1-13-362/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-362 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Z.J-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.J sünd. tööline XXX, isikukood XXX, xxx

Karistuse kandmise algus 10.06.2011 ja 13.07.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta Z.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Z.J-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Z.J on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.01.2013 Karistusseadustiku (KarS) karistatud kohaldamisega §121 järgi ning KarS §65 lg.2 vangistusega 3 aastat . 1 kuu 3 päeva alates 10.06.2011

Viru Vangla iseloomustu nnipeetaval on 29 kehtivat sest nähtub, et ki

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Vanglas on kinnipeetav

läbinud sotsiaalprogrammid , osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk, läbitud on xxx

vestlused hoiakute muutmiseks ja riigikeele õpe A2 tasemel, ta on osalenud

tööhõives. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud rahuldav.

Kinnipeetav omandas xxx, kuhu ta suunati seoses koolikohustuse põhihariduse mittetäitmise ja hulkumisega. Kinnipeetav omandas vanglas puidupingitöölise eriala. Kinnipeetava väljaminekud olid vabaduses suuremad kui sissetulekud, ta oli harjunud

2 kulutama raha ebasihipäraselt. Vangistuses ei ole kinnipeetav rahaliste vahenditega

kindlustatud. Kinnipeetaval on suured tasumata rahalised kohustused, nende

likvideerimine ei ole kindel. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskused on

minimaalsed. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse mõtteviisiga isikuid, tema elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, tagajärgedele ei mõtle. Kinnipeetav ei suuda vabaduses olla piisavalt iseseisev, ta teeb tihti riskantseid otsuseid, ei hooli oma tegude tagajärgedest, on süstemaatiline õigusrikkuja, korralikke sõpru tal ei ole. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust alkoholi, mille tagajärjel muutus tema käitumine

vägivaldseks, kuid kinnipeetav ise pisendab probleemi. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust narkootilisi aineid iga päev. Kinnipeetava käitumine on nii vabaduses kui vanglas olnud impulsiivne, tal on nõrgad enesekehtestamise oskused, tunnustuse nimel on valmis tegelema ka kuritegelike asjadega. Kuna kinnipeetaval on ka vangistuses esinenud raskusi kehtestatud korrast kinnipidamisega, siis seab see kahtluse alla tema võimekuse kinni pidada nõuetest ja kohustustest vabaduses. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja 3 õde venda, ema sõnade kohaselt on suhted head. Korralikke sõpru, kes - teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema korterisse, tegemist on 2-toalise remonti vajava korteriga, kus elab kinnipeetava ema koos alaealise lapsega. Kinnipeetava ema töötab ning on valmis kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on viis korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks korda I astme kuritegude eest.

Korduvalt on ta toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil.

Tingimisi vangistusega karistamine ebaõnnestus. Ühel korral on ta karistatud uue

kuriteo toimepanemise eest vanglas. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, neist 17 korda kartseriga. Antud karistused näitavad, et kinnipeetav ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale, mis seab kahtluse alla kinnipeetava võimekuse kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ja

kohustustest vabaduses. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast

sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on kinnipeetaval vajalik võtta end arvele Töötukassas.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Z.J maakohtu istungil

sõna ei soovinud.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas

ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus

ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust vanglas toime pandud kuriteo eest.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 29 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Ülaltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest mingeid

järeldusi teinud. Ta on vangistuses jätkanud kuritegude toimepanemist ning tema käitumine üleüldiselt ei ole samuti vangistuses paranenud. Antud asjaolust nähtub, et

kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range järelevalve tingimustes.

Maakohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljendatud seisukohaga, et eeltoodu seab kahtluse alla selle, et

kinnipeetav suudab katseaja läbida seaduskuulekalt ja täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid.

Positiivseteks asjaoludeks loeb maakohus antud asjas alalise elukoha olemasolu,

töökoha garanteerituse ning ema toetuse, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik