4-13-6073/94-13-6073/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2013Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6073 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Oksana Mametova Väärteoasi H.T väärteoasi KarS § 262 tunnustel

Väärteoprotokoll: AB1343532 (väärteoasi nr 2315,13,006169) Menetlusalune isik

H.T , isikukood XXX, elukoht: XXX; Eesti kodakondsus, ei tööta ametlikult

Kriminaalkorras varem karistatud, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 10.10.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48; §262 V™S § 95-105; § 107-111, kohus otsustas:

mõista karistus arest viis (5) päeva.

da mõistetud arest üldkasuliku tööga

kümne (10) tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).

kohtuotsuse jõustumisest.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud, menetluskäik 4-13-6073

väärteoprotokollist nr AB 1343532 nähtub, et 20.07.2013 kell 23.44 aadressil XXXöisel ajal korteris oli lärm, valjusti mängis muusika, millega oli rikutud naabrite öörahu. Korteris kohapeal

oli H.T , kes oma käitumisega rikkus Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse (Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded) nr 43 § 3 p 2 ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.

10.10.2013 toimunud kohtuistungil menetlusalune isik H.T selgitas, et tunnistab ennast täielikult süüdi. Muusika oli naabrite jaoks vali, ta kahetseb juhtunut. Peale seda juhtumit enam probleeme ei ole olnud. Tema üürib seda korterit.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isiku süü on tõendatud, mõistetud rahalised karistused

eesmärki ei ole täitnud ja isikut tuleb karistada arestiga 5 päeva. Menetleja esindaja jääb koostatud väärteoprotokolli juurde.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid andmeid menetlusaluse isiku õigusrikkumise kohta,

samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, kuulanud vahetult üle naabritest tunnistajad ja trullpolitseiniku, kuulanud ära menetlusaluse isiku, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusaluse isiku 19.07.2013 toimepandud õigurikkumise kohta oli 22.08.2013 koostatud väärteoprotokoll nr 2315,13,006169 (AB1343532), mille kohaselt 19.07.2013 kella 23.44 s.o öörahu ajal korteris aadressiga XXXoli lärm, valjusti mängis muusika ning sellega oli rikutud naabrite öörahu. Sellega menetlusalune isik rikkus Tallinna linnavolikogu

25.08.2005 määruse (Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded) nr 43 § 3 p 2 ja pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. Teo asetleidmine ja

toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et H.T rikkus öisel ajal

naabrite rahu, on tõendatud tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega selle kohta, et H.T-le on tunnistajate poolt tehtud märkused selles, et 19.07.2013 tema kuulas öisel ajal (

kohta, et H.T on eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, mida viimane ka kohtuistungil kinnitas ise.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut vähem kui poole aasta jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud osaliselt tasumata.

Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised

vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkas

menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus

seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune

isik jätkab järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale,

et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja

temale tuleb mõista karistusena arest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud ning menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime ühe kuu jooksul pärast eelmise samalaadse väärteo toimepanemist, samas uusi rikkumisi isikul ei ole, ta avaldas kohtus puhtsüdamlikku kahetsust,

mis on vastutust kergendav asjaolu ja tunnistas oma süüd, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti lühiajalisena, s.o 5 päeva. Kohus leiab, et kuivõrd isik on juba asunud õiguskuulekale teele, siis ei pea isik aresti koheselt kandma, vaid see on võimalik asendada üldkasuliku tööga kümme tundi, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3

Kristina Väliste kohtunik