.a ja

lõppes samal päeval.

Kahtlustatava Š Ki ülekuulamise protokoll (I kd, tl 49-54)- tunnistab osaliselt10.01.2013.a. V. F

löömist, noaga ähvardamist, jope äravõtmist. 10.01.2013. a. kella 20.45 paiku E. R kotivarguse

kohta selgitas Š K, et varguse pani toime „Arkafan“.

D O ülekuulamise protokoll (I kd, tl 56-59)- Andis ütlusi, et nägi kuidas 10.01.2013.a kella 20.45

paiku Narva linnas Kerese 13 maja juures, Š K tõukas jalust maha E R ja haaras tema käest käekoti

isiklike esemetega.

Kannatanu V K ülekuulamise protokoll (I kd,tl 61-65)- Andis ütlusi, et 23.01.2013. a. kella 21.00

paiku Narva linnas Kreenholmi 8 maja vastas talle tundmatu noormees haaras tema käest

mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 100 eurot ja jooksis ära.

Kahtlustatava Š Ki kinnipidamise protokoll (I kd, tl 44-47)- Kinnipidamise algas 28.01.2013.a.

Kahtlustatava Š K ülekuulamise protokoll (I kd, tl 72-75)- Tunnistas, et 23.01.2013. a. kella 24.00

paiku Narva linnas Kreenholmi 8 maja vastas haaras mehe käest mobiiltelefoni Samsung.

Kannatanu I B ülekuulamise protokoll (I kd, tl 157-164)- Kaupluse Araxes juhataja, mis asub Narva

linnas, Puškini tn 10, selgitab, et 20.01.2013. a. kell 00.31 teatas turvafirma G4S, et kauplusesse on

toimunud sissemurdmine ja vargus.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 168-173)- 20.01.2013 kaupluse Araxes vaatlus.

Kahtlustatava A N ülekuulamise protokoll (I kd, tl 176-180)- Tunnistab oma süüd osaliselt. Ei

tunnista sissetungimist ja varguse toimepanemist R-Kioski, asukohaga Kreenholmi 39h, mis toimus

22.12.2012 ja 24.12.2012. Tunnistab, et jaanuaris 2013. a. tungisid nemad koos Š K kauplusesse

1-13-6427

Araxes, mis asub Puškini tn 10 ja panid toime varguse.

Kahtlustatava Š K ülekuulamise protokoll (I kd, tl 188-195)- Tunnistab oma süüd selles, et

20.01.2013 tungis koos oma tuttavatega Araxes kauplusesse ja pani toime varguse.

Kannatanu V T ülekuulamise protokoll (II kd, tl 3-7)-

andis ütlusi, et tema suvemajja oli sisse

tungitud ning kahju tekitatud.

Kannatanu L P ülekuulamise protokoll (II kd, tl 31-35)- Andis ütlusi, et tema kauplusest varastati

kaupa üldmaksumusega 250 eurot.

Tunnistaja V M ülekuulamise protokoll (II kd, 58-62)- Andis ütlusi, et A N kutsus teda enda

suvilasse.

Tunnistaja V F ülekuulamise protokoll (II kd, tl 63-67)- Andis ütlusi, et A N kutsus teda enda

suvilasse.

Kannatanu V Z ülekuulamise protokoll (II kd, tl 74-77)- Andis ütlusi, et tema kodust on kadunud

mobiiltelefon Sony Ericsson ja tema poeg V F ütles, et teda külastas tuttav nimega „S“.

Tunnistaja V F ülekuulamise protokoll (II kd, tl 78-81)- Andis ütlusi, et kutsus oma korterisse A N,

S B, kes tulid koos tundmatu noormehega. Hiljem ta avastas, et korterist on kadunud mobiiltelefon

Sony Ericsson.

Kannatanu M R ülekuulamise protokoll (II kd, tl 89-93)- Andis ütlusi, et A N lõi teda rusikaga vastu

nägu, samuti lõi rusikaga vastu keha.

Kahtlustatava A N kinnipidamise protokoll (II kd, tl 94-97)- Kinnipidamise algas 27.11.2012.a ja

lõppes 28.11.2012.a.

Kahtlustatava A N ülekuulamise protokoll (II kd, tl 98-104)- tunnistab sissemurdmist V T suvilasse

ning L Pi poodi, V. F telefoni võtmise kohta seletab, et kannatanu andis telefoni talle pandiks. M. R

löömist tunnistab.

Kannatanu O S ülekuulamise protokoll (II kd, tl 141-144)- Andis ütlusi, et noormees haaras tema

käest mobiiltelefoni Samsung Wave ja jooksis minema.

Tunnistaja M A ülekuulamise protokoll (II kd, tl 145-148)- Andis ütlusi, et nägi, kuidas A N jookseb

minema ja sai aru, et tema varastas O S mobiiltelefoni.

Kannatanu E I ülekuulamise protokoll (II kd, tl 150-153)- Andis ütlusi, et A N, ähvardades tema

poega A I, võttis temalt mobiiltelefoni Sony Ericsson.

Kahtlustatava A N kinnipidamise protokoll (II kd, tl 155-157)- Kinnipidamise algas 03.01.2013.a ja

lõppes 04.01.2013.a.

Kahtlustatava A N ülekuulamise protokoll (II kd, tl 158-163)- tunnistab A I telefoni äravõtmist ning

O S telefoni äravõtmist.

Kannatanu T T ülekuulamise protokoll (II kd, tl 177-181, 182-184)- Andis ütlusi, et tundmatu

noormees haaras tema käest käekotti ja jooksis minema.

Kahtlustatava G K ülekuulamise protokoll (II kd, tl 197-199)-Tunnistab osaliselt T. T käekoti

äravõtmist.

Kannatanu A Z ülekuulamise protokoll (III kd, tl 1-3)- Andis ütlusi, et A N varastas temalt

mobiiltelefoni Samsung Galaxy Ace.

Kannatanu T B ülekuulamise protokoll (III kd, tl 4-6)- Andis ütlusi, et mobiiltelefon Samsung

Galaxy Ace maksumus on 275 eurot.

Kannatanu I Pi ülekuulamise protokoll (III kd, tl 12-15)- Andis ütlusi, et tema mobiiltelefon Nokia

Lumia 820 varastati.

Kannatanu L T ülekuulamise protokoll (III kd, tl 24-28)- Andis ütlusi, et tema kauplusest varastati

sigarette ja alkohoolseid jooke.

Kahtlustatava A N ülekuulamise protokoll (III kd, tl 29-31)- tunnistab Uusküla 11 kauplusesse

sissetungimist ja vargust.

Kahtlustatava J B ülekuulamise protokoll (III kd, tl 54-56)-tunnistab, et A. N pani toime varguse

Kreenholmi 39 R-Kioskist, kuid ennast süüdi ei tunnista.

Kahtlustatava A N kinnipidamise protokoll (III kd, tl 59-62)- Kinnipidamine algas 26.03.2013.a ja

lõppes 27.03.2013.a.

1-13-6427

Kahtlustatava A N ülekuulamise protokoll (III kd, tl 63-70)- ei tunnista T T koti vargust, ütleb, et

varguse pani toime G. K. Tunnistab A. Zt telefoni äravõtmist. Telefoni äravõtmist baaris Lux eitab.

Kahtlustatava V S ülekuulamise protokoll (III kd,tl 75-78)- Andis ütlusi, et 10.02.2013.a kella

04.paiku Narva linnas Kreenholmi 39 maja juures sisenes R-kioskisse koos A N, kust varastas

sigarette.

Süüdistusaktis loetletud tõendeid, mis asuvad I kd tl 100-153 ja 182-185, kohus ei arvesta, kuivõrd

need puudutavad episoode, mille osas käesoleva kriminaalmenetluse raames süüdistust esitatud ei

ole ning seega on tegemist asjasse mittepuutuvate tõenditega.

3. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas

3.1 Š K ja A N süüdistatakse selles, et nemad tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis,

20.01.2013.a kella 00.31 paiku, lõhkudes kiviga vitriiniklaasi, sisenesid Narva linnas Puškini 10

asuva „Araxis“ kauplusse, kust varastasid: neli 0,7 liitrine viski „Jameson“ komplekti

üldmaksumusega 19,99 eurot, vermuti „Totino“ maksumusega 3,35 eurot, kaks pudelit veini „Gielo“

üldmaksumusega 8,20 eurot, šampanjat pudeli „Rothberg“ maksumusega 3,50 eurot, 50 pakki

sigarette „Winston“, üldmaksumusega 132,50 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Blue“,

üldmaksumusega 25 eurot, 10 pakki sigarette „Winston Red“, üldmaksumusega 28 eurot, 10 pakki

sigarette „Winston Ecsprecho“, üldmaksumusega 28 eurot, tekitades OÜ N varalist kahju summas

327,20 eurot.

Kannatanu esindaja I B ütlusest (I kd, tl 157-162) selgub, et 20.01.2013 kella 00.31 ajal sai ta teada,

et poe Araxes, asukohaga Puškini 10, Narva, vitriinklaas on lõhutud. Poodi kohale saabudes avastas

poe juhtajana töötav I. B, et poodi on sisse tungitud ning varastatud alkoholi ja sigarette. Esialgselt

on kannatanu hinnanud kahju 327.20 eurole. Hiljem esitatud akti kohaselt on kahju summas 907.98

eurot. Samas lõplik tsiviilhagi on esitatud siiski summas 327.20 eurot.

Süüdistatav A N on oma ütlustes (I kd, tl 176-180) tunnistanud, et tema koos Š K tungis jaanuaris

2013 alkoholikauplusesse Araxis, mis asub Puškini tänaval. Š lõhkus leitud kiviga vitriini ning ronis

kauplusesse, hakates asju kauplusest välja viskama. A. N võttis kaks pudelit veini ja šampuse, lisaks

andis Š talle umbes neli pakki sigarette. Palju sigarette kokku oli ta ei tea, teab, et mitu alkoholi

karpi oli sigarette täis. Lisaks läks üks alkoholipudel aknast väljaviskamisel katki.

A.N ütlustega haakuvad süüdistatava Š K ütlused (I kd, tl 188-195), mille kohaselt öisel ajal koos

T-D ja Tartu noormehe S ja veel kellegi kolmandaga, kes võis olla N, otsustati varastada sigarette ja

alkoholi kauplusest Araxis. Kaupluse vitriini lõhkusid tema ja Saša kividega. Kauplusest võeti

sigarette, milliseid, ta täpselt ei mäleta, kuid oli 4 karpi sigaretipakkide ja blokkidega. Alkoholi võeti

kaks pudelit, üks pudeli veini ja üks šampust. Üks pudel läks katki, kuid milline see oli ei oska Š. K

öelda. Sigaretid võttis Š. K endale ning müüs taksojuhtidele ja mutikestele, kes sigarettidega

kauplevad. Alkoholi jõi ta koos teistega ära.

A.N ja Š. K ütluste tõepärasust kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (I kd, 168-

173), millest nähtub samuti, et kaupluse vitriiniklaas oli purustatud kiviga ning akna alt lumelt leiti

purunenud pudeli killud. Kaupluse aknalaualt avastati telliskivi kild ning leti juures põrandalt 2,30

meetri kaugusel aknast teine telliskivi tükk.

Kõik eelloetletud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud vargus on aset leidnud ning

selle panid toime A.N ja Š. K. Kannatanu ütlustega on tuvastatud varastatud esemete kogus ning

väärtus summas 327,20 eurot. Mõlema süüdistatava ütlustest nähtuvalt oli tegemist sihipärase ja

planeeritud vargusega, eesmärgiga varastada alkoholi ja sigarette. Seega on tuvastatud, et

1-13-6427

süüdistatavad panid varguse toime kavatsetult.

Kuivõrd süüdistatavate endi ütlustest nähtuvalt panid nad varguse toime ühiselt ja kooskõlastatult,

on tuvastatud, et vargus oli toime pandud grupi poolt (KarS § 199 lg 2 p 7), samuti kinnitavad

eelkäsitletud tõendid, et nad lõhkusid vitriinklaasi ning tungisid poodi läbi lõhutud klaasi, seega on

tuvastatud ka sissetungimine (KarS § 199 lg 2 p 8).

Eelnevat kokku võttes on nii N kui ka K tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo tunnused so kavatsetult, isikute grupis ning sissetungimisega võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

3.2 Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas

23.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas Kreenholmi 8 maja vastas haaras V K käest

mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 100 eurot ja jooksis ära, tekitades kannatanule varalist kahju

summas 100 eurot.

Kannatanu V K ütluste (I kd, tl 61-65) kohaselt läks ta 23.01.2013 üle uue viadukti

kaubanduskeskuse poole, kui talle helistati. Ta võttis telefoni, samal ajal tuli tema juurde talle

tundmatu noormees, kes ähvardas füüsilise kättemaksuga, kui kannatanu talle telefoni helistamiseks

ei anna. Seejärel dikteeris noormees numbri, pärast numbri valimist rebis noormees telefoni

kannatanu käest ning põgenes Kreenholmi tänava õuede kaudu. Mobiiltelefon oli Samsung

maksumusega 100 eurot.

Süüdistatava Š K ütluste (I kd, tl 72-75) kohaselt läks ta jaanuaris 2012 kella kaheteistkümne ajal

öösel üksinda mööda raudteesilda oma kodu poole. Sillal hakkas temast mööduma tundmatu

meesterahvas, kes valis midagi oma telefonil. Š. K palus telefoni helistamiseks ja meesterahvas

andis, seejärel sillalt alla laskudes läks süüdistatav koos telefoniga minema. Meesterahvas talle

järele ei jooksnud. SIM kaardi viskas Š. K minema ning telefoni müüs maha. Telefon oli hall

Samsung.

Kannatanu ja süüdistatava ütlused toimunud sündmuste osas on valdavas osas kattuvad ning neid

kogumis analüüsides on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatav võttis süüdistuses märgitud ajal

ja kohas kannatanult tema tahte vastaselt ära telefoni Samsung ning pani sellega toime varguse.

Vargusega tekitatud kahju summa on tuvastatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt oli varastatud

telefoni väärtus 100 eurot.

Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli tal algusest peale plaan võtta kannatanult telefon

eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning seega on kõnealune tegu pandud toime kavatsetult.

Arvestades, et tegemist oli tänaval, ning kannatanu enda juuresviibimisel toimepandud vargusega,

on vastav tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 tähenduses avaliku vargusena.

Otsuse punktis 3.3 ja 3.4 toodud asjaoludel on Korsunovi näol tegemist isikuga, kes on varem

pannud toime röövimise, mistõttu esinevad tema tegevuses ka KarS § 199 lg p-s 4 sätestatud

koosseisu tunnused st varguse toimepanek isiku poolt, kes on varem pannud toime röövimise.

3.3 Š K ja A N süüdistatakse selles, et nemad 10.01.2013.a kella 13.35 paiku Narva linnas, Tallinna

mnt 19c asuvas Fama kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis, kasutasid

vägivalda V F suhtes, nimelt lõid teda jalaga näkku, tekitades kanatanule kehavigastusi ja füüsilist

valu ning ähvardades noaga, võttes kannatanu jope, maksumusega 60 eurot ja mütsi, maksumusega

5,50 eurot, tekitades V F ema V Z varalist kahju summas 65,50 eurot.

Kannatanu V Z ütlustest (I kd, tl 1-5) selgub, et 10.01.2013 kella 17.00 paiku tõi ta poja, V F,

1-13-6427

noortekeskusest ära ning poeg oli ilma jope ja mütsita. Poeg selgitas, et kella 13.35 paiku viibis ta

koos sõbra AT kaubanduskeskuses Fama. Kaubanduskeskuse teisel korrusel nägid nad isikuid, keda

poeg kutsub Š ja A N. Š ja N palusid pojal jope neile anda, millest poeg keeldus. Seejärel torkisid Š

ja N pojale noaga paremasse külge, ühel hetkel pani Š noatera poja kõri juurde ja ütles: „ Anna jope

mulle või ise tead mis juhtub!“ Seejärel nõudsid Š ja N A. T korterivõtmeid, T hakkas vastu ning Š

lõi T mitu korda rindkere alumisse ossa. Peale võtmete äravõtmist ütles T, et isa on kodus ning Š

andis võtmed tagasi. Seejärel viisid Š ja N poja tualetti ning ähvardasid seejuures noaga. Tualetis

nõudsid nad, et poeg jope ära annaks, seejuures oli Š nuga käes. Mingil hetkel vehkis N rusikaga,

poeg pööras kõrvale ning seejärel tundis tugevat lööki vasaku reie siseküljel. Sellele kohale tekkis

verevalum. Poeg hakkas kartma ja andis jope Š. Mingil hetkel lõi Š poega jalaga vastu vasakut

näopoolt. Kaubanduskeskusest väljudes ütles Š, et talle kuluks ära ka poja müts ning võttis selle talt

peast ära. Š ähvardas füüsilise kättemaksuga, kui poeg peaks sellest kellelegi rääkima. Mütsi ja jope

äravõtmisega tekitati materiaalset kahju kokku 65.50 eurot. Hilisemates ütlustes on kannatanu V. Z

(I kd, tl 23-26) lisanud, et vaatamata jope tagastamisele, pidi ta ostma pojale uue jope, kuna jope

tagastati 1,5 nädala möödudes, samuti oli vajalik osta uus müts ning kuna vana mütsi ei tagastatud,

siis tekitati kahju summas 55 eurot.

Kohus ei saa tõendina arvestada Z ütlusi osas, mis käsitlevad pojalt kuuldud sündmuste kirjeldust,

kuna tulenevalt KrMS § 66 lg-st 21 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest

ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis

annaks alust neid ütlusi tõendina käsitleda, antud juhul ei esine. Küll aga on tõendina arvestatavad Z

ütlused selles, et ta poeg oli kõnealusel päeval noortekeskuses ilma jope ja mütsita ning milline on

nende esemete väärtus.

Kannatanu V F ütlustest (I kd, tl 6-10) selgub, et 10.01.2013 kella 13.20 paiku läks ta

kaubanduskeskusesse Fama, kus sai kokku sõber A T. Teisel korrusel istusid Š ja N. Š ütles, et

kannatanu oma jope talle annaks, kannatanu keeldus. Seejärel võttis N välja kokkupandava taskunoa

ja andis selle Š, millega viimane hakkas kannatanut ähvardama. Š torkas kannatanut noaga. Samal

ajal nõudis N T korteri võtmeid. Š otsis T läbi ning võttis taskust võtmete komplekti, seejuures N

lõi T rusikaga vastu külgi. Seejärel kutsusid Š ja N kannatanu tualetti, kus lõid talle jalaga vastu

jalga. Löök oli tugev ja kannatanu tundis valu. Tualetis hoidis Š nuga käes, ainult siis kui ta

kannatanu jopet endale selga pani, siis andis noa N hoida. Kannatanu andis oma jope Š ja Š andis

talle vastu enda jope, mis oli väga määrdunud ja haises. Tualetist välja minnes panid N ja Š

kannatanu diivanile istuma, kus Š lõi kannatanut jalaga vast nägu, näole jäid löögist kriimustused.

Korterivõtmed andis N T tagasi peale seda kui T tõi talle sigareti. Kauplusest välja minnes tõmbas Š

kannatanult peast mütsi ja ütles, et seda on talle vaja.

Kannatanu ütlusi temalt vägivallaga jope ära võtmise osas kinnitavad tunnistaja A T ütlused (I kd, tl

12-16) millest selgub, et nad olid koos sõbra V F Fama kaubanduskeskuses. Kaubanduskeskuse

teisel korrusel tualettide kõrval diivanil istusid Š ja noormees A. Š ja A kutsusid nad enda juurde

istuma ning siis ütles Š, et V on jope, mis sobib temale. Š ütles, et V annaks jope talle. V keeldus

ning Š ähvardas teda. Š ja V läksid tualetti ning T ning A jäid diivanile istuma. Mõne aja pärast tulid

Š ja V tualetist ja Š oli V jope seljas, V oli hirmunud. Mütsi äravõtmist V tunnistaja ei näinud, ütleb,

et müts oli V käes. V küsis teel noortekeskusesse tunnistajalt, kas viimane nägi, kuidas Š pani talle

noa kõrile. Seda, kas Š V noaga ähvardas tunnistaja ei näinud.

A N ütlustest (I kd, tl 17-22) selgub, et ta oli koos Š. K jaanuaris 2013 Fama keskuses. Nad istusid

teise korruse diivanil, mis asub tualettide kõrval. K ütles nende juurde tulnud F, et viimane annaks

oma jope talle, kui F keeldus, võttis K taskust kokkupandava noa ja suunas selle F poole. Seejärel

läksid F ning K tualetti, väljudes oli K F jope seljas, F müts oli tema enda käes. F ja K istusid

diivanile ning vestluse käigus nimetas F halvasti K tuttavat, mille peale K lõi teda jalaga vastu

rindkere ülemist osa või isegi vastu nägu. T löömist ning läbiotsimist N eitab.

1-13-6427

Š K ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt oli ta kaubanduskeskuses Fama koos Kiviõlis elava

„Arkafaniga“, kelle eesnime ta ei tea. Nad istusid teisel korrusel, kui tuli välimuselt K tuttav 13-

aastane noormees koos teise talle tundmatu noormehega. Sel ajal oli K käes taskunuga, mida ta käes

keerutas. Ta tegi noormehele, kellel oli halli-sinise värvides jope ettepaneku joped ära vahetada.

Noormees keeldus, kuid hiljem pärast jutuajamist nõustus vahetamisega. K sõnade kohaselt ta

kedagi ei ähvardanud ei sõnaliselt ega ka noaga. Jope nõustus noormees ära vahetama tualetis, kuhu

nad koos K läksid. Peale tualetist väljumist nimetas noormees, kellega joped ära vahetati, K tuttavat

halvasti ja K lõi teda jalaga vastu nägu. Mütsi K kannatanult ära ei võtnud.

Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt on K poolt viidatud „Arkafan“ A N.

Kohtuistungil tunnistasid nii N kui ka K oma süüd.

Kohtu hinnangul on kannatanu F ja tunnistaja T ütlustega tõendatud, et süüdistatavad nõudsid

kannatanult jope üle andmist K. Kannatanu ütlused kinnitavad, et jope üle andmist nõudis K algselt

sõnaliselt väljendatud vägivallaga ähvardamisega. Seejärel sai ta N noa, millega jätkas kannatanu

ähvardamist. Süüdistatavad viisid kannatanu tualetti ning K rakendas tema suhtes füüsilist vägivalda

lüües teda jalaga vastu jalga. K hoidis kogu aeg nuga käes ning kannatanu jope selga panemise ajal

hoidis nuga N. Seega osalesid kannatanult jope nõudmises mõlemad süüdistatavad. K, kes esitas

kannatanule nõude anda talle jope, rakendas sealjuures kannatanu suhtes nii füüsilist kui ka vaimset

vägivalda. N rakendas noa üle andmisega ning jope ära võtmise ajal noa hoidmisega samuti

kannatanu suhtes vaimset vägivalda ning toetas K poolt väljendatud nõudmisi. Kuivõrd K pani

kannatanult ära võetud jope endale selga st asus seda kasutama, siis oli jope ära võtmine pandud

toime omastamise eesmärgil.

Eelnevaga on tuvastatud, et süüdistatavad, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, võtsid omastamise

eesmärgil F, tema suhtes vägivalda kasutades, ära jope.

Kannatanu ja K ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et peale jope äravõtmist jätkas K kannatanu kallal

vägivalla tarvitamist lüües teda jalaga näo piirkonda. Seejärel K lahkus, kuid kannatanu ütlustest

nähtuvalt tuli K mõni hetk hiljem, kui kannatanu oli kaubanduskeskusest lahkumas, ukse juures

uuesti kannatanu juurde ning võttis kannatanult mütsi peast ära ning omastas selle. Arvestades, et

kannatanult jope ja mütsi ära võtmine toimus lühikese ajavahemiku järel ning kannatanu oli mütsi

äravõtmise ajal ilmselgelt veel tema suhtes varasemalt jope ära võtmisel ja sellele järgnevalt

rakendatud vägivalla mõju all ning mõlemad teod olid pandud toime ühtse tahtlusega omastada

kannatanu vara, tuleb kohtu hinnangul käsitleda toimunud sündmusi jätkuva süüteona.

Z ütlustega on tuvastatud, et F ära võetud esemete väärtus oli 65.50 eurot.

Süüdistatavate endi ütlused tõendavad, et K poolt kannatanu suhtes vägivalla rakendamine oli

kantud soovist omastada kannatanule kuuluvad esemed. Seega pani K röövimise toime kavatsetult.

Andes K nõudmiste esitamiseks noa ning hoides vahepeal ka ise kannatanu ähvardamiseks nuga,

pidi N väga hästi aru saama, et ta osaleb kannatanult vägivalda kasutades esemete ära võtmises ja

paneb sellega toime kuriteo. Kuivõrd ei ole tuvastatud, et N olnuks huvi saabuva tagajärje osas, siis

tuleneb eelnevast, et ta osales röövimise toimepanemises vähemalt otsese tahtlusega.

Eelnevat kokkuvõttes on tuvastatud, et K ja N panid grupis ja vägivalda kasutades toime võõra

vallasasja ära võtmise so KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.4 Š K süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas

10.01.2013.a kella 20.45 paiku Narva linnas Kerese 13 maja juures, tegutsedes grupis tundmatu

isikuga, kasutas vägivalda E R suhtes, nimelt tõukas teda, mille tulemusena kannatanu kukkus maha

ja tundis füüsilist valu. Pärast seda Š K haaras tema käest käekoti, kus oli: mobiiltelefon Nokia

maksumusega 40 eurot, sularaha summas 1,90 eurot, hõbedast käekett maksumusega 15 eurot,

1-13-6427

hõbekett maksumusega 58 eurot, hõbedast kõrvarõngad maksumusega 50 eurot, tekitades E R

varalist kahju summas 182,70 eurot.

Kannatanu E R ütlustest (I kd, tl 29-33, 34-36) selgub, et 10.01.2013 kella 20.45 paiku läks ta jalgsi

koju. Kerese majade 13 ja 15 vahel tulid talle vastu kaks noormeest. Ühel oli sinine jope, teisel hall.

Sinises jopes noormees tõukas teda ning ta kukkus, lüües ära vasaku põlve ja tundes suurt valu. Sel

hetkel kui ta kukkus, sinises jopes noormees rebis talt käekoti ära. Lisaks käekotile rebis noormees

ära ka kinkekoti, kus olid hõbeehted. Käekotis olevate esemete äravõtmisega tekitati kahju 59,70

eurot ning kinkekotis olnud esemete äravõtmisega tekitati E. R kahju 182,70 eurot. Koju jõudes

rääkis E. R sugulastele mis juhtus ning tuttavatega koos läksid nad asju otsima. Kreenholmi 17 maja

juures nägid nad, kuidas kaks noormeest püüdsid ronida viadukti all olevasse parklasse, nad olid

riides nii nagu kallaletungijad. E. R tütar tundis noormehed ära ning ütles, et need olid Š ja N. Peale

politseisse avalduse tegemist tagastas noormees eesnimega R kannatanule mobiiltelefoni, samuti sai

ta tagasi käekoti ning ID-kaardi, pangakaardi, pensionitunnistuse, rahakoti ja sõrmkinda. Kuna E. R

ei tagastatud kõiki esemeid ning ta pidi vahetama lukusüdamiku tekitati talle kahju 219,20 eurot.

Selles summas on esitatud ka tsiviilhagi.

Kannatanu ütlustega röövitud esemete tagasisaamise osas haakuvad tunnistaja V K ütlused (I kd, tl

38-43), mille kohaselt sai ta õelt M K 10.01.2013 kella 21 paiku teada, et emalt E. R rebiti käekott

ära. Tema telefonile helistas ema telefonilt tundmatu noormees ja ütles, et leidis selle telefoni ning

tahab selle tagasi anda. Kuna V. K oli ärritatud, palus ta helistada ja kohtuda järgmisel päeval. Kui

nad olid jõudnud 20 meetri kaugusele viadukti all asuvast parklast, siis nägid nad, et kaks noormeest

ronivad üle raudteepiirde. Ema, E. R tundis noormehed jopede järgi ära. Kui õde hüüdis N, jooksid

noormehed minema, kätte neid ei saadud. Peale seda kirjutas õde internetis N ning V. K sai N

telefoni teel ühendust. N kinnitas, et Š rebis ema käekoti ära, tema oli lihtsalt juures. Lepiti, et koos

N minnakse käekotti otsima, lumelt leiti töökoha magnetvõti ning muid E. R kuuluvaid esemeid.

Hõbeehetega kinkepaki kohta ütles N, et need võttis ära Š. Telefoni tagastas järgmisel päeval

(11.01.2013) tundmatu noormees.

Seega on kannatanu ja tunnistaja ütlustega tuvastatud, et 10.01.2013 kella 20.45 paiku, Narvas,

Kerese 13 võeti kannatanult vägivalda kasutades ära käekott. Röövimise ajal olid sündmuskohal K

ja N, kuid röövimise pani toime üks isik. Kas tänaval oli tol hetkel veel inimesi, kannatanu ja

tunnistaja ütlustest ei selgu. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tuvastatud süüdistuses nimetatud

faktilist asjaolu, et röövimise toimepanemises osales kaks isikut, kellest üks on seni tuvastamata.

Kannatanu on küll öelnud, et tänaval jalutasid kaks noormeest talle vastu, kellest üks tõukas teda

ning võttis ära tema käekoti. Samas ei tulene kannatanu ütlustest, et ka juuresviibinud teine

noormees oleks tahtlikult röövimises osalenud.

Sündmuskohal olnud A N andis ütlusi, et ta jalutas koos D O Kerese tänavalt Viadukti poole, kui

nägid Š. K. Seejärel N nägi kuidas Šandor rebis talle vastu tulnud naiselt käest käekoti ning jooksis

minema. N jooksis K järele, kuid kätte teda ei saanud. Hiljem selgus, et naine, kellelt K koti ära

rebis oli M ema. Koju jõudes rääkis N internetis K ning küsis, miks viimane tuttava emalt koti ära

rebis. Š. K ütles, et viskas koti minema. N tegi ettepaneku kott üles otsida ja tagasi anda. Nad läksid

koos K viadukti juurde ning leidsid garaaži katuselt koti ja maas vedelesid pensionitunnistus,

kaardid ja rahakott. Rahakott oli tühi. Seejärel kuulsid nad, et M, tema vend V ja mingid noormehed

seisavad nende lähedal ja hüüavad neid, nad ehmusid ja jooksid minema, enne seda viskas K koti

maha. Hiljem läks N V ülejäänud asju otsima ning nad leidsid võtmed ja mingid paberid.

Nagajevi ütlusi kinnitab D O (I kd, tl 76-59) öeldes, et ta jalutas oma sõbra A. N jaanuaris 2013

õhtusel ajal Kerese tänaval endise Tartu Ülikooli hoone poolt Selveri poole. Sõidutee teisel poolel

nägi ta Š. K ning ta nägi, et viimane rebis talle tundmatult naisterahvalt ära käekoti ja jooksis

1-13-6427

minema.

Süüdistatava Š K ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt läks ta koos „Arkafaniga“ mööda Kerese tänava

jalakäijate teed, nende ees läks naisterahvas. „Arkafan“ rebis naiselt käekoti käest ning jooksis

viadukti poole. Š.K jooksis endise Tartu Ülikooli hoone taha. Seejärel läks tuttava A. N juurde ning

kuulis, et M süüdistab teda ja N oma ema koti varguses. Seejärel läksid nad koos N teed mööda,

kust jooksis „Arkafan“, et varastatud asjad üles leida. Nad leidsid erinevaid isikutunnistusi ning

kaupluste kaarte, pensionitunnistuse ja tühja rahakoti, lisaks leidsid nad garaaži katuselt käekoti.

Nad tahtsid N asjad tagastada, selleks ronisid nad viadukti all olevast piirdeaiast üle. Mingi poiss

hüüdis, et nad paigal oleksid, tema ja N hakkasid kartma ja jooksid minema, koti viskasid nad parkla

piirdeaia äärde.

Eelnevast nähtuvalt on N ja K ütlused röövi toimepanija osas vastuolulised. Süüdistuse kohaselt oli

teo toimepanijaks K. Seda kinnitab lisaks N ka tunnistaja O. Seega loeb kohus tõendatuks, et

isikuks, kes kannatanult vägivalda kasutades käekotti ära võttis oli K. Süüteo toimepanemist

tunnistas kohtuistungil ka K ise.

Arvestades, et süüteo toimepanija lahkus sündmuskohalt koos kannatanule kuuluva käekotiga, siis

oli tegu ilmselgelt pandud toime eesmärgiga omastada kannatanult ära võetud esemed. Kavatsetuse

olemasolu kinnitab ka vägivaldne rünnak, mis tehioludest nähtuvalt ei saanud toimuda ilma

tahtluseta ning näitab, et süüdistatav oli võtnud endale eesmärgiks kannatanu ründamise ja temalt

koti äravõtmise, eesmärgiga ebaseaduslikult omastada kannatanule kuuluv vara.

Kannatanult ära võetud esemete ning seeläbi tekitatud kahju summa on tuvastatud kannatanu

ütlustega, mille kohaselt on tagastamata esemeid väärtuses 182,70 eurot ning sellele lisandub veel

lukusüdamiku vahetus, kahju on kokku 219,20 eurot.

Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et K pani toime KarS §-s 200 sätestatud süüteo

so vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Arvestades

punktis 3.3 toodut, on K näol tegemist isikuga, kes on varem pannud toime röövimise ning seega

tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 järgi.

3.5 A N süüdistatakse selles, et tema 06.11.2012.a Narva linnas, Peetri kooli kolmanda korruse

üldkoridoris kasutas vägivalda M R suhtes, nimelt lõi teda korduvalt rusikaga vastu nägu, samuti

jooksis tema järgi teisele korrusele, kus lõi teda käega kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Süüdistust kinnitavad eelkõige kannatanu M R ütlused (II kd, tl 89-93), millest selgub, et

06.11.2012 umbes kella 11.00 paiku tuli koolis kolmandal korrusel tema juurde A N ning lõi teda

käega vastu nägu. Seejärel kannatanu jooksis teisele korrusele, kus N ta kinni püüdis, surus vastu

seina ja lõi käega kõhtu. Seejuures kannatanu tundis füüsilist valu ning traumapunktis pandi

diagnoos – kõhu hematoom.

Süüdistatav A N tunnistab oma ütlustes (II kd, tl 98-104) kannatanu löömist, kuid ta ei tunnista, et

oleks kannatanut löönud näo ja kõhu piirkonda. N sõnul oli ta novembris, täpset kuupäeva ta ei

mäleta, Peetri koolis tundides ning vahetunnis tassis koridoris pinki, kui M nimeline noormees

temast mööda jooksis ja teda puutus, seejärel nimetas M nimeline noormees teda halvasti.

Noormehe sai N kätte kolmandal korrusel, kus andis kaks korda „pendli“ /s.o. „jalaga tagumikku“/

ning lasi seejärel M lahti. Nagajevi sõnade kohaselt on „pendel“ jalalöök vastu selja alaosa. M lõi ta

seetõttu, et tahtis õpetust anda, et ta rohkem N halvasti ei nimetaks.

Kohtuistungil N tunnistas, et on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo.

Seega kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused, et koolimajas süüdistatav lõi kannatanut

1-13-6427

mitmel korral tekitades sellega kannatanule valu. Võttes arvesse kannatanu ütlusi, et raviasutuses

tuvastati tal järgmisel päeval pärast löömist kõhu hematoom, tuleb kohtu hinnangul lugeda antud

juhul veenvaks kannatanu ütlusi talle valu põhjustanud löökide kohta st et teda löödi näo ja kõhu

piirkonda. Seda enam, et kohtumenetluses on süüdistatav tunnistanud süüdistuses kirjeldatud teo

toimepanemist.

Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et 06.11.2012 lõi Nagajev kannatanut käega näo

ja kõhu piirkonda tekitades sellega kannatanule valu. N enda ütlustest ja ka löömise tehioludest

(kannatanu löömiseks kannatanule järele jooksmine, korduv löömine) nähtuvalt oli tegemist

teadliku tegevusega st teadliku sooviga lüüa kannatanut. Seega on tegu pandud toime vähemalt

otsese tahtlusega.

Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et N tegevuses on tuvastatud KarS § 121 tunnuste

esinemine st otsese tahtlusega teise inimese löömine.

3.6 A N süüdistatakse selles, et tema 11.12.2012.a kella 14.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt 19

hoone juures avalikult varastas, võttes A I käest mobiiltelefoni Samsung Ericsson Xperia,

maksumusega 70 eurot.

Kannatanu E I ütlustest (II kd, tl 150-153, 170-173) selgub, et tema alaealine poeg A I läks

11.12.2012 peale kooli V nimelise tuttavaga Fama kaubanduskeskuse juurde. Olles keskuse

läänepoolsel küljel, lasteaia juures, tuli nende juurde A N, kes oli koos kolme sõbraga. Poega

ähvardades vaatas N läbi poja taskud ning leides taskust telefoni võttis selle endale. Telefoni Sony

Ericsson E15 (valge-sinise korpusega) vargusega tekitati kannatanule kahju 70 eurot. Kuna telefon

hiljem kannatanule tagastati, siis materiaalseid nõudmisi tal ei ole.

Süüdistatav A N kinnitab oma ütlustes (II kd, tl 158-163), et ta viibis oma sõpradega V S, K Z ja M

A kaubanduskeskuse Fama esimesel korrusel. Nad nägid kaubanduskeskuses D K ja A I. N märkas,

et K käes on mobiiltelefon, läks tema juurde ja võttis loata telefoni K ära, öeldes, et ta võtab selle

mängimiseks. Seejärel N koos sõpradega lahkus kaubanduskeskusest ning ta võttis telefoni kaasa.

Koju minnes ütles N vend B N, et see telefon kuulub tema sõbrale A I. Miks N telefoni tagasi ei

andnud ei oska ta selgitada. Ta kasutas seda telefoni kuni kinnipidamiseni ning ülekuulamisel andis

ta telefoni politseile välja.

Eelkõige süüdistava enda ütlustega on tõendatud, et ta pani avalikult toime A I kasutuses olnud

telefoni varguse. Tema ütlused kinnitavad, et olles kaubanduskeskuses Fama, võttis ta K käest ära

telefoni ega tagastanud seda. Samuti kinnitavad tema enda ütlused, et tegemist oli A I kasutuses

olnud telefoniga, mida omakorda kinnitavad ka E I ütlused.

E I ütlustega on tõendatud, et varastatud telefoni väärtus oli 70 eurot ning telefon on omanikule

tagastatud.

Asjaolu, et süüdistatava asus ise telefoni kasutama, kinnitab, et võõra eseme äravõtmine oli pandud

toime selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vargust toime pannes sai N väga hästi aru, et ta

võtab avalikult ära teisele isikule kuuluva telefoni ning ta tegi seda kavatsusega jätta see endale.

Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – kaubanduskeskuses ning telefoni valdaja enda

juuresviibimisel toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 järgi st

kavatsetult ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

3.7 Samuti süüdistatakse A N selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas

18.10.2012.a kella 10.00 paiku XXX korteris, vaba juurdepääsu teel varastas V Z mobiiltelefoni

Sony Ericsson, maksumusega 111 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju eelnimetatud summas.

1-13-6427

Kannatanu V Z ütlustest (II kd, tl 74-77) selgub, et 18.10.2012 kella 16.20 paiku tuli ta töölt koju

ning küsis kodus olevalt pojalt V F, miks tal on mobiiltelefon välja lülitatud. Poeg seletas, et tal oli

külas käinud tuttav Sergei ja pärast tema lahkumist läks kaduma ka mobiiltelefon. Poja sõnade

kohaselt oli telefon suures toas arvutilaual. Varastatud mobiiltelefon oli Sony Ericsson, telefoni

väärtuseks oli 111 eurot.

Kannatanu V F ütluste (II kd, tl 78-81) kohaselt kohtas ta 18.10.2012 tuttavat S B kelle kutsus enda

juurde külla. Mobiiltelefoni pani F külalistetoa lauale. Umbes tunni aja pärast hakkas korteri

fonolukule helistama A N, kes palus ennast sisse lasta. Seejärel mõne aja pärast hakkas N juba

korteri uksele koputama. Koos N oli noormees, kelle hüüdnimi on „O“. F lasi N ja temaga koos

olnud noormehe tuppa. Selle aja, mis N ja temaga koos olnud noormees korteris olid, viibisid nad

elutoas ja vaatasid telekat, peale nende lahkumist avastas F, et tema telefon on kadunud. B käes

telefoni ei olnud. Emale ei rääkinud F N ja „O“ külaskäigust seetõttu, et kartis N peksa saada, kui N

sellest kuuleb. Ta arvab, et varguse võis toime panna N.

Tunnistaja S B (II kd, tl 83-86) selgitab, et 18.10.2012 kutsus F teda enda juurde, kuna tal polnud

kedagi kodus. Nad istusid koos F elutoas arvuti taga. Umbes tunni aja pärast tuli F külla K ning

peale K tulekut hakkas uksele koputama N, keda ta palus F mitte sisse lasta. F lasi N korterisse ning

hiljem tuli ka D O. Kella 11.00 ajal hakkas F telefonile helistama tema ema. Peale K, N Ja O

lahkumist hakkas F oma telefoni otsima, öeldes, et ta lülitas selle välja, et ema talle palju ei

helistaks. Telefoni nad koos F ei leidnud. Telefoni B ei võtnud.

Ülaltoodud kannatanute ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas

pandi toime F kasutuses olnud telefoni vargus. F ütlustest nähtuvalt sai kõnealuse varguse toime

panna vaid N või temaga kaasas olnud noormees hüüdnimega „O“. Tunnistaja ütlustest järeldub, et

viimase näol on tegemist D O.

Süüdistatava A N ütluste (II kd 98-104) kohaselt läks ta oktoobris 2012, täpset kuupäeva ta ei

mäleta, V F juurde koos K Z. F juurde läksid nad lihtsalt külla. F pakkus talle pandiks mobiiltelefoni

Sony Ericsson, et N ei räägiks F emale, et viimane varastas A P korterist kullast keti. N küsis F, kas

ema temaga riidlema ei hakka, et F telefoni N annab, F vastas, et ütleb emale, et kaotas telefoni ära.

Keegi seda, et F telefoni vabatahtlikult ära andis, ei näinud. Telefoni kasutas N kaks nädalat, siis

kaotas selle ära.

Seega N ütlused kinnitavad, et ta lahkus kõnealusel päeval F juurest koos viimase kasutuses olnud

telefoniga. Kannatanu ütluste kohaselt võeti telefon kaasa ilma tema teadmata, kuid N sõnul andis

kannatanu ise talle telefoni pandiks.

Kohtul puudub alus kannatanu F ütlustes kahelda, seda enam et neid kinnitavad ka tunnistaja

ütlused. Samuti ei kinnita telefoni vabatahtlikku andmist peale N enda ütluste muud tõendid. Lisaks

sellele on N kohtuistungil tunnistanud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. Seega on

kohus arvamusel, et V Z kuuluv ning F kasutuses olnud telefon oli varastatud mitte vabatahtlikult

edasi antud ning ülaltoodud tõendid kinnitavad, et varguse pani toime A N.

Kuivõrd kannatanu telefon oli toas laual, siis telefoni enda valdusesse saamiseks pidi süüdistatav

teostama teadlikke tegevusi telefoni valduse murdmiseks. Seega telefoni korterist kaasa võttes sai N

väga hästi aru, et tegemist on võõra telefoniga ning selle kaasa võtmisega paneb ta toime võõra asja

varguse. Arvestades, et N asus telefoni ise kasutama, tuleb järeldada, et ta võttis telefoni eesmärgiga

see ebaseaduslikult omastada ning vargus oli pandud toime kavatsetult.

V Z ütlustega on tuvastatud, et kõnealuse telefoni maksumus oli 111 eurot.

1-13-6427

Viru Maakohtu 20.12.2012 kohtuotsusega nr 1-12-10102 on tuvastatud N poolt KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine 19.04.2012 ja 05.05.2012. Seega on N puhul

tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemine st kavatsetult võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse.

3.8 A N süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul

alates 24.10.2012.a kuni 25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga,

Ida-Virumaal Vaivara vallas aiandusühistus Energetik 2, akna ja ukse lõhkumise teel, sisenes L P

kuuluvasse kauplusse, kust varastas toiduained ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot,

tekitades kannatanule L P varalist kahju, arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 633 eurot.

Kannatanu L P ütluste (II kd, tl 31-35kohaselt) kohaselt on tundmatute isikute poolt ajavahemikul

24.10.2012 kella 16.00 kuni 25.10.2012 kella 08.30 toime pandud sissetungimine temale

kuuluvasse kauplusesse, mis asub Energeetik-2 maaüksusel XXX, varastatud oli nii kannatanu vara

kui ka kaupu väärtuses umbes 250 eurot. Välja kutsutud politsei teatas, et osa kaubast asub

kooperatiivis maaüksusel 404 asuvas majas. Nimetatud majas avastas kannatanu tema kaupadele

analoogsed tooted ning tema käekirjaga kirjutatud hinnasildi. Kannatanu sõnade kohaselt selgub

täpsem kahju inventuuri käigus.

Kannatanu on esitanud inventuuri tõendavad dokumendid (II kd, tl 36-37). Kuivõrd tegemist on

võõrkeelsete dokumentidega, millele tõlkeid lisatud ei ole, ei saa kohus neid dokumente tõendina

arvestada. Kuna need olid ühtlsi kannatanu hagi tõendavad dokumendid, andis kohus kohtu alla

andmise määruses kannatanule täiendava tähtaja nõuetekohase hagi (st nõude aluseks olevate

dokumentide nõuetekohaste tõlgete) esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks kannatanu tõlkeid ei

esitanud.

Kannatanu poolt kirjeldatud varguse toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

sellele lisatud fototabelitega (II kd, tl 39-57), millest nähtub, et majja on sissemurtud ning lõhutud

on aknaid ja uks.

Kannatanu ütlusi kinnitab ka AÜ Energetik 2 maja nr XXX vaatlusprotokoll koos sellele lisatud

fototabelitega (II kd, tl 9-30), millelt on näha kauplusest varastatud esemeid.

Süüdistatava A N ütlustest (II kd, tl 98-104) selgub, et viibides aiandusühistus Energeetik 2, viibisid

nad suvilas, kus tarvitasid alkoholi. Kui alkohol otsa sai, vastas S, et aiandusühistus on kauplus. V

hüüdnimega T tegi ettepaneku kauplusesse tungida. T ronis kaupluse varikatusele ja võttis klaasi

eest ära, kõik viis poissi ronisid majja, mis oli ehitatud kaupluse külge, sisse. Selleks, et majast välja

pääseda oli vaja lõhkuda uks, ukse lõhkus maha N koos T. V võttis majast tooli, millega lõhkus

esimese korruse kaupluse akna, millel oli seespool võre. Läbi võre kauplusesse üritas esmalt ronida

N ise, kuid ta ei mahtunud ning seejärel läks kauplusesse S. S oli kaupluses sees üksi, andes aknast

välja musta prügikoti, mille sees oli midagi. Tagasi suvilasse minnes nägi N, et prügikotis oli õlu,

väikesed klaasid alkoholiga, makaronid ja muud toiduained, mis koos ära tarbiti.

Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et kauplusesse murti sisse koos tundmatu

isikuga. N ütlustest nähtuvalt olid nad viiekesi ning üks neist oli D S ja teine D O. Arvestades

kõnealuse sündmuse seotust punktis 3.15 kirjeldatud sündmusega, järeldub, et kaks V nimelist

isikut, kellest N räägib, on V M ja V F. Seega N sõnul osales peale tema varguses rohkem kui üks

isik ning nende isikute nimed on ka teada. Seda kinnitavad ka muud punktis 3.15 toodud asjaolud.

Nimetatud isikutele käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul

1-13-6427

siinkohal võimalus otsustada nende isikute süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel.

Hinnates N ütlusi kogumis teiste tõenditega, puudub kohtul siinkohal põhjus kahelda nende

tõepärasuses osas, milles ta möönab enda osalust varguses. Tegemist on väga detailse sündmuste

kirjeldusega, mis haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga. Seega on üheselt

tuvastatud, et ta viibis süüdistuses nimetatud sündmuskohal, kuivõrd vastasel juhul ei saaks ta anda

niivõrd detailset sündmuskoha kirjeldust.

Eeltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis süüdistuses nimetatud ajal ja

kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud kauplusesse ning pani toime kannatanule kuuluvate

esemete varguse. Kannatanu ütlustega on tuvastatud, et kauplusest varastati erinevaid alkohoolseid

jooke, vett ning toiduaineid ligikaudu 250 euro väärtuses.

Asjaolud, et vargus oli pandud toime sissemurdmisega ning süüdistatav kasutas hiljem varastatud

esemeid enda tarbeks, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus oli pandud toime

kavatsetult eesmärgiga omastada kaupluses olnud jooke ja toiduaineid.

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Ülaltoodust tulenevalt on Nagajevi tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine st kavatsetult, isikute grupis ja sissetungimisega võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud

toime varguse.

3.9. Samuti süüdistatakse A N selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas

02.01.2013.a kella 21.00 paiku Narva linnas, Tuleviku 6a maja juures haaras O S käest

mobiiltelefoni Samsung, maksumusega 390 eurot ja jooksis ära.

Kannatanu O S ütluste (II kd, tl 141-144, 166-164) kohaselt oli ta 02.01.2012 kella 21.00 paiku

kaupluse Junona juures, mis asub Narva linnas Tuleviku tänaval. Kaupluse ukse ees tänaval võttis

kannatanu oma telefoni välja ja hakkas helistama. Kaupluse juures viibis alaealiste 6-7 liikmeline

seltskond. Rääkimise ajal haaras üks seltskonnas viibinud noormeestest mobiiltelefoni ja jooksis

Puškini tänava suunas. Füüsilist valu kannatanu ei tundnud. Telefon Samsung Wave oli nahast

ümbrises, kokku tekitati kahju 390 eurot. Kannatanu sai telefoni tagasi ning materiaalseid nõudmisi

tal ei ole.

Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja M A ütlused (II kd, tl 158-163), millest selgub, et ta jalutas

koos sõprade A D, S K, V S ja A N linnas. Õhtul läksid nad Junona kaupluse juurde, mille ette ilmus

naisterahvas. Kui tunnistaja koos V ja A kauplusest väljus nägid nad A. N Puškini tänava poole

jooksmas. Naisterahvas ütles, et talt varastati telefon ära ja tunnistaja sai aru, et seda tegi A.

Tunnistaja kohtas A Puškini 26 ühiselamu juures, kus viimane tunnistas, et varastas naiselt

mobiiltelefoni ning näitas seda, tegemist oli nahkümbrises oleva Samsungiga.

Kirjeldatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas

leidis aset kannatanule kuuluva telefoni vargus ning selle pani toime N. Kannatanu ütlustega on

tuvastatud, et telefoni väärtus koos ümbrisega oli 390 eurot.

Nimetatud järeldust kinnitavad ka N enda ütlused (II kd, tl 158-163), milles ta tunnistab, et pani

nimetatud varguse toime. N selgitab, et viibis seltskonnaga Junona kaupluse juures, kui neist

möödus naisterahvas ja ütles neile midagi. Seejärel märkas N naise käes telefoni, haaras selle ja läks

Puškini tänava majade taha. Telefon oli nahast ümbriskotis, mark Samsung. Telefoni lülitas ta välja

ja SIM kaardi viskas ära.

1-13-6427

Uuritud tõenditest nähtuvalt pidi süüdistatav telefoni enda valdusesse saamiseks teostama teadlikke

tegevusi telefoni valduse murdmiseks. Seega kannatanu käest telefoni ära võttes sai N väga hästi

aru, et tegemist on võõra telefoniga ning selle ära võtmisega paneb ta toime võõra asja varguse.

Arvestades, et N asus telefoni ise kasutama (see oli kinnipidamisel tal kaasas), tuleb järeldada, et ta

võttis telefoni eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning vargus oli pandud toime kavatsetult.

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – tänaval ning telefoni omaniku enda juuresviibimisel

toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi st kavatsetult

ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes

on varem pannud toime vargusi.

3.10 A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 18.02.2013.a

kella 13.40 paiku Narva linnas Peetri koolis avalikult varastas A Z kasutuses olnud mobiiltelefoni

Samsung Galaxy, maksumusega 275 eurot, tekitades mobiiltelefoni omanikule T B varalist kahju

eelnimetatud summas.

Kannatanu A Z ütluste (III kd, tl 1-3) kohaselt oli ta 18.02.2013 Peetri koolis keemia tunnis. Samas

klassis kannatanuga õpib A. N. Tunni ajal küsis N talt mobiiltelefoni Samsung Galaxi ACE, Z

keeldus mobiili N andmast. N ähvardas Z muti ütles N, et kui Z talle telefoni mängimiseks ei anna

lõhub ta selle ära. Kuna N istus Z kõrvale, otsustas Z telefoni N anda, et viimane lõpetaks

kiusamise. N istus tagumisse pinki, mängis ja kuulas telefonist muusikat. Seejärel läks N klassist

välja ja tagasi tulles ütles, et telefon kukkus rääkimise ajal aknast alla. Peale tunni lõppu vaatas Z

aknast, millest telefon N sõnade kohaselt alla kukkus, välja, kuid mingeid kilde seal ei olnud.

Z ütlustega haakuvad tema ema T B ütlused (III kd, tl 4-6), mille kohaselt helistas 19.02.2013 talle

poeg A Z ning teatas, et talt varastati telefon. Telefon oli Samsung Galaxy ACE, maksumusega 275

eurot. Poeg ütles, et telefoni võttis temalt ära A. N, kes on poja klassikaaslane.

Kannatanute ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas võttis süüdistatav Z

tema valduses olnud telefoni ega tagastanud seda. Kannatanu B ütlustega on tuvastatud, et telefoni

väärtus oli 275 eurot.

Kannatanute ütlusi kinnitab ka süüdistatav ise (III kd, tl 63-70) tunnistades, et võttis koolis A Z

telefoni, et helistada, kuid otsustas seda mitte tagasi anda ning müüs järgmisel päeval telefoni

tundmatule meesterahvale 57 euro eest. Raha kulutas ära.

Olemasolevad tõendite kohaselt mõistis N kannatanu telefoni enda valdusesse võttes, et tegemist on

võõra telefoniga ning et selle ära võtmisega paneb ta toime võõra asja varguse. Arvestades, et N

müüs telefoni enda sõnul juba järgmisel päeval edasi, tuleb järeldada, et tal oli algusest peale

kavatsus võtta telefon ära eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada ning vargus oli pandud toime

kavatsetult.

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – klassiruumis ning telefoni valdaja enda juuresviibimisel

toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 järgi st kavatsetult

ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes

on varem pannud toime vargusi.

1-13-6427

3.11 A N süüdistatakse selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud varguse, tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult grupis G K, 19.02.2013.a kella 19.15 paiku Narva linnas Tuleviku ja

Puškini tänavate ristmikul haaras T T käest käekoti ja jooksis minema. Varastatud käekotis,

maksumusega 15 eurot, olid: mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon Nokia, maksumusega 10 eurot,

rahakott, maksumusega 6 eurot, sularaha 50 eurot, töökoha magnetvõti, maksumusega 25 eurot,

Swedpanga pangakaart, maksumusega 7 eurot, ID kaart B T nimele, maksumusega 38 eurot ja

korterivõtmed, kuriteoga tekitati T T üldkahju summas 151 eurot.

Kannatanu T T ütlustest (II kd, tl 177-181, 182-184) selgub, et 19.12.2012 umbes kella 19.15 paiku

läks ta jalakäijate ülekäigukohalt Puškini 23b juurest Tuleviku tänava suunas. Kannatanule tuli vastu

kaks noormeest, üks nendest oli tumedas jopes hieroglüüfidega seljal ja halli värvi kõrvadega

mütsiga. Teist noormeest kannatanu ei vaadanud. Tumeda jopega noormees tõmbas kannatanust

möödudes kotirihmast ning jooksis koos kotiga Puškini 25 maja suunas, teine noormees jooksis Viru

tänava suunas. Kokku tekitati kannatanule kahju 174 eurot. Kannatanule tagastati mobiiltelefon

Samsung, seega moodustab talle tekitatud kahju 151 eurot.

Kannatanu ütlustega on tuvastatud varguse toimumine süüdistuses nimetatud kohas ning varastatud

esemete kogum ning nende väärtus. Arvestades aga kannatanu ütlusi ning ka ülekuulamise

toimumise aega, siis pidi vargus leidma aset 19.12.2012, mitte 19.02.2013 nagu on märgitud

süüdistusaktis. Kohtu hinnangul on tegemist näpuveaga, mis antud juhul ei mõjuta oluliselt

süüdistuse sisu ning kohus ei pea seda eksimust oluliseks.

Sideettevõttelt saadud andmete protokolli kohaselt (II kd, tl 187-188) kasutas T T telefoni kuni

19.12.2012 kell 19:07 T T kuuluv abonentnumber. Alates 20.12.2012 kell 10:16 kasutas sama

telefoni D R kasutatav abonentnumber.

Tunnistaja D R ütluste (II kd, tl 191-195) kohaselt pöördus jaanuaris 2013 tema poole G. K palvega

vahetada ära mobiiltelefonid. Sellega tunnistaja nõustus. K andis ta oma telefoni ja sai vastu K

telefoni Samsung, mida tunnistaja hakkas kasutama ja pani sinna oma SIM kaardi. Ta kasutas seda

telefoni kuni ülekuulamiseni ning andis telefoni uurimisasutusele välja.

Välja antud telefoni IMEI kood kattub kannatanu kasutuses olnud telefoni IMEI koodiga. Seega

tunnistaja ütlused kinnitavad, et tema kasutuses oli kannatanult varastatud telefon, kuid enda sõnul

sai ta selle jaanuaris 2013. Tunnistaja vastav väide on lükatud ümber sideettevõttelt saadud andmete

protokolliga, millest nähtuvalt kasutas ta kõnealust telefoni alates 20.12.2012. Samas, arvestades, et

tunnistaja ülekuulamine toimus 12.02.2013 st ligi kaks kuud peale telefoni kasutusele võtmist, siis ei

saa välistada, et tunnistaja eksib telefoni üle andmise aja määratlemisel.

Kahtlustatavana üle kuulatud G K tunnistab ennast (II kd, tl 197-199) süüdi varastatud esemete

kasutamises, kuid varguses mitte. Ta jalutas detsembrikuu lõpus 2012. a mööda linna koos tuttava

N. Nad möödusid Junona poest ning läksid Puškini tänava poole, kui neile tuli vastu tundmatu

naisterahvas. N haaras tundmatult naisterahvalt koti ja jooksis minema. K jaoks tuli see ootamatult.

Et naisterahvas neid kätte ei saaks jooksis ka K minema. Koju minnes Soldino piirkonnas kohtus ta

Maxima poe juures N, N oli käes tumedat värvi käekott. N hakkas K juuresolekul koti sisu vaatama,

kotis olid paberid, võtmed, rahakott ja kokkupandav mobiiltelefon Samsung. Rahakotis oli

pangakaart koos PIN koodiga. N raha K ei jaganud, kuid andis mobiiltelefoni samal õhtul K

küsimise peale talle, telefoni hakkas K kasutama. Varguse toimepanemise osas neil eelnevat

kokkulepet ei olnud ning ta ei pannud seda koos N toime.

Eelnevast lähtuvalt kinnitavad nii tunnistaja kui ka K ütlused, et viimane osales varastatud esemete

kasutamises ja realiseerimises.

1-13-6427

Süüdistatava A N ütluste (III kd, tl 63-70) kohaselt oli ta detsembris 2012 koos G. K väljas ja tuli

Junona kaupluse poolt. K ütles, et tal on raha vaja. Neile tuli vastu naisterahvas, kellelt K rebis

käekoti käest ära. Eelnevalt leppisid N ja K kokku, et kohtuvad Soldino piirkonnas Maxima

kaupluse juures. Naisterahva käekotis oli üks kokkupandav telefon, rahakott, milles oli pangakaart

parooliga ja sularaha 20 eurot. Sularahast 15 eurot andis K N, mille viimane ära kulutas.

Pangakaardiga võttis K automaadist 5 eurot, käekoti ja rahakoti mattis ta lumme.

N ütlustest nähtuvalt pandi vargus toime grupis, eelnevalt kooskõlastatult, sellele viitab eelkõige

asjaolu, et nad olid enne käekoti vargust juba kokkuleppinud koha, kus nad peale vargust kohtuvad.

Et tegemist oli ühiselt ja kooskõlastatult toimepandud vargusega näitab ka fakt, et asjaosalised

jagasid hiljem omavahel vargusega saadud esemed. Kui üks neist poleks reaalselt varguses

osalenud, puudunuks ka vajadus neid esemeid mitme vahel jagada. Samuti ei ole eluliselt usutav K

selgitus, et olles mõni hetk varem sündmuskohalt minema jooksnud, kohtus ta juhuslikult uuesti N

ning asusid seejärel varastatud esemeid jagama.

Nimetatud asjaoludel tuleb kohtu hinnangul lähtuda antud juhul N ütlustest.

Eeltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N, tegutsedes grupis K, pani toime

kannatanu käekoti varguse tekitades kannatanule kahju summas 151 eurot.

Asjaolud, et vargus oli pandud toime ühiselt ja eelnevalt kooskõlastatult ning süüdistatavad

kasutasid hiljem varastatud esemeid enda tarbeks, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega

ning vargus oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada ebaseaduslikult kannatanule

kuuluvad esemed.

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Arvestades, et tegemist oli avalikus kohas – tänaval ning esemete omaniku enda juuresviibimisel

toimepandud vargusega, on vastav tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi st

kavatsetult, isikute grupis ja avalikult võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi.

3.12 Samuti süüdistatakse A N selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse,

02.03.2013.a kella 01.00 paiku Narva linnas Pähklimäe 4a hoones, vaba juurdepääsu teel varastas I

P mobiiltelefoni Nokia Lumina, maksumusega 449 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju

eelnimetatud summas.

Kannatanu I P on oma ütlustes (III kd, tl 12-15) selgitanud, et 02.03.2013 kella 01.00 paiku läks ta

koos sõprade G Š ja K R baari Lux. Kannatanu istus baaris uksest vasakule laua äärde, helistas

telefoniga ning pani selle lauale. Laua ääres istus veel kolm noormeest ning tütarlaps. Kui I. P tahtis

uuesti helistada, ei leidnud ta telefoni sellest kohast, kuhu ta selle pani. Ümbritsevatest keegi midagi

ei teadnud. Seejärel helistas ta koos sõpradega oma telefonile, mis algselt kutsus, kuid siis lülitati

välja. Varastatud telefon oli valget värvi NOKIA Lumia 820, telefoni maksumus on 449 eurot.

Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli järgi (III kd, tl 17-18) on tuvastatud, et I P kuuluvas

telefonis kasutati ajavahemikul 03.03.2013 kuni 13.03.2013 abonentnumbrit 56341588 ning helistati

E M, M A ning V S.

Tunnistaja M A ütlustest (III kd, tl 19-22) selgub, et number XXX kuulub A N. Ta helistab sõber A.

N iga päev. 04. märtsil kell 08.20 helistas talle N. N on hetkel kaks tavalist nuppudega telefoni,

muid telefone tunnistaja N näinud ei ole.

Ülaltoodud kannatanu ütlustega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud varguse toimumine ning

1-13-6427

varastatud eseme väärtus. Tunnistaja A ütlustest ning sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub, et

päev pärast vargust oli varastatud telefon A N valduses ning ta kasutas seda oma tarbeks.

A N ütlustest (III kd, tl 63-70) nähtub, et ta käis märtsi alguses baaris Lux koos V S. Baaris oli veel

nende tuttavaid, kes kõik istusid ühe laua ääres ja seal oli ka üks tundmatu meesterahvas. N kutsus

baaris olnud S enda juurde ja palus telefoni helistamiseks, seejärel S läks talle tundmatult

meesterahvalt telefoni küsima ning andis saadud telefoni N. Telefon oli suur, puutetundlik Nokia.

Kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütlusi kuriteo sündmuse aja, koha ja varastatud telefoni margi

osas järeldub, et N ühes lauas olnud tundmatu meesterahvas oli kannatanu, kes kasutas telefoni

Nokia.

Enda sõnul oli N baaris kella kaheni öösel. Järgmisel päeval sai ta teada, et meesterahval, kelle

telefoniga ta helistas, kadus mobiil ära ning S küsis ega N seda ära ei võtnud.

Kuivõrd on tuvastatud, et N oli koos kannatanuga baaris ajal, mil telefon varastati ning varastatud

telefon oli päev pärast vargust N kasutuses, siis on ilmne, et N oli teadlik telefoni varguse

asjaoludest ning osales ise selle varguse toimepanemises.

Eeltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N pani toime kannatanu telefoni varguse

tekitades kannatanule kahju summas 449 eurot.

Asjaolu, et N kasutas hiljem varastatud telefoni enda tarbeks, näitab, et tegemist oli sihipärase

tegevusega ning vargus oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada ebaseaduslikult

kannatanule kuuluv telefon.

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud N tegevuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava teo tunnuste esinemine st kavatsetult võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime vargusi.

3.13 Samuti süüdistatakse A N selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas

20.03.2013.a kella 02.20 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga,

metallkardinate ja ukseklaaside lõhkumise teel, sisenes XXX asuvasse kauplusse, kust varastas

tubakatooteid ja alkohoolseid jooke üldmaksumusega 360,05 eurot, tekitades kannatanule OÜ L

kahju arvestades akna ja ukse taastamisega, summas 593,50 eurot.

Kannatanu esindaja L T ütluste (III kd, tl 24-28, 32-34) kohaselt on ta ettevõtte OÜ L omanik. Firma

tegeleb toidukaupade müügiga aadressil XXX. 20.03.2013 kella 02.20 paiku helistati talle

turvafirmast ning öeldi, et kauplusesse on sisse tungitud. Kohale jõudes nägi kannatanu, et kaupluse

kahel välisuksel on klaasid lõhutud nii, et inimene pääseb poodi sisse. Kauplusesse sisenedes selgus,

et varastatud on erinevaid sigarette sealhulgas Next Glamur, Winston, LD, Bond, Malboro, Next

kogusummas mitte vähem kui 374 eurot, alkoholi, sealhulgas 4 pudelit šampust ja 7 pudelit viina

kogusummas 90 eurot. Samuti oli puudu telefoni kõneaja kaarte. Milliseid sigarette ja alkoholi

varastati, ta täpselt nimetada ei saa. Inventuuriga tuvastati, et kauba puudujääk moodustab 593,30

eurot.

Tunnistaja S Z ütluste (III kd, tl 45-49) kohaselt töötab ta turvamehena Securitas patrullis.

20.03.2013 kell 02.16 saabus väljakutse XXX, kus kaupluses Oru hakkas signalisatsioon tööle.

Saabudes oli näha, et ribikardinad kaupluse ukse ees olid üles tõstetud ning kaupluse välisukse

klaasid olid lõhutud. Kaupluse juurde sõites midagi kahtlast tunnistaja ei märganud ning inimesi ega

autosid kaupluse juures ei näinud.

1-13-6427

Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas murti

kauplusesse sisse ning pandi toime vargus.

Seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd, tl 50-52), millest nähtub, et kaupluse ukse

ees olevad metallkardinad on üles tõstetud ning kaupluse ukseklaas on lõhutud. Samuti on

kauplusest seest leitud asfalditükke.

Samas, milliseid konkreetseid sigarette ja alkohoolseid jooke ning kui palju varastati, kannatanu

öelda ei oska. Kahju summa on nimetanud tuginedes inventuuriga tuvastatud puudujäägile. Kohtu

hinnangul ei saa antud juhul välistada, et vähemalt osa puudujäägist võis olla tekkinud ka muudel

asjaoludel kui käesoleva varguse tulemusel. Hagile lisatud inventuuri dokumendid on võõrkeelsed

ning eestikeelseid tõlkeid neile lisatud ei ole. Seetõttu ei saa kohus neid dokumente tõendina

arvestada. Kuna dokumendid olid kannatanu hagi tõendavad dokumendid, andis kohus kohtu alla

andmise määruses kannatanule täiendava tähtaja nõuetekohase hagi (st koos nõuetekohaste

tõlgetega) esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks kannatanu tõlkeid ei esitanud.

N ütlustest lähtuvalt varastati umbes 10 blokki erinevaid sigarette st ligikaudu 100 pakki.

Arvestades, et sigaretipakk maksab ligikaudu 2,5-3 eurot, on tekitatud kahju summa vähemalt 250

eurot ning ületab seega KarS § 218 lg-s 2 sätestatud väheväärtusliku asja piirmäära.

Süüdistatav A N tunnistab varguse toimepanemises osalemist ning märgib (III kd, tl 29-31), et

märtsi lõpus 2013 jalutas ta oma tuttava V S. Jalutuskäigul tuli neil mõte varastada kauplusest, mis

asub Narva linnas Uusküla tänaval sigarette. Kella 02.00 ajal läksid nad koos S kaupluse juurde.

Sissepääsu sulgesid metallkardinad, mida S lõhkus ja N üles tõstis. Seejärel jooksis N kauplusest 50

meetri kaugusele, et jälgida, et keegi poe juurde ei sõidaks. S lõhkus telliskiviga kaupluseakna

klaasi. Umbes 2 minuti pärast tuli S N juurde käes karbid, milles olid sigaretid Wintston, LD, Next,

Malboro, Bond. Alkoholi S ei võtnud, ka ei näinud N kõneaja kaarte. N ja S istusid N maja

trepikojas kuni hommikuni ning läksid siis sigarette müüma. S andis N müügist 35 eurot, mille

viimane ära kulutas. N võttis vargusest osa, kuna tal oli raha vaja. Kokku varastas S umbes 10

blokki erinevaid sigarette.

Hinnates N ütlusi kogumis teiste tõenditega, puudub kohtul siinkohal põhjus kahelda nende

tõepärasuses osas, milles ta möönab enda osalust varguses. Tegemist on väga detailse sündmuste

kirjeldusega, mis haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvaga. Seega on üheselt

tuvastatud, et ta viibis süüdistuses nimetatud sündmuskohal, kuivõrd vastasel juhul ei saaks ta anda

niivõrd detailset sündmuskoha kirjeldust.

Ülaltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis süüdistuses nimetatud ajal ja

kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud kauplusesse ning pani toime kannatanule kuuluvate

esemete varguse. Kuivõrd N on oma ütlustes tunnistanud sigarettide vargust ning kannatanu ei ole

varastatud esemete täpset loetelu esitanud, siis loeb kohus tõendatuks üksnes sigarettide varguse

toimepanemise.

Asjaolud, et vargus oli pandud toime sissemurdmisega ning süüdistatav müüs varastatud esemed

hiljem omakasu saamise eesmärgil edasi, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus

oli pandud toime kavatsetult eesmärgiga omastada kaupluses olnud sigarette.

Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et kauplusesse murti sisse koos tundmatu

isikuga. N ütlustest nähtuvalt oli ta koos V.S. Seega osales N sõnul varguses lisaks temale veel üks

isik ning selle isiku nimi on teada.

Nimetatud isikule käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul

siinkohal võimalus otsustada ka selle isiku süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel.

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava

1-13-6427

kuriteo toimepanemine st kavatsetult, isikute grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse.

3.14 A N ja J B süüdistatakse selles, et nemad 10.02.2013.a kella 04.19 paiku, tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult grupis tundmatute isikutega, aknaklaasi asendava vineeri lõhkumise teel, sisenesid

Narva linnas Kreenholmi 39 asuvasse R-Kioskisse ja varastasid tubakatooteid üldmaksumusega

1401,40 eurot, tekitades AS-le R varalist kahju eelnimetatud summas.

R AS avalduse (III kd, tl 158 - 160) kohaselt on 10.02.2013 kella 04:19 paiku pandud toime vargus

R-Kioskis, mis asub aadressil Kreenholmi 39h, Narva. Ning avalduse lisast nähtuvalt on varastatud

sigarette väärtuses 1401,40 eurot.

Tunnistaja S U ütluste (III kd, tl 81-85) kohaselt töötab ta turvamehena turvafirmas G4. 10.02.2013

said nad väljakutse selle kohta, et Narvas Kreenholmi 39 R-Kioskisse on toimunud sissetungimine.

Kohapeal selgus, et lõhutud olid metallist kaitsekardinad ja lahti murtud vineer, millega oli kaetud

varem lõhutud klaas. Maas lebas osa kioski kaupa. Toimunust teatas tunnistaja politseisse.

Tunnistaja ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd, tl 86-88), millest selgub, et kioskil

oli katki tehtud metallist kaitsekardin, kioskis oli maas kioski kaupa ning osadel riiulitel on kaup

segi aetud.

Kannatanu avalduse ja tunnistaja selgitustega on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas

toimus sissetungimise teel vargus, mille käigus võeti ära kannatanule kuuluvaid sigarette väärtuses

1401,40 eurot.

Süüdistatav J B (III kd, tl 54-56) selgitas, et veebruari alguses 2013.a, täpset kuupäeva ta ei mäleta,

kella 12-ne paiku öösel saatis talle tuttav V. Z e-maili, milles kirjutas, et tal on haltuura ja pakkus

välja kohtuda Maxima kaupluse juures Kaubanduskeskuses. Kaupluse juures olid A. N, V. S, V. Z ja

peale teda tuli D. F. Z tegi ettepaneku tungida kaupluse kõrval olevasse R-Kioskisse ning varastada

sigarette, mis hiljem maha müüa. B keeldus, kuna ta oli katseajal, samuti loobus osalemast F,

kellega mindi kauplusest sõidutee vastaspoolele bussijaama pingile istuma ja jälgisid Z, N ja S

tegevust. B nägi kuidas Z koos N või S rebis maha metallist ribikardinad, lõid eest vineeri ja ronisid

kioskisse. Kioskisse ronisid kõik kolm. Umbes minuti pärast jooksid nad kioskist välja Gerassimovi

KM poole. B koos F läksid vastassuunas. Umbes 10 minuti pärast helistas Z ja ütles, et nad on N

trepikojas. Trepikojas olid nende kõrval karbid, milles oli erinevat marki sigarette, närimiskummi ja

šokolaade. F ja B tehti ettepanek sigarette müüma minna, millest B keeldus.

Kohtuistungil B samuti ei tunnistanud süüdistuses nimetatud teo toimepanemist. Tema enda ütlustest

nähtuvalt ei osalenud ta varguses, vaid jälgis seda eemalt.

Seda asjaolu kinnitavad ka kahtlustatavatena üle kuulatud V Z, D F, A N ja V S. Kõik nad on andnud

ütlusi, et B ei osalenud kioskisse sissemurdmises ning ta jälgis toimunut üksnes kõrvalt. Samuti ei

osalenud ta varastatud sigarettide müümises.

Nii on V Z andnud ütlusi (II kd, tl 233-236), et ööl vastu 10.02.2013 koos J B, A N, D F ja V S

otsustati toime panna sigarettide vargus Narva linnas Kreenholmi tänaval asuvast kioskist. V. S ja Z

lõhkusid metallist ribikardinate kinnitused, samuti lõhkus Z klaasi asendava vineeri. Kioskisse sisse

ronisid lisaks Z N ja S. B ja F olid väljas. Igaüks hakkas kioskis sees võtma sigarette, šokolaade ja

jooke. Z võttis 10 blokki sigarette ja šokolaadi Tupla. Umbes 2-3 minuti pärast jooksti N majja

aadressil Oru 5 teise sissekäiku viiendale korrusele. Lepiti kokku, et kohtutakse kahe tunni

möödudes, et minna sigarette müüma. Sigarette müüma ei tulnud ainult B. Z müüs sigarette kokku

130 euro eest, raha jagati B pooleks. Ka N, S ja F müüsid oma sigarette.

1-13-6427

D F sõnul (II kd, tl 240- 242) helistas veebruaris 2013 öisel ajal talle V. Z ja pakkus haltuurat.

Kokku saadi Kreenholmi tänava Kaubanduskeskuses asuva Maxima juures. Peale Z oli seal veel J.

B. Z ütles, et ronib kioskisse ja võtab sigarette, millest B ja F keeldusid, kuna neile see idee ei

meeldinud, nad otsustasid kõrvalt vaadata. Kui nad eemaldusid tulid Z juurde N ja V S, nad

kolmekesi lõhkusid aknavõre ja ronisid kioskisse. Seejärel jooksid nad kolmekesi kioskist välja,

kõigil oli käes kilekott või karp. Seejärel helistas F Z ning viimane ütles, et nad on Oru kaupluse

juures. Kaupluse juurde minnes Z, N ja S käes midagi ei olnud. Küsimusele, mis nad kioskist võtsid

vastati, et sigaretiblokke ja šokolaadi. Seejärel mindi laiali, F kuulis, kuidas Z, N ja S kokku

leppisid, et kohtuvad paari tunni pärast, et minna sigarette müüma. F ja B sigarette müümas ei

käinud.

V S andis ütlusi (III kd, tl 75-78), et kohtus veebruaris 2013 tuttavate N, F, B ja Z. N tegi ettepaneku

tungida Kreenholmi tänava kioskisse, et varastada sealt sigarette. Öösel mindi kioski juurde, F ja B

kioskisse ei roninud, nemad seisid tee vastaspoolel ja jälgisid olukorda. S koos Z ja N tungisid

kioskisse. S võttis umbes 10 blokki sigarette. Sigaretid viidi N majja ja lepiti kokku, et järgmisel

päeval müüakse sigaretid maha. B ütles kohe, et tema sigarette müüma ei tule, sigarette müüsid N ja

Z. Se ja F seisid kõrval. Müügist sai S 40 eurot, mille kulutas isiklikele vajadustele.

Kohus leiab, et ainuüksi süüteo toimepanemise kõrvalt jälgimist ei saa käsitleda kuriteo

täideviimisena või kuriteole kaasaaitamisena. Kogutud tõenditest ei nähtu, et B oleks olnud eemal

seistes mingi roll varguse ühises toimepanemises nt jälgida, et kõrvalisi isikuid sündmuskohale ei

satuks või teavitada teisi osalisi sündmuskohale lähenevatest kolmandatest isikutest vms.

Täideviijana on võimalik käsitleda vaid isikut, kelle panus süüteo toimepanemisse on oluline ning

kes vastavalt teovalitsemise teooriale hoiab ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele

vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all.

Antud juhul ei ole tuvastatud, et B oleks mingilgi viisil aidanud kaasa kuriteo toimepanemisele või

et ta oleks omanud reaalset kontrolli toimepandava kuriteo üle.

Arvestades, et varguse näol on tegemist teise astme kuriteoga, puudus tal ka pealtnägijana seadusest

tulenev kohustus teatada toimepandud kuriteost.

Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis

kinnitaksid, et B osales kuriteo toimepanemises ning seetõttu tuleb B talle esitatud süüdistuses

õigeks mõista.

A N andis ütlusi (III kd, 63-70), et veebruari alguses 2013, jalutas ta päevasel ajal koos B, Z, S ja F.

Tekkis mõte tungida öösel kioskisse ja varastada sigarette, et suitsetada ja müüa. N ütluste kohaselt

tema ja B kioskisse ei tunginud, nemad seisid Säästumarketi juures teisel pool teed. N nägi, kuidas Z

lõi jalaga katki akna ees olnud vineeri. Kes kioskisse sisse ronis N ei tea. Kõik jooksid tema

trepikotta, kus igaüks võttis varastatud sigarettidest oma osa, ainult B ei võtnud. Palju ja kes mida

varastas N ei tea. Lepiti kokku sigarettide müügis, müüsid N, Z ja S. N müüs sigarette 50 euro eest.

B, Z, S ja F ütlustest nähtuvalt osales süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemises N. Ka N ise ei

eita varguses osalemist, kuid enda sõnul ei osalenud ta otseselt sissemurdmises, küll aga kuriteo

toimepanemise otsuse vastuvõtmisel ja samuti varastatud esemete jagamises ning realiseerimises.

Asjaolu, et N osales siiski ka vahetult kioskisse sissemurdmisel, kinnitavad nii B, F, Z kui ka S

ütlused.

Ülaltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis süüdistuses nimetatud ajal ja

kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud kioskisse ning pani toime kannatanule kuuluvate

sigarettide varguse. Kõikide eelnimetatud isikute ütlustega on tõendatud, et tegemist oli eelnevalt

kokkulepitud ja kooskõlastatud ning ühiselt tomepandud vargusega. Nimetatud ning asjaolud, et

vargus oli pandud toime sissemurdmisega ning süüdistatav müüs varastatud esemed hiljem omakasu

1-13-6427

saamise eesmärgil edasi, näitavad, et tegemist oli sihipärase tegevusega ning vargus oli pandud

toime kavatsetult eesmärgiga omastada kioskis olnud sigarette. Taolise eesmärgi olemasolu on N ka

otsesõnu tunnistanud.

Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et kioskisse murti sisse koos tundmatute

isikutega. Kahtlustatavatena üle kuulatud B, S, F ja Z ütlustest nähtuvalt osalesid selles lisaks N

täideviijatena ka S ja Z. Seega osales kuriteo toimepanemises täideviijatena lisaks N veel mitu isikut

ning nende isikute nimed on teada.

Nimetatud isikutele käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul

siinkohal võimalus otsustada ka selle isiku süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel

Punktis 3.7 toodud asjaoludel on N puhul tegemist isikuga, kes on varem pannud toime vargusi.

Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemine st kavatsetult, isikute grupis ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse.

3.15 A N süüdistatakse lisaks eelnevale ka selles, et tema ajavahemikul alates 24.10.2012.a kuni

25.10.2012.a, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis tundmatu isikuga, Ida-Virumaal Vaivara

vallas aiandusühistus Energetik 2, akna lõhkumise teel, sisenes V T kuuluvasse eramajja nr 404,

tekitades kannatanule varalist kahju, arvestades aknaklaasi ja majas endise seisu taastamisega,

summas 220 eurot.

Kannatanu V T ütluste (II kd, tl 3-7) kohaselt sõitis ta 25.10.2012 kella 10.00 paiku oma suvilasse,

mis asub suvilakooperatiivis Energeetik-2. Suvila juurde jõudes märkas T, et suvemaja teise korruse

aken on katki ja tekkinud ava on kinni topitud madratsiga. Seejärel avanes teise korruse verandauks

ja sealt vaatas välja T tuttav noormees nimega D. D sulges hüüdmise peale ukse ning rohkem välja

ei tulnud. Kui T läks maaüksusele peidetud suvila võtit tooma märkas ta, et maja esimese korruse

aken on lahti ja maas on makaronid. T avas võtmega välisukse ning nägi, et seestpoolt on uks kinni

topitud suvilas oleva mööbliga. Majas sees oli täielik korralagedus ning suur kogus tühje

alkoholipudeleid ja toiduainete pakendeid (kohupiim, jäätis jms). Teisel korrusel nägi T kahte

noormeest V M ja V F. Noormehed selgitasid, et neid kutsus suvilasse N, kes ütles, et suvila kuulub

talle. Suvilas olid rikutud tapeedid, välja löödud aknaklaas ja teise korruse sahvriuks, lõhuti kaks

kõrvitsat. Sissetungimisega tekitati T kahju 220 eurot.

Kohtuistungil kannatanu täpsustas talle tekitatud kahju summat öeldes, et kahju oli 199 eurot ning

see koosneb alljärgnevast: tapeedid 45 eurot, tapeediliim 4 eurot, tapeedi liimimine 30 eurot,

lõhutud aknaklaas 15 eurot, lõhutud uksed 40 eurot, kardinad 15 eurot, elektripistik koos

paigaldusega 10 eurot, tarbitud elektrienergia 10 eurot, ruumide koristamine 30 eurot.

Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ning fototabel (II kd, tl 9-30) millest

nähtuvad sissemurdmise jäljed ning ruumides lõhutud esemed ning ruumide lagastamine.

Eelnevaga on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas murti sisse kannatanule kuuluvasse

suvilasse kannatanu tahte vastaselt. Ning kannatanu ütlustega on tõendatud ka sissemurdmisega

tekitatud kahju.

Süüdistuses kirjeldatud viisil T suvilasse sissemurdmist kinnitavad ka V M, V F, D S, D O ja A N

ütlused.

Tunnistaja V M ütlustes (II kd, tl 58-62) selgub, et 24.10.2012 helistas talle D hüüdnimega Maloi

1-13-6427

kes küsis, kas M ei taha suvilas puhata. M nõustus ning D tegi ettepaneku sõita Energeetiku

aedadesse, kaasa tuli V F. Suvilasse sõitsid nad taksoga, millel palusid suvilate vahel peatuda ning

ütlesid, et edasi lähevad nad jalgsi. Nad läksid majani, mille juures olid D, N ja O. N ütles, et see on

tema suvila ja sisse on vaja minna sauna akna kaudu, kuna tema isa olevat majavõtmed ära võtnud.

M koos seltskonnaga ronisid akna kaudu majja, majas oli korralagedus. Majas oli alkoholipudeleid

ja N ütles, et nad on suvilas juba pidutsenud. M ja F võtsid kaasa 2 pudelit Vana Tallinnat ja 24

purki Saku õlut. Kust majas olevad toiduained ja alkohol pärit on tunnistaja ei küsinud. Kõik

tarvitasid alkoholi ja kütsid sauna. Kui M sauna läks võttis ta kaks hõbedast ketti ristikesega ja

hõbesõrmuse ära ning pani toas laua peale. Umbes tund peale seda kui M saabus ütlesid N ja O, et

nemad lähevad ära, tehes teistele ettepaneku majas edasi istuda. M, F ja Moloi läksid umbes kella

04.00 paiku teisele korrusel magama. M ärkas selle peale, et F ütles, et tuli maja peremees. Vanaisa

tuli majja ja küsis, et mida poisid seal teevad, Maloi enam majas ei olnud, ta oli ära läinud. Seda, et

maja kuulub T perele M ei teadnud, ta arvas, et suvila on N oma. M kinnitab, et tema toppis lõhutud

akna madratsiga kinni, kuna külm oli magada, kui ta madratsit toppis, lõikas ta kätte, tuli verd.

Tunnistaja V F ütlustest (II kd, tl 63-67) selgub, et tema kutsus suvilasse sõber V M. Kaasa võeti

kaks pudelit Vana Tallinnat ning kast pilsneri õlut. Kui nad suvilasse jõudsid ootasid neid kolm

noormeest, D ja kaks F tundmatut noormeest, kellest üks nimetas end A. A selgitas, et tegemist on

tema isa suvilaga ja suvilavõtmed on isa käes, seetõttu tuleb suvemajja minna akna kaudu. A sõnul

tema isa on teadlik, et nad seal on ja ei ole sellele vastu. Suvilas sees oli korralagedus, asjad olid

laiali loobitud põrandal maas olid toiduained, makaronid, präänikud, sefiir. V ja F riietusid lahti ning

läksid sauna. Nad võtsid hõbeketid kaelast ära, F, mindi teisele korrusele magama. Hommikul ärkas

F selle peale, et keegi karjus. „Vanemad, kaome ära!“. Üles tõustes nägi F, et D jooksis alla, aga

mööda treppi tuli üles F tundmatu vanaisa. F ei teadnud, et viibib võõras suvilas, ta arvas, et viibib

suvilas seaduslikult.

Äratundmiseks esitamise protokollide (II kd, tl 68-70, 71-73) järgi esitati V F äratundmiseks D S

ning A N, kelle F fotodelt ära tundis.

Kahtlustatav D S on oma ütlustes (I kd, tl 242-248) selgitanud, et oktoobris 2012 helistas talle A. N

ning tegi ettepaneku sõita tema juurde suvilasse, et puhata. N ütles, et suvila asub Energeetiku

aedades ja palus S sinna sõita. Enne sõitu helistas S oma tuttavale V M hüüdnimega T ja kutsus ka

tema suvilasse. Aedadesse saabudes tulid O ja N Serukhinile vastu ning koos mindi suvilasse. N tegi

näo nagu otsiks uksevõtmeid ning neid leidmata ütles, et võib-olla on isa need ära võtnud. N ütles,

et majja võib minna ka akna kaudu. Majas olid laual tühjad šampuse pudelid, külmutuskapis 1,5

liitrine džinn, õlu ja plastklaasid viinaga. N ja O ütlesid, et nad on majas mingite tütarlastega

pidutsenud. Hiljem tulid suvilasse M koos V F ja tõid kaasa õlut ning kaks pudelit likööri. S, M ja F

olid leiliruumis ning hiljem läksid teisele korrusele magama. Mingil hetkel kuulis S klaasi klirinat

ning nägi, kuidas M lõhutud aknaaugu madratsiga kinni topib. S ärkas hommikul, temaga samas

toas magasid M ja F, N ja O ei olnud. S läks akna juurde ning nägi, et maja juures seisab A T vanaisa

ning siis S mõistis, et see on T vanaisa suvila. Ta äratas F ja M ning ise põgenes, hüpates rõdult alla.

Kahtlustatav D O andis ütlusi (II kd, tl 134-139), et 24.10.2012 õhtusel ajal oli ta koos N Selveris. O

helistas S ja küsis kas nad N tahaksid puhata A T suvilas. Nagu ta aru sai, siis T ei olnud kursis, et

nad suvilasse sõidavad. Nad nõustusid, said kokku S, V M hüüdnimega T. S sositas vaikselt N, et ta

ütleks T, et nad sõidavad justkui N suvilasse. Nendega liitus veel V F. Kauplusest Sport ostis M kasti

sauna õlut ja kaks pudelit likööri. Kutsusid takso ja sõitsid viiekesi T suvilasse. Maja juures tegi N

näo, et otsib majavõtmeid ning neid leidmata ütles, et vanemad on need ära võtnud ja tegi

ettepaneku minna sisse sauna akna kaudu. O, N ja Se teadsid, et T sauna aken ei käi kunagi kinni.

Ronisid akna kaudu majja. Kütsid sauna ja tarvitasid alkoholi. Hiljem T küsis, kas aiandusühistus on

midagi varastada. N ütles, et on kauplus. Ja siis võeti vastu otsus röövida seda kauplust. Kaupluse

juurde jõudes nägid, et see on ehitatud maja külge. M ronis uksekatusele ja võttis teise korruse aknal

1-13-6427

klaasi eest. Ronisid algul majja, aga sealt ei pääsenud kauplusesse ja läksid välja. Välisuks oli

suletud ja M ja F lõid välisukse lahti. Üks V lõhkus kaupluse klaasi, kuid võredest ta ei mahtunud

läbi. Kauplusesse suutsid pugeda S ja N, kuna nemad on kõige väiksemad. Nad andsid kauplusest

nende kätte jooke ja toiduaineid ja läksid seejärel tagasi suvilasse.

Süüdistatava A N ütluste (II kd, tl 98-104) kohaselt helistas talle D S ning ütles, et tahab sõita A T

suvilasse, et seal saunas käia, S palus, et N ütleks teiste ees, et suvila kuulub talle. N nõustus, ta läks

koos O FAMA keskuse juurde, kus olid D S koos N tundmatu noormehega, kes hiljem osutus V

hüüdnimega T. T küsis kas suvila, kuhu minnakse on N oma, ning N kinnitas, et suvila kuulub talle.

T ostis kaasa sauna õlut ja kaks pudelit likööri, pärast seda kutsuti takso. Taksojuhile ütles aadressi

S. Suvila juurde jõudes tegi N näo nagu otsiks võtit, kuid ütles siis, et võtmeid ei ole ning tegi

ettepaneku sauna aknast sisse ronida. Kõik ronisid majja ja tarvitasid seal alkoholi, samuti käisid S

ja kaks V saunas. Teise korruse akna lõhkus T.

V Mi, V F, D S, D O ja A N ütlused kinnitavad, et nad läksid viiekesi süüdistuses nimetatud ajal T

suvilasse ning sisenesid sinna akna kaudu. Sealjuures M ja F arvasid, et tegemist on N suvilaga ning

neil puudus teadmine, et murtakse sisse võõra isiku majja. Asjaolust, et tegemist on T kuuluva

suvilaga, olid teadlikud S, O ja N. Samuti olid neel kolm isikut teadlikud, et neil puudub T luba

majja sisenemiseks. Kuid vaatamata sellele otsustati ühiselt ja kooskõlastatult T majja siseneda ja

seal aega veeta. Seega sai N väga hästi aru, et kõnealusesse majja akna kaudu sisenedes murrab ta T

tahte vastaselt sisse T kuuluvasse majja.

Ülaltoodud tõenditest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et N murdis valdaja tahte vastaselt

süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isikute grupis sisse süüdistuses nimetatud majja. N enda ütlused

kinnitavad, et ta tegi seda täiesti teadlikult ning kavatsetult st tema tegevuse eesmärgiks oligi majja

sissemurdmine ning seal valdaja tahte vastaselt viibimine. Seega oli tegu pandud toime kavatsetult.

Kohus ei nõustu süüdistusaktis toodud järeldusega, et majja murti sisse koos tundmatute isikutega.

N ja O ütlustest nähtuvalt osalesid selles teadlikult ka O ja S. Seega on sissetungimises osalenud

isikute nimed teada.

Nimetatud isikutele käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ei ole, mistõttu puudub kohtul

siinkohal võimalus otsustada ka nende isikute süü küsimuse üle kõnealuse kuriteo toimepanemisel

Ülaltoodust tulenevalt on N tegevuses tuvastatud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise st kavatsetult, isikute grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslik

tungimine.

3.16 Kõike ülaltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Š K tegevuses on tuvastatud KarS § 199

lg 2 p 4,5,7,8 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnused.

A N tegevuses on tuvastatud KarS § 121; 199 lg 2 p 5,7,8; § 200 lg 2 p 7 ja § 266 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude tunnused.

Punktides 3.1 ja 3.6-3.14 lähtuvalt on N tegevuses tuvastatud ajavahemikul 18.10.2012 –

20.03.2013 kümne varguse episoodi toimepanek. Seega on tegemist suhteliselt lühikese perioodi

(ligikaudu viie kuu) jooksul korduvalt samaliigilise süüteo toimepanemisega. Varguste tehioludest

nähtuvalt on need teod oma teoobjekti ja muude tehiolude osas sarnased – valdavalt on tegemist

sissetungimisega sigarettide ja alkoholi varastamisega ning avalikult mobiiltelefonide

varastamisega. Neil asjaoludel tuleb N tegevus kvalifitseerida täiendavalt ka KarS § 199 lg 2 p 9

järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemisena.

J B tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõendeid, mis

kinnitaksid tema osalemist punktis 3.14 nimetatud varguse toimepanemises.

1-13-6427

4. Karistus

4.1 KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8,9 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse võõra

vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem

toime pannud varguse, röövimise või omastamise, kui see on toime pandud avalikult, kuid

vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7 näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse võõra vallasasja äravõtmise

eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud

röövimise, grupi poolt.

KarS § 121 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse teise inimese tervise

kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest.

KarS § 266 lg 2 p 3 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse valdaja tahte

vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise eest, grupi poolt.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate

isikuid. K ja N karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab

kohus mõlema süüdistatava puhul arvesse süü tunnistamist.

K iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Nagajevi puhul tuleb arvestada, et ta vabastati Viru Maakohtu 20.12.2012 kohtuotsusega KarS § 87

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel karistusest ning ta allutati käitumiskontrollile, kuid vaatamata sellele on ta

jätkanud kuritegude toimepanemist.

Karistuse liigi ja määra valimisel tuleb mõlema süüdistatava puhul arvestada asjaolu, et nad on

alaealised ega oma mingeid sissetulekuid ning rahalise karistuse mõistmisel jääks see nende

seaduslike esindajate kanda. Kohtu arvates välistab see rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd

reaalselt jääks karistus teiste isikute kanda. Lisaks eelnevale välistab rahalise karistuse kohaldamise

ka episoodide paljusus ning tegude raskus, millest lähtuvalt ei pea kohus seda karistusliiki karistuse

eesmärki kandvaks karistuseks. Samuti tuleb arvestada, et KarS § 200 lg 2 näeb karistuse liigina ette

üksnes vangistuse.

4.2 Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik K suhtes

kohaldada karistusena vangistust.

Võttes arvesse, et K on pannud toime kaks varguse episoodi ning nende tegude raskust

etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega,

mille raskus on alla keskmise. Kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü tunnistamist, mistõttu on

põhjendatud karistus miinimumile lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse

eesmärke kandvaks karistuseks 4 kuud vangistust.

Ka röövimiste osas tuleb arvestada, et K pani toime kaks röövimise episoodi ning lähtudes

toimepandu tehioludest ja raskusest etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (sh

kannatanute suhtes rakendatud vägivalla väheolulisus, samuti ei olnud röövitud esemete väärtus

suur), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise. Samuti

tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus

miinimaalses määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 aastat

vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega, mõistab kohus Š K liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada

1-13-6427

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K vangistusega 2 aastat.

KarS § 68 lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.01.2013

so 1 päev ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

Kuivõrd K pani kõnealused kuriteod toime alaealisena ning teda ei ole varem kriminaalkorras

karistatud, peab kohus võimalikuks jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. Kohtu

hinnangul on K isikut arvestades piisav koheselt kaheksakuulise vangistuse kandmine, mistõttu

kohus määrab KarS § 73 lg-le 1 ja 2 tuginedes, et koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust

ning ülejäänud osa vangistusest, so 1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva, ei pöörata täitmisele, kui Š K ei

pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusaega tuleb arvestada Š K kinnipidamisest so alates 28.01.2013 ning valitud tõkend,

vahistamine, tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakantava

karistusaja lõpuni.

4.3 Kohtu hinnangul on ka A N suhtes vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada

karistusena vangistust.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtu hinnangul põhjendatud ja

karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3 kuud vangistust, kuivõrd lähtuvalt toimepandud

vägivallateo tehioludest (üks episood, kannatanu suhtes rakendatud vägivald ei põhjustanud

olulisi tagajärgi), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise ning

arvestada tuleb ka süü tunnistamist, kui karistust kergendavat asjaolu.

Võttes arvesse toimepandud varguste paljusust ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine.

Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus

alla keskmise. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta

vangistust.

A N tegevuses on tuvastatud ühe röövimise episoodi toimepanek, mida teo tehioludest lähtuvalt

peaks röövimise kvalifitseeritud koosseisu kontekstis hindama pigem kergemaks rikkumiseks,

mille eest mõistetav karistus peaks olema pigem miinimumi lähedane. Arvestades kergendava

asjaoluna ka süü tunnistamist on kohtu arvates piisavaks karistuseks 3-aastane vangistus.

Võttes arvesse toimepandud omavolilise sissetungi tehiolusid (sh asjaolu, et tegemist ei olnud

püsivas kasutuses olevate eluruumidega, mistõttu ei olnud kannatanu põhiõiguste riive väga suur

ning tegemist on ühe episoodiga) ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse

kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on lähedane keskmisele.

Samuti tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus

alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 5

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega, mõistab kohus A N liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A N vangistusega 2 aastat.

KarS § 68 lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates

27.11.2012 kuni 28.11.2012, s.o 2 päeva, alates 03.01.2013 kuni 04.01.2013, s.o 2 päeva, alates

1-13-6427

26.03.2013 kuni 28.03.2013, s.o 3 päeva, kokku 7 päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta, 11

kuud ja 23 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg so 04.09.2013 ning

asendada A N tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld vahistamisega kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või karistuse tähtaja möödumiseni.

5. Tsiviilhagid

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas

ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri

kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames

esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud

nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused.

Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures

eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud

käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Ehkki üldjuhul peab tsiviilhagi olema kirjalikus

vormis, võib teatud erandjuhtudel esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu

kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. (RKKK

3-1-1-79-09).

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud alljärgnevad tsiviilhagid:

Kannatanu V Z esitas tsiviilhagi summas 55 eurot ja tsiviilhagi summas 111 eurot (k 1, tl 27, k 2 tl

82).

Kannatanu E R esitas tsiviilhagi summas 219,20 eurot (kd 1, tl 37);

Kannatanu V K esitas tsiviilhagi summas 100 eurot (kd 1, tl 66);

OÜ N esitas tsiviilhagi summas 327,20 eurot (kd 1, tl 167);

Kannatanu V T esitas tsiviilhagi summas 220 eurot (kd 2, tl 8);

Kannatanu L Pesitas tsiviilhagi summas 633,05 eurot (kd 1, tl 38);

Kannatanu T T esitas tsiviilhagi summas 151 eurot (kd 2, tl 185);

Kannatanu T Be esitas tsiviilhagi summas 275 eurot (kd 3, tl 7);

OÜ L esitas tsiviilhagi summas 593,50 eurot (kd 3, tl 35);

AS R- esitas tstviilhagi summas 1401,40 eurot ( kd 3, tl 158-160)

5.1 Kannatanu V Z esitas kaks tsiviilhagi summas vastavalt 55 ja 111 eurot. Esimeses hagis on

märgitud, et Narvas, Fama keskuses võeti tema pojalt V F noa ähvardusel ära jope ja müts ning

sellega tekitati talle kahju summas 55 eurot. Otsuse punktis 3.3 toodud põhjendustel loeb kohus

tõendatuks, et AN ja Š K on pannud toime kannatanu nimetatud esemete röövimise ning tekitasid

selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu enda ütlustega. Kohtu

hinnangul on V Z hagi summas 55 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 55

eurot tuleb välja mõista kahju tekitajatelt - süüdistatavatelt A N ja Š K –solidaarselt. Arvestades, et

tegemist on alaealiste isikutega tuleb tsiviilhagi mõista välja nende seaduslikelt esindajatelt ehk

tsiviilkostjatelt, kelleks on vastavalt A N ja Narva Linn.

1-13-6427

5.2 Kannatanu V Z esitas teise tsiviilhagi summas 111 eurot ning hagi kohaselt XXX asuvast

korterist varastati tema poja mobiiltelefon Sony Ericsson. Otsuse punktis 3.7 toodud põhjendustel

loeb kohus tõendatuks, et nimetatud varguse pani toime A N. Nõude suurus on tõendatud kannatanu

ütlustega. Kohtu hinnangul on VZ hagi summas 111 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hagi summas 111 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt A N. Arvestades, et

tegemist on alaealise isikuga tuleb tsiviilhagi mõista välja tema seaduslikult esindajalt ehk

tsiviilkostjalt A N.

5.3 Kannatanu E R esitas tsiviilhagi summas 219,20 eurot. Hagi kohaselt rööviti kannatanult

Narvas, Kerese tänaval käekott, koos kannatanule kuuluva varaga, millega tekitati kahjus summas

219,20 eurot. Otsuse punktis 3.4 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud varguse

pani toime Š K. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Kohtu hinnangul on E R nõue

summas 219,20 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tekitatud kahju summas 219,20 eurot

tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Š K. Arvestades, et tegemist on alaealise isikuga

tuleb tsiviilhagi mõista välja tema seaduslikult esindajalt ehk tsiviilkostjalt Narva Linnalt.

5.4 Kannatanu V K ütluste kohaselt varastati temalt avalikult mobiiltelefon Samsung, millega talle

tekitati kahju summas 100 eurot. Kannatanu ei ole küll eraldi tsiviilhagi esitanud, kuid tulenevalt

Riigikohtu praktikast võib teatud erandjuhtudel esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t

kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib

(nt Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-79-09). Antud juhul ongi kannatanu märkinud ülekuulamisel, et

talle on kõnealuse kuriteoga tekitatud kahju summas 100 eurot. Otsuse punktis 3.2 toodud

põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud varguse pani toime Š K. Nõude suurus on

tõendatud kannatanu ütlustega. Kohtu hinnangul on V K nõue summas 100 eurot põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Tekitatud kahju summas 100 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt -

süüdistatavalt Š K. Arvestades, et tegemist on alaealise isikuga tuleb tsiviilhagi mõista välja tema

seaduslikult esindajalt ehk tsiviilkostjalt Narva Linnalt.

5.5 OÜ N esitas tsiviilhagi summas 327,20 eurot ning hagi kohaselt tungiti sisse XXX asuvasse

kauplusesse Araxes ning pandi toime vargus, millega tekitati kannatanule kahju summas 327.20

senti. Otsuse punktis 3.1 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et A N ja Š K on pannud toime

kannatanu nimetatud esemete varguse ning tekitasid selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude

suurus on tõendatud kannatanu enda ütlustega. Kohtu hinnangul on OÜ N hagi summas 327.20

eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 327.20 eurot tuleb välja mõista kahju

tekitajatelt - süüdistatavatelt A N ja Š K –solidaarselt. Arvestades, et tegemist on alaealiste isikutega

tuleb tsiviilhagi mõista välja nende seaduslikelt esindajatelt ehk tsiviilkostjatelt, kelleks on vastavalt

A N ja Narva Linn.

5.6 Kannatanu V T esitas tsiviilhagi summas 220 eurot. Kohtuistungil kannatanu täpsustas talle

suvilasse sissetungimisega tekitatud kahju summat öeldes, et kahju oli 199 eurot ning see koosneb

alljärgnevast: tapeedid 45 eurot, tapeediliim 4 eurot, tapeedi liimimine 30 eurot, lõhutud aknaklaas

15 eurot, lõhutud uksed 40 eurot, kardinad 15 eurot, elektripistik koos paigaldusega 10 eurot,

tarbitud elektrienergia 10 eurot, ruumide koristamine 30 eurot. Otsuse punktis 3.15 toodud

põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud omavolilise sissetungimise pani toime A N.

Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Kohtu hinnangul on V T hagi summas 199 eurot

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 199 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt -

süüdistatavalt AN. Arvestades, et tegemist on alaealise isikuga tuleb tsiviilhagi mõista välja tema

seaduslikult esindajalt ehk tsiviilkostjalt A N.

5.7 Kannatanu T T esitas tsiviilhagi summas 151 eurot. Hagi kohaselt varastati kannatanult Narvas,

Puškini tänaval käekott, koos kannatanule kuuluva varaga, millega tekitati kahjus summas 151

1-13-6427

eurot. Otsuse punktis 3.11 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud varguse pani

toime A N. Nõude suurus on tõendatud kannatanu ütlustega. Kohtu hinnangul on T T nõue summas

151 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tekitatud kahju summas 151 eurot tuleb välja

mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt A N. Arvestades, et tegemist on alaealise isikuga tuleb

tsiviilhagi mõista välja tema seaduslikult esindajalt ehk tsiviilkostjalt A N.

5.8 Kannatanu T B esitas tsiviilhagi summas 275 eurot. Hagist nähtuvalt varastati Narvas, Paju

koolis kannatanule kuuluv telefon Samsung Galaxy ACE maksumusega 275. Otsuse punktis 3.10

toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud varguse pani toime A N. Nõude suurus on

tõendatud kannatanu ütlustega. Kohtu hinnangul on T B nõue summas 275 eurot põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Tekitatud kahju summas 275 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt -

süüdistatavalt A N. Arvestades, et tegemist on alaealise isikuga tuleb tsiviilhagi mõista välja tema

seaduslikult esindajalt ehk tsiviilkostjalt A N.

5.9 AS R esitas tsiviilhagi summas 1401,40 eurot. Avalduse kohaselt varastati Narvas, Kreenholmi

39H asuvast kioskist 10.02.2013 sigarette, millega tekitati kannatanule kahju summas 1401,40

eurot. Otsuse punktis 3.14 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et nimetatud varguse pani

toime A N. Nõude suurus on tõendatud kannatanu avaldusega. Kohtu hinnangul on AS R nõue

summas 1401,40 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tekitatud kahju summas 1401,40 eurot

tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt A N. Arvestades, et tegemist on alaealise isikuga

tuleb tsiviilhagi mõista välja tema seaduslikult esindajalt ehk tsiviilkostjalt A N.

5.10 Kannatanud L P ja OÜ L esitasid tsiviilhagid vastavalt summas 633,05 eurot ja 593,50 eurot.

Mõlema hagi nõuet kinnitavad dokumendid on võõrkeelsed ning toimikus nende tõlkeid ei ole.

Seetõttu andis kohus mõlemale kannatanule kohtu alla andmise määruses täiendava tähtaja

nõuetekohase hagi (st koos nõuetekohaste tõlgetega) esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks

kannatanud tõlkeid ei esitanud. Kuivõrd esitatud hagidest ei nähtu, millest konkreetselt kannatanute

nõue koosneb ning neid asjaolusid ei ole võimalik tuvastada ka muude asjas kogutud tõendite alusel,

jätab kohus esitatud tsiviilhagid läbivaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on kannatanutel õigus

esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

6. Asitõendid

Asitõendid, mida ei ole kohtueelse menetluse käigus tagastatud esemete omanikele ega oma

materiaalset väärtust – sigareti plastriiulid, DNA karbid, kivi, vanametall, mis asuvad hoiul

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (24.04.2013

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 134) – tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

7. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Arvestades süüdistatavate

alaealisust ning Š K puhul ka asjaolu, et kriminaalmenetluse kulud peaks tema eest hüvitama Narva

Linn, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ning väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude

maksmine tuleb ajatada ühele aastale.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuuluks süüdistatavatelt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 800

eurot. Lisaks kuuluks KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes väljamõistmisele määratud kaitsjatele

makstud tasud.

1-13-6427

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus riigi kanda Š K menetluskulud:

sundraha 800 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 eurot ja

40 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 344 eurot ja 40 senti,

kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina

poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 eurot ja 80 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastab kohus A N osaliselt menetluskulude tasumisest. A N kuulub

riigituludesse välja mõistmisele sundraha 180 eurot. Ning riigi kanda jäävad ülejäänud

menetluskulud: sundraha 620 eurot, kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi

eest 664 eurot ja 56 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti,

kaitsja Sergei Politševi poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 315 eurot ja 84 senti.

Vastavalt KrMS §-le 188 tuleb A N väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohustus panna

alaealise A N emale A N (ik XXX).

Arvestades, et kohus mõistis J B talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb KrMS §-st 181 lähtuvalt

jätta riigi kanda J B kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 202 eurot ja 80

senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Igor

Belugini poolt 14.08.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 129 eurot ja 60 senti.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 314, 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

Kohtunik