2-10-41071/39 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2013. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kohtukantselei

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-10-41071

1597,79 eurot

Tsiviilasi

XXXhagi

KÜ

XXXvastu

omandiõiguse

rikkumise

lõpetamise ja elamu aadressil XXX sisehoovis asuvale

parkla territooriumile juurdepääsu tagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX)

Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX, XXX, e-post XXX)

Kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (OÜ Emerlin

Consult ÕB, e-post tatjana.kalin@gmail.com)

Menetluse liik

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada KÜ-t XXX tagada hagejale XXX takistamatu juurdepääs nii jalgsi kui

sõiduautoga elamu aadressil XXX sisehoovis asuvale parkla territooriumile.

Menetluskulude jaotus

Menetlusosaliste menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kostja müüb 28 parkimiskohta hinnaga 10 000 krooni (639,11 eurot) ühe parkimiskoha eest.

Tegelikult ehitati juurde üksnes 20 uut parkimiskohta, ülejäänud 8 kohta asuvad vanal parkla

osal, kus enne ehitust parkisid kõik soovijad. Oma tegevusega vähendas kostja hageja

mõttelist osa. Kinnistusregistri andmetel on hageja mõttelise osa suuruseks XXX ning ei enne

ega pärast parkla ehitamist ole selle suurus muutunud. Kostja käsutab omavoliliselt

kaasomandit ning rikub hageja õigust oma kaasomandi osa kasutada, kuna kostja ei võimalda

hagejal oma autot parklas parkida. Hageja leiab, et parkla rajati omavoliliselt.

Korteriühistu seaduse § 2 lg 1 alusel korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks

olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühste

huvide esindamine. Kostja käitub selliselt nagu korteriomanike mõttelised osad kuuluksid

korteriühistule omandiõiguse alusel, sellepärast tal on õigus otsustada küsimusi, mis on

seotud kaasomandi kasutamisega, eirates enamiku omanike huve ja seaduse norme.

26.07.2010 tegi hageja kostjale avalduse, milles palus võimaldada juurdepääs oma mõttelisele

osale XXXhoovis sõiduki parkimiseks kuna antud territoorium on AÕS § 33 kohaselt kostja

valduses. Kostja keeldus hageja palvet rahuldamast ning lubas küsimuse lahendada omanike

üldkoosolekul 09.08.2010.a. Hageja ei saa kasutada oma kaasomandit põhjusel, et kostja

omavoliliselt takistab hagejal oma mõttelise osa kasutamist.

Ringkonnakohtu 26.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-47790 tunnustati, et korteriühistu

omavoliliselt ehitas parkla 2007 aastal rikkudes seadust, sest vastavalt MTÜS § 21 lg 3, 24¹

lg 1 ei kuulunud antud otsuse vastuvõtmine korteriühistu pädevusse.

Hageja palub kohaldada kostja suhtes sunnimeedet tagamaks hagejale takistamatu juurdepääs

parklale elamu aadressiga XXX hoovis.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata.

Kostja ei eita fakti, et Ringkonnakohtu 01.10.2010 otsuse järgi KÜ XXX 14.11.2007

üldkoosoleku protokolli nr 22 punktide 1-5 sätestatud otsused (ühistu territooriumile

autoparkla ehitamine, autoparkla plaani kinnitamine, parkimiskohtade jaotuskava ja

parkimiskohtade kasutamise eeskirja kinnitamine ning konkreetsete parkimiskohtade

kasutamise õiguse kahele korteriomanikule kinnitamine) olid tunnistatud kehtetuks kuna

14.11.2007 otsuste puhul on tegemist kostja üldkoosolekuga ja mitte korteriomanike

otsustega. Kostja on nõus antud kohtuotsusega ja seoses sellega oli 25.05.2010

korteriomanike koosolek kokku kutsutud ja läbi viidud Korteriomandiseaduse ja

Asjaõigusseaduse kohaselt.

XXX elumaja territooriumil autoparkla korraldamise ja parkimiskohtade kasutamise

eeskirjade kinnitamise küsimused on seotud sellega, et elamu ees ei olnud spetsiaalselt

seadistatud parkimiskohti, sõidukeid pargiti kaootiliselt ja ka haljasalale. Kõigile

korteriomanikele ei jätkunud ruumi sõidukite parkimiseks, kuna tihtipeale olid elamu ette

pargitud võõrad sõidukid.

10.05.2010 pandi välja teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. 25.05.2010 korteriomanike

üldkoosolekul osales 39 korteriomanikku 59 korteriomanikust, kellele kuulub 2105,6 m2

kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Seega kostja hinnangul oli üldkoosolek

otsustusvõimeline.

Korteriomanikud

võtsid

otsused

vastu

vastavalt

päevakorrale

häälteenamusega. Üldkoosoleku otsused võeti vastu korteriomanike huvidest lähtuvalt.

Vastavalt korteriomanike otsusele otsustati elamu juurde kinnistatud 3670 m2 suurune

maatükk, mida siiani oli kasutatud korteriomanike poolt nendele kuuluvate autode

parkimiseks, ümbritseda piirdega, kuhu tulevad jalgvärav ja autovärav ning iga parkimiskoht

märgistatakse eraldi. Kuivõrd see nõudis lisakulutusi, otsustasid korteriomanikud, et parkla

rajamise eest tasuvad need korteriomanikud, kes soovivad märgitud parkimiskohti kinnisel

territooriumil kasutada. Vastavalt korteriomanike otsusele korraldati parkimine nii, et 28

parkimiskohast 27 on kinnitatud konkreetsetele korteriomanikele ja üks parkimiskoht on vaba.

Hageja seda vaba kohta kasutada ei soovi, kuna ta ei taha maksta parkimiskoha korraldamise

eest. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kaasomandi korrashoiu kulutusi teistele

kaasomanikele hüvitanud, siis ei ole tal ka õigust kasutada kaasomandi majandamisest

saadavat vilja s.o korrastatud parkimisalal asuvad parkimiskohta. Kostja juhib tähelepanu

sellele, et elamu territooriumil asetsevat parklat on võimalik läbida, kuna jalakäijatele ei ole

mingisuguseid takistusi tehtud. Parkimiskohtade korraldamisel paigaldati väravad, et

territooriumile ei siseneks võõraid sõidukeid. Lisaks on elumaja territooriumil olemas 4 tasuta

parkimiskohta kasutamiseks kõikidele majaelanikele ja korteriomanikele.

21.06.2011 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus osales 27 korteriomanikku 59-st

korteriomanikust. Antud üldkoosolekul arutati hageja avaldust parkimiskoha taotlemise kohta.

Üldkoosolekul otsustati talle anda võimalus parkida oma autot (autosid) parkimisplatsil

tänavapoolsel KÜ territooriumil 2. ja 3. trepikoja vahel, kuna ta keeldus täitmast sisehoovis

parkimise nõudeid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale kuulub korteriomand aadressiga Tallinn, XXX korter 3.

Korteriomandiseaduse (KOS) § lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle,

millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning

ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi

reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt kuulub

hagejale kuuluva korteriomandi hulka reaalosana korter nr 3 suurusega 61,5 m2 ja 615/32809

mõttelist osa kinnistust pindalaga 3760 m2 (I kd tlk 27-28).

Vaidlust pole selles, et XXX elamu hoovis asub piirdeaiaga ümbritsetud parkimisala, kuhu

pääseb läbi jalgvärava ja autovärava. Vaidlust pole selle üle, et nimetatud parkla on rajatud

KÜ XXX juhatuse poolt. KÜ XXX parkimiskohtade plaani kohaselt parkimiskohtade nr 1-20

näol on tegemist uute parkimiskohtadega, 09.10.2007 on paigaldatud väravad puldiga. Enne

oli parkimiskohtade 1-20 asemel roheline tsoon (muru). Parkimiskohtade 21-28 näol on

tegemist endise parklaga, kus enne ehitust parkisid kõik XXX korteriomanikud (I kd tlk 31).

Kohtule esitatud fotost nähtuvalt XXX elumaja hoov on piiratud traataiaga ning sinna pääseb

jalgsi läbi jalgvärava ja autoga läbi autovärava (I kd tlk 182). Vaidlust pole samuti selle üle, et

hageja pääseb elumaja territooriumile jalgsi läbi jalgvärava, kuid ei saa parkida oma autoga

elumaja hoovis asuvas parklas seoses sellega, et ta ei ole nõus tasuma kostjale 10 000 krooni

parkimisplatsi ehitamise eest.

Asja materjalidest nähtuvalt on KÜ XXX 23.05.2007 üldkoosolekul vastu võetud otsuste

raames otsustatud, et kõikide korteriomanike kaasomandisse kuuluvat maa-ala võivad

parkimiseks kasutada vaid need korteriomanikud, kellele on korteriühistu parkimiskoha

eraldanud. Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-47790 on

tuvastatud KÜ XXX 23.05.2007 toimunud kordus-üldkoosoleku nr 18 otsuse nr 4.6., millega

otsustati, et juhul, kui parkimiskohti jääb väheseks, ehitada välja lisaparkimiskohad, mille eest

tasuvad võrdselt kõik autoomanikud, tühisus (I kd tlk 35-37).

25.05.2010 on toiminud KÜ XXX korteriomanike üldkoosolek, kus muuhulgas on vastu

võetud järgmised otsused: Otsus punkt 1.1. Piiratud territooriumil autoparkla laiendamine

konkreetse korteriomanike investeeringute eest; Otsus nr 2. Autoparkla plaani kinnitamine.

Otsus nr 3 Parkimiskohtade jaotuskava kinnitamine; Otsus nr 4 Parkimiskohtade kasutamise

eeskirjade kinnitamine; Otsus nr 5 Konkreetsete parkimiskohtade kasutamise õiguse

kinnitamine konkreetsele4 korteriomanikule; Otsus nr 6 Üldküsimused, mille kohaselt

autorparkla teenindamisega seotud küsimustega volitada KÜ XXX. juhatust tegelema parkla

haldus- ja hooldusküsimustega.

25.05.2010 XXX korteriomanike üldkoosolekul osales 36 korteriomanikku XXX

korteriomanikust (I kd tlk 98-110).

26.07.2010 on hageja poolt esitatud kirjalik avaldus kostjale võimaldamaks juurdepääs oma

mõttelisele osale elamu XXX hoovis antud territooriumi kasutamiseks sõiduki parkimiseks (I

kd tlk 23). Korteriühistu XXX on hageja avaldusele vastanud, et vastavalt KÜ XXX juhatuse

otsusele (protokoll nr 44-09.08.10) hageja avaldust arutatakse korteriomanike sügisesel

üldkoosolekul (I kd tlk 24). 21.06.2011 toimus XXX korteriomanike korduv üldkoosolek.

Sellel koosolekul osales 27 korteriomanikku 59-st korteriomanikust. Korteriomanike

üldkoosolek arutas hageja avaldust parkimiskoha taotlemise kohta, kuid kuna hageja keeldus

täitmast sisehoovi parkimise nõudeid, siis otsustati hagejale anda võimalus parkida oma

autosid (või perekonna autosid) tänava poolsel KÜ territooriumil 2 ja 3 trepikoja vahel (I kd

tlk 125).

Käesoleval juhul vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus parkida oma sõiduauto

XXX elamu traataiaga piiratud hoovis asuvas parklas ilma selle eest kostjale parkimisala

rajamise kulusid summas 10 000 krooni ( 639,12 eurot) hüvitamata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium 18. jaanuari 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 tehtud määruse

punktis nr 10 on leitud järgmist: AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja

kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele

enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama sätte lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist

asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust, ja lg-s 5

kehtestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva

asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning

kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige

hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad kaasomanikud AÕS § 72

lg-st 1 tulenevalt kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või

kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (vt

selle kohta Riigikohtu 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 8). Pidades

ilmselt silmas, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes

kaasomanike kokkuleppel, on seadusandaja nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud

lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega (näit. AÕS § 74 lg 1).

Ka korteriomandiseaduse sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada

omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb

seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil,

kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad

korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte

lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad

korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on

tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa

ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille

lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel

otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad

tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna

nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Juhul kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu

korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi

korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Kolleegium

leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine

on

käsitatav

kaasomandi

kasutuskorra

kindlaksmääramisena.

Seejuures

on

parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole

vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama

kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb

kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad

ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes

lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust.

Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest

tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole

korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega.

Kohus on seisukohale, et eeltoodust tulenevalt ei saa XXX elamu hoovis, mis kuulub kõigi

XXX korteriomandi omanike mõttelise osa hulka, parkimiskorra kindlaksmääramist otsustada

MTÜS § 22 lg 1 alusel KÜ XXX üldkoosolekul korteriühistu liikmete elamuse otsusega ega

KOS § 12 lg 2 alusel XXX korteriomanike üldkoosolekul XXX korteriomanike enamuse

otsusega. XXX elamu hoovis parkimiskorra kindlaksmääramist saab AÕS § 72 lg 1 ja KOS §

12 lg 1 alusel reguleerida üksnes kõigi korteriomanike kokkuleppega. Eelnimetatud

Riigikohtu lahendi punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et kui mõni kinnisasja kaasomanik

keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise)

kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kindlaksmääramist

kohtumenetluses.

Kohtule ei ole esitatud XXX korteriomanike kokkulepet XXX elamu hoovis parkimiskorra

tingimuste kindlaksmääramiseks.

Hageja palub kohustada kostjat tagada hagejale takistamatu juurdepääs elamu aadressil XXX

sisehoovis asuvale parka territooriumile. AÕS § 89 kohaselt omanikul on õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse

kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda

rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕS

§ 71 lg 4 tulenevalt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku

õigused. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et puudub XXX korteriomanike kokkulepe XXX

elamu hoovis parkimiskorra tingimuste kindlaksmääramiseks. Sellest tulenevalt on hagejal

kui XXX korteriomanikul AÕS § 68 lg 1 tulenev õigus XXX elamu hoovis asuvat parkimisala

kui temale kuuluva korteriomandi mõttelist osa vallata ja kasutada. Hageja leiab, et ta ei saa

kasutada oma kaasomandit põhjusel, et kostja omavoliliselt takistab hagejal oma mõttelise osa

kasutamist.

Vaidlust pole selle üle, et hagejale on tagatud jalgsi juurdepääs XXX elamu aiaga piiratud

hoovi, kuid hageja ei saa oma autoga parkida XXX elamu aiaga piiratud hoovi. Vaidlust pole

selles, et XXX elamu aiaga piiratud hoovi parkimist korraldab kostja. Selleks, et hageja saaks

oma autoga parkida XXX elamu aiaga piiratud hoovi tuleb hagejal maksta kostjale 10 000

krooni (639,1 eurot) parkimisplatsi ehitamise eest ja parkimisvärava puldi eest 1000 krooni

(63,91 eurot). Kohus leiab, et XXX elamu aiaga piiratud hoovi autoga juurdepääsu lubamine

üksnes sellisel juhul kui korteriomanik maksab kostjale parkimisplatsi ehitamise eest 639,1

eurot näol on tegemist hageja omandi rikkumisega, sest sellega on piiratud hageja omandi

kasutamist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja valdust ei ole rikutud kuna elamu

territooriumil asuvat parklat on võimalik vabalt läbida, kuna jalakäijatele ei ole mingeid

takistusi tehtud. Kuna puudub korteriomanike poolt kokku lepitud XXX kinnistu

kasutamiskord, millega oleks kitsendatud XXX elamu piirdeaiga ümbritsetud hoovis asuva

parkimisala kasutamist hageja poolt või kokku lepitud elamu XXX parkimisala kasutamise

tingimused korteriomanike poolt, siis on hagejal AÕS §-st 68 tulenev õigus pääseda oma

sõiduautoga XXX elamu hoovis asuvasse parklasse. Kostjal puudub õiguslik alus hagejal

selleks takistusi teha.

Kostja on leidnud, et hageja valduse rikkumisest tulenev vaidlus on kaasomanike vaheline

vaidlus ning korteriühistu kui maja majandamiseks loodud juriidiline isik sellesse vaidlusesse

ei puutu. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on omandiõiguse rikkumise

tõttu toimuva õigusvaidluse puhul omandiõiguse rikkuja, kelleks käesoleval juhul on KÜ

XXX. KÜ XXX15.08.2007 toimunud juhatuse koosoleku protokollist nr 20 nähtub, et KÜ

XXX juhatus on otsustanud panna välja kuulutuse avalduse esitamiseks parkimiskohtade

soovitajatele, kes finantseerivad parkla ehituse ja avalduste alusel kokku kutsuda autoomanike

koosolek ja paigaldada liiklusmärgid, mis lubavad parkida ja peatuda KÜ territooriumil

valdaja loal, märkide eirajate sõidukite teisaldamise võimalusega (I kd tlk 145). KÜ XXX

19.09.2007 autoomanike koosoleku protokolli kohaselt kokku tulnud autoomanikele esitati

tutvumiseks parkimiskohtade plaan, mille järgi on võimalik rajada kinnisesse hoovi 29

parkimiskohta ja ühe parkimiskoha orienteeruvaks maksumuseks tuleb 10 000 krooni (I kd tlk

146). XXX parkimiskorralduse eeskirjade kohaselt asetsevad parkimiskohad kahes

piirkonnas: suletud piirkonnas, mis asetseb maja taga aiaga piiratud alal, märgistatud 28

kohta. Kohad on kindlaks määratud autoomanikele ja avatud piirkonnas, maja esisel aiaga

piiramata alal, märgitud 4 kohta. Kohad pole kindlaks määratud autoomanikele. Suletud

piirkonnas saavad parkimiskoha kasutamise õiguse autoomanikud, kes esitasid avalduse ning

on tasunud KÜ poolt esitatud arve alusel 10 000 krooni parkimiskohtade väljaehitamiseks ja

1000 krooni värava puldi ja automaatika omandamiseks, kellega KÜ on sõlminud

kasutamislepingu (I kd tlk 148). KÜ XXX arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on parkla

väljaehitamise ja autopuldi eest tasutud XXX korteriomanike poolt KÜ-le XXX( I kd tlk 152-

154).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjat tuleb kohustada tagada

hagejale takistamatu juurdepääs elamu aadressil XXX sisehoovis asuvale parkla

territooriumile.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik