2-13-29175/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-13-29175

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht

10. oktoober 2013, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-13-29175 Kohtuasi

S. K. panrotiavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: võlgnik S.K. (isikukood: xxx; elukoht: xxxx) Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda S. Kirmel pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus avaldajale.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-29175 kannab avaldaja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud

Võlgnik S. K. esitas 11. juunil 2013 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Kohus jättis avalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o võlanimekirja, maksejõuetuse põhjuste ja võlgadest vabastamise taotluse täpsustamiseks. Kohus selgitas võlgnikule, et maksejõuetuse põhjuste seletuskirjas peab võlgnik täpsustama, mis viis maksejõuetuseni, kas selle põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu või mitte. Kohus selgitas samuti, et võlgadest vabastamise taotluses peab võlgnik kinnitama, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse kohustusi ja et ei esine asjaolusid, mis võiksid võlgadest vabastamist välistada. Võlgnik esitas 30. augustil 2013 kohtule täpsustatud maksejõuetuse põhjuste seletuskirja, võlanimekirja ja võlgadest vabastamise taotluse. Kohus tegi võlgnikule kohtunõude, milles palus täpsustada, kas võlanimekirjas on võlgu, mille puhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustega. Võlgnik esitas kohtule vastuse 08. oktoobril 2013, vastuses teatas võlgnik, et kõik võlgnevused on õigusvastaste tegude sooritamise tagajärjel tekkinud kahjud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et pankrotiavalduses toodud eesmärki võimalik saavutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § lg kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

PankrS § 14 lg 1 p 3 alusel kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 2 alusel füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 176 lg 2 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 170 lg 2 kohaselt avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

Kohus andis avaldajale tähtaja täpsustamiseks, kas võlgade puhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustega ning selgitas, et nendest võlgadest pole võimalik vabaneda. Võlgnik teatas kohtule, et kõik võlgnevused on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Vaatamata sellele kinnitas võlgnik võlgadest vabastamise taotluses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgadest vabastamist välistada.

Kohus asub seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärki pole võimalik saavutada. Pankrotimenetluse eesmärgiks füüsilise isiku jaoks on võlgadest vabastamise menetluse algatamine ja võlgadest vabastamine. Kuna kõik võlgniku võlad on õigusvastaselt tekitatud kahjud, millest pole võimalik vabaneda, ei saavuta võlgnik soovitud eesmärki. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et pankrotimenetlus on kulukas menetlusliik, mille kulud peab kandma võlgnik oma varast. Juhul kui võlgnikul vara puudub on võimalus taotleda riigi menetlusabi, kuid sellisel juhul tuleb arvestada eelkõige menetluse perspektiivikust ehk seda, kas menetlusega taotletav eesmärk on reaalselt saavutatav. Antud juhul on üheselt ilmne, et võlgnikul ei ole mitte mignil viisil võimalik pankrotimenetluse eesmärki saavutada ning pankrotimenetluse läbiviimisega suurenevad ainult avaldaja võlad.

Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest avalduse perspektiivituse tõttu.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-29175 tuleb jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Leanika Tamm Kohtunik