2-13-30188/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-30188

Tsiviilasi

Egon Jaeger’i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Egon Jaeger’i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (taotleja): Egon Jaeger (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 18. juuni 2013.a määrus muutmata

ja Egon Jaeger’i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas

ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Egon Jaeger (taotleja) esitas Tartu Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja

soovib saada Tartu Vanglalt temale mittenõuetekohase läbiotsimisega tekitatud moraalse

kahju hüvitist summas 1597,79 eurot. Taotleja vajab riigi õigusabi kaebusega Euroopa

Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja

isiku esindamiseks haldusmenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi, kuna menetlus EIK-s on

jõudnud staadiumi, kus oleks vajalik advokaat.

2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 18. juuni 2013 määrusega E. Jaegeri taotluse

menetlusse võtmata.

Määruse põhjendustes märkis kohtunikuabi, et E. Jaegeri taotlusest ja taotlusele lisatud

dokumentidest nähtub, et menetlus EIK-s juba toimub. Sellisel juhul ei saa riigi õigusabi

enam Eesti kohtust taotleda. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik

või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib

käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-sse pöördumiseks

kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes

siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Kohtunikuabi leidis,

et antud juhul ei ole Eesti kohus enam pädev riigi õigusabi taotlust lahendama ja esitatud

taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg l p 1 alusel, kuna taotlejal on

tekkinud võimalus taotleda õigusabi EIK-lt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. E. Jaeger esitas Tartu Maakohtu 18. juuni 2013 määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse esitaja taotles maakohtu määruse tühistamist ja palus määrata endale riigi

õigusabi korras advokaat EIK-s esindamiseks.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on taotleja ammendanud siseriiklikud edasikaebevõimalused ja pöördunud isesiesvalt EIK-

sse. EIK-st on taotlejale teatatud, et ta peaks võtma endale advokaadi või taotlema advokaati

riigi õigusabi korras. Seetõttu pole õige maakohtu seisukoht, et taotleja peaks riigi õigusabi

taotlema EIK-st, kuna EIK-st on avaldajale kirjavahetuses selgelt teatanud, et taotleja peaks

õigusabi paluma Eesti riigilt;

2) puuduvad taotlejal endal piisavad õigusteadmised ning ta ei valda ka võõrkeeli. Juba

praegu ei saa taotleja EIK-st temale saadetud inglisekeelsetest kirjadest aru. Taotleja viibib

üle 4 aasta ja 7 kuu kinnipidamisasutuses, mistõttu puuduvad tal ka vahendid ise õigusabi eest

tasumiseks.

4. Kohtujurist ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel

lahendamiseks maakohtu kohtunikule. Tartu Maakohtu kohtunik korraldas 10. juulil 2012

määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi. Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei

rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg-te 5 ja 6 alusel lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja

seaduslik. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja

maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu E. Jaegeri taotlus

riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele tulenevalt sellest, et menetlus Euroopa Inimõiguste

Kohtus on jõudnud juba sellisesse faasi, kus isikul (kaebajal) on võimalik taotleda õigusabi

EIK-st. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu

määruse põhjendusi.

6. Vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõikele 1 võib Eesti kodanik või Eestis

elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi

kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda

õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate

lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.

Õigusabi taotlemist Euroopa Inimõiguste Kohtult on reguleeritud Euroopa Inimõiguste Kohtu

reglemendis. Toimikus oleva EIK poolt määruskaebuse esitajale edastatud EIK reglemendi

100. reegli lõike 1 kohaselt võib Koja esimees konventsiooni artikli 34 kohaselt kaebuse sisse

andnud kaebaja palvel või omal algatusel määrata kaebajale tasuta õigusabi seoses kohtuasja

EIK-le esitamisega alates hetkest, kui kirjalikud seisukohad selle kaebuse vastuvõetavuse

kohta on laekunud kostjast osalisriigilt kooskõlas 54. reegli punkti 2 alapunktiga b või kui

tähtaeg nende esitamiseks on möödunud.

EIK poolt määruskaebuse esitajale edastatud praktilistest juhistest ja selgitustest õigusabi

taotlemise kohta tuleneb, et EIK-le on võimalik esitada taotlus õigusabi saamiseks juba pärast

seda, kui isik on EIK poole pöördunud. Asjaolu, et EIK reglemendi 100. reegli lõike 1

kohaselt ei lahendata õigusabi taotlust enne, kui kostjast osalisriik (käesoleval juhul: Eesti

Vabariik) on esitanud oma seisukohad kaebuse vastuvõetavuse kohta või kui sellekohane

tähtaeg on möödunud, ei tähenda, nagu ei oleks isikul sel ajal juba võimalik õigusabi taotleda.

7. Käesolevas asjas on määruskaebuse esitaja enda väidete kohaselt pöördunud avaldusega

Euroopa Inimõiguste Kohtusse 17.12.2012.a ning lisaks on ta pöördunud EIK poole

järelepärimisega õigusabi osas 16.06.2013.a. EIK 24.06.2013.a kirjaga on määruskaebuse

esitajale edastatud materjalid õigusabi taotlemise võimaluste kohta ning ka vastav

taotlusvorm.

Seega oli isikul Tartu Maakohtult riigi õigusabi taotlemise ajaks juba tekkinud võimalus

taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Vastavalt eelmärgitule otsustatakse EIK

reglemendi 100. reegli lõike 1 kohaselt kaebajale EIK poolt õigusabi andmine pärast kaebuse

vastuvõetavuse osas seisukohtade saamist Eesti Vabariigilt.

Olles esitanud iseseisvalt kaebuse EIK-le, sõltub edasine menetlus kuni kaebuse

vastuvõetavuse otsustamiseni seega EIK poolsetest toimingutest. Sellest lähtudes puudub

ringkonnakohtu arvates ka sisuline põhjendus anda käesolevas menetlusetapis kaebajale riigi

õigusabi Eesti riigi kulul.

Õige ei ole määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks EIK-lt saadud kirjades avaldajale

teatatud, et ta peaks õigusabi paluma Eesti riigilt. EIK poolt edastatud materjalides on kirjas,

et avaldajal tuleb leida endale ise advokaat, seda sõltumata õigusabi rahastamise allikast.

Eesti riigi poolt õigusabi andmise aluseks ei ole ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei valda

võõrkeeli, mis takistab tal Euroopa Inimõiguste Kohtuga suhtlemast.

8. Eeltoodust lähtudes asus maakohus õigesti seisukohale, et RÕS § 37 lg 1 alusel ei kuulu

taotlus rahuldamisele ja TsMS § 371 lg 1 p 1, § 475 lg 2 ja § 477 lg 1 koostoimes tuli jätta

E. Jaegeri taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/