1-13-6244/23 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-6244

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6244 Kohtukoosseis Mati Kartau Kriminaalasi Z.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 213 lg 1 järgi, I.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 121 järgi ja I.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. septembri 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Z.I apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Z.I apellatsioon Viru Maakohtu 16. septembri 2013 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

Viru Maakohtu 16.09.2013 otsusega tunnistati Z.I kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 213 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus KarS

§ 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (29.05.2012 – 12.08.2012 kuriteod) 1 aasta vangistuse osas ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (03.11.2012 – 10.12.2012 kuriteod) 1 aasta vangistuse osas ning KarS §

213 lg 1 järgi 3 kuu vangistuse osas ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.01.2013.

1.1. Maakohtu otsusega rahuldati VÕS § 1043 alusel ka kannatanute tsiviilhagid. Otsuse kohaselt mõisteti mh solidaarselt Z.I-lt ja I.N-ilt välja Galina Kazakova kasuks 1424 eurot.

2.

Süüdistatav Z.I esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse muutmist. Z.I palub ringkonnakohtul vähendada G. Kazakova kasuks solidaarselt välja mõistetud 1424 eurot 400 euro võrra ning leiab, et tema vastutab üksnes 1024 euro eest. Süüdistatav leiab, et tema ei lõhkunud kasvuhoonet ja kuuri, millede maksumus kokku oli 400 eurot.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

4.

Z.I on osaliselt vaidlustanud tsiviilhagi väljamõistmise.

Antud kriminaalasjas on 27.06.2013 Z.I andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks

(II kd lk 196) ja 04.07.2013 on sõlmitud vastav kokkulepe (III kd lk 7-11), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus Z.I ja tema kaitsja vandeadvokaat

Arvo Suuban nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Maakohtu istungi protokolli kohaselt (III kd lk 32) kohus selgitas Z.I-le tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. Prokurör loobus istungil ühest varguse episoodist Z.I suhtes ja kohtunik mõistis süüdistatava selles osas õigeks. Muus osas kokkulepet ei muudetud. Seejärel avaldati kokkulepe. Pärast seda vastas Z.I kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja ta jääb selle juurde, mh nõustus ta täies ulatuses ka tsiviilhagidega. Kaitsja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5. puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning Ringkonnakohus leiab, et Z.I

pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 jätab ringkonnakohus süüdistatav Z.I apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau Kohtunik