2-12-38103/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.04.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta maaja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Erel Property Management OÜ (hageja) esitas 21.09.2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Claris Investments (kostja) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

04.05.2012 kuulutas Harju Maakohus OÜ Claris Holding pankroti välja. 17.05.2012 esitas hageja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses lepingust tuleneva nõude Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 9.10.2013, Tallinn Kohtuasja number 2-12-38103 Kohtuasi

Erel Property Management OÜ hagi OÜ Claris Investments vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.04.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Erel Property Management OÜ apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Erel Property Management OÜ (rk 11220331), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja OÜ Claris Investments (rk 11245963), lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak Kohtuistungi toimumise aeg 26.09.2013

kogusummas 13 252 eurot 74 senti, mis koosnes põhivõlgnevusest 12 807 eurot 88 senti ja viivisest 444 eurot 86 senti. Hageja esitatud nõue on teise rahuldamisjärgu nõue.

04.09.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja kogu hageja nõudele vastuväite. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja oma nõudeõiguse tunnustamist.

13.03.2013 kohtuistungil esitas hageja oma seisukohad, mille kohaselt poolte vahel 20.08.2006 kahe erineva objekti (Pärnu, Audru, Ivaskipõllu ja Pärnu, Audru, Kalatehase) osas sõlmitud lepingud tõendavad OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet. Hageja kinnitas, et lepinguga ette nähtud teenuste eest alguses tasuti, kuid hiljem jäeti OÜ Claris Holding (pankrotis) poolt tasumata. Hagejal selle väite kohta tõendeid esitada ei ole.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud nõudeavaldust, mille ta nõuete kaitsmise koosolekul esitas. Hageja nõue on põhistatud vaid nõuete kaitsmise koosoleku protokolli ja kahe lepinguga, mis ei ole piisav. Esitatud lepingutest ei tulene, et hageja oleks teostanud mingeid toiminguid või töid millede alusel võinuks tekkida nõue OÜ Claris Holding (pankrotis) vastu. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas OÜ Claris Holding (pankrotis) on lepinguid täitma asunud, kas hageja on lepinguid täitnud ning milliseid makseid on OÜ Claris Holding (pankrotis) tasunud hagiavaldusele lisatud lepingute alusel.

13.03.2013 kohtuistungil leidis kostja, et hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahel sõlmitud lepingud on näilikud, kuna lepingu pooltel oli üks juhatuse liige sama isik ning puuduvad tõendid lepingu täitmise kohta.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Poolte vahel on vaidlus hageja nõude tunnustamise üle OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue jäänud OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata ning hageja on esitanud pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel hagi nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses summas 13 252 eurot 74 senti. Nõude vaidlustamisel pankrotimenetluses vaidlustab võlausaldaja esmajärjekorras nõude kui pooltevahelise tehingu tulemi, st antud juhul kuulub vaidlustamisele ning tõendamisele 20.08.2006 sõlmitud lepingutest tulenev nõue, mitte lepingu tühisus või kehtivus. Kostja on vaidlustanud hageja nõude kui põhjendamata ja tõendamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel on pool kohustatud tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kohus andis hagejale TsMS § 237 lg 1 kohase tähtaja eelmenetluses tõendite esitamiseks ning täiendavate seisukohtade esitamiseks. Hageja täiendavaid tõendeid ja seisukohtasid ei esitanud. Hageja esindaja kinnitas 13.03.2013 kohtuistungil, et lepingu alusel on teenuste eest alguses makstud, hiljem jäeti tasumata. Tõendit selle kohta hagejal esitada ei ole. TsMS § 229 lg 2 järgi võib hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-08, p 18). Hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil antud seletused ei saa olla nõuet tõendavaks tõendiks. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude suuruse kujunemist, kuna esitatud ei ole tõendeid pooltevaheliste lepinguliste kohustuste täitmise kohta, kohustuse täitmise rikkumise kohta ning rikkumisest tuleneva nõudeõiguse kohta. Hageja ei põhjendanud TsMS § 331 lg 1 kohaselt tõendite mittetähtaegset esitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud hageja.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, hinnates tõendeid vastuolus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Kohus on valesti viidanud, et poolte vahel on vaidlus hageja nõude tunnustamise üle OÜ Claris Investments (pankrotis) pankrotimenetluses. Pooltel on vaidlus nõude tunnustamise üle OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses. Lisaks on kohus ekslikult märkinud istungi toimumise ajaks 13.03.2012, mitte 13.03.2013.

20.08.2006 kahe erineva objekti (Pärnu, Audru, Ivaskipõllu ja Pärnu, Audru, Kalatehase) osas poolte vahel sõlmitud halduslepingute alusel tasuti lepingujärgsed maksed eelmisel kuul koostatud arve alusel maksetähtajaga 30 päeva, kuid OÜ Claris Holding (pankrotis) lõpetas maksete tegemise – 31.07.2011 arvet enam 30.08.2011 ei tasutud. Sellest hetkest katkesid igakuised maksed, kuid lepinguid üles ei öeldud. Arusaamatu on, kuidas oleks hageja pidanud sellist negatiivset asjaolu tõendama, kuna vaidlus puudub, et kuni 30.07.2011 halduslepingutest tulenevaid makseid hagejale teostati.

Muuhulgas ei esitanud ka pankrotihaldur Andres Hermet pankrotimenetluses vastuväiteid hageja nõudele. Arusaamatu on, milliseid tõendeid peale lepingute oleks hageja pidanud oma lepingust tuleneva tasu tõendamiseks esitama. Maakohus pole teinud hagejale TsMS § 230 lg 2 teisest lausest tulenevalt ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid.

Kostja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud.

Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus hindas TsMS § 232 lõikest

1 tulenevalt kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning on otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.

Apellant esitas maakohtus oma nõude tõendamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (t.lk 15-17) ja 2 lepingut (t.lk 7-13). Maakohtu 13.03.2013 istungil selgitas hageja esindaja, et ta tõendab nõuet 2 lepinguga (t.lk 42).

14.11.2012 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile, milles ta hageja väiteid ei tunnistanud ja esitas omapoolsed vastuväited. Hageja väidetega mittenõustumisel tuli hagejal nõuet tõendada. Sellele juhtis ka maakohus hageja tähelepanu (t.lk 34), andes tõendite esitamiseks täiendava tähtaja. Seega on ekslik apellandi väide, et talle ei tehtud tõendite esitamise ettepanekut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole oma nõuet põhjendanud, nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude suuruse kujunemist selgitanud, mistõttu hagi rahuldamiseks puudus alus. Nõustuda tuleb kostjaga, et esitatud lepingutest ei tulenenud, et hageja oleks teinud mingeid toiminguid, mille alusel tal võiks tekkida nõue ja esitatud ei ole tõendeid pooltevaheliste lepinguliste kohustuste täitmise kohta ja kohustuste täitmise rikkumise kohta ja rikkumisest tuleneva nõudeõiguse kohta.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda TsMS § 171 lõike 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal