2-13-40406/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

8. oktoober 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-40406

Tsiviilasi

Marina Marinina hagi OÜ Paski Varad vastu

üürilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine; riigilõivu tagastamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Marina Marinina (isikukood 47109252738;

elukoht XXX), esindaja: advokaat Marko Paabumets

(Advokaadibüroo In Jure OÜ, Riia 15b, Tartu; e-post

marko@injure.ee)

kostja: OÜ PASKI VARAD (registrikood 11108150;

asukoht XXX , Tartu), esindaja: juhatuse liige Eero

Saar (e-post erukapral@hot.ee, eero@parimkv.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Marina Marinina hagi OÜ Paski Varad vastu üürilepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks.

2. Jätta rahuldamata Marina Marinina taotlus riigilõivu 300 eurot tagastamiseks.

3. Jätta menetluskulud Marina Marinina kanda.

4. Määrus toimetada kätte pooltele.

5. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus võttis 16. septembri 2013 määrusega menetlusse Marina Marinina hagi

OÜ PASKI VARAD vastu üürilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Hagiavalduse

kohaselt kuulub kostjale korteriomand XXX Tartus, mille suhtes on pooled sõlminud

tähtajatu suulise üürilepingu. 31. juulil 2013 asus kostja juhatuse liige Eero Saar korterit

võõrandama ning nõudis hagejalt viivitamatut korteriomandi vabastamist. Hageja

survestamiseks lõpetas kostja juhatuse liige 14. augustil 2013 korteriomandi

elektritarbimise lepingu ning on kuni käesoleva ajani keeldunud elektrivarustuse

taastamisest. Kostja ei ole vastavalt seadusele pooltevahelist lepingut üles öelnud.

Eluruumide sihtotstarbeline kasutamine on välistatud, sest eluruumides puudub

elektrivarustatus. Hageja palub kohustada kostjat viivitamatult taastama XXX Tartu

eluruumi varustatus elektriteenusega, samuti hagi tagada (tlk 2-6, 37-41, 51-53).

2. 10. septembri 2013 määrusega jättis kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata (tlk 48).

3. 16. septembril 2013 esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas, et võtab hagi tagasi ja

palub jätta hagi läbi vaatamata, sest kostja on lõpetanud kohustuse rikkumise. Hageja palus

tagastada riigilõivu 300 eurot.

4. 7. oktoobri 2013 seisukohas leidis kostja, et antud asjas ei tule menetluskulude

jaotamisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 5. Kuigi XXX korteris on taastatud elektrienergiaga

varustatus, ei ole seda tehtud hageja nõude rahuldamiseks ega seoses esitatud hagiga,

elektrienergia taastamine toimus ajal, mil kostja ei olnud hagist teadlik. Kostja oleks oma

vastuses vaielnud hagile vastu, sest hagejal puudub õiguslik alus XXX korteri

kasutamiseks. Kostja märgib täiendavalt, et pole käesolevas asjas menetluskulusid

kandnud, sest teade hageja poolt hagi tagasivõtmiseks jõudis temani enne hagile

vastamiseks antud tähtaja saabumist ja kirjaliku vastuse koostamist. Seetõttu ei taotle

kostja enda menetluskulude hagejalt välja mõistmist.

KOHTU SEISUKOHT

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-le 1 p 2 jätab kohus hagi

läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 I lause kohaselt võib

hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Kohus leiab, et Marina Marinina hagi OÜ Paski Varad vastu üürilepingust tuleneva

kohustuse täitmiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja on võtnud hagi tagasi.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole

kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

6. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui

hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab

hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja kinnitusel võtab ta hagi tagasi seetõttu, et kostja on lõpetanud kohustuse rikkumise

ning on teinud võimalikuks XXX Tartus elektri tarbimise. Kostja möönab, et korteris

puudus elektrienergia perioodil 14. august kuni 9. september 2013. Kostja kinnitusel

toimus elektrienergia taastamine ajal, mil ta ei olnud hagist teadlik ja elektrienergia

taastamine ei toimunud hageja nõudest tulenevalt või selle täitmiseks. Kohus leiab, et kuna

hageja esitas nõuetekohase hagi 9. septembril 2013 (tlk 37-41), hagi võeti menetlusse

16. septembril 2013 (tlk 51-53) ja samal päeval esitas hageja taotluse hagi läbivaatamata

jätmiseks ning kostja sai hagimaterjalid ja kohtu määruse kätte 18. septembril 2013, toimus

energiavarustuse taastamine ajal, mil kostja ei olnud hagist teadlik. Kohus nõustub

kostjaga, et seega ei saa käsitada elektrienergia taastamist hageja nõude täitmisena

vaatamata sellele, et hageja nõue oli sellele suunatud. Eeltoodut arvestades tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

7. TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab

hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet

leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja

jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Hageja on maksnud riigilõivu kokku 300 eurot – hagilt 250 eurot ja hagi tagamiselt 50

eurot (tlk 1).

Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi, ei ole alust

riigilõivu tagastada. Hagi tagamise taotluse on kohus lahendanud. Eeltoodut arvestades

tuleb taotlus riigilõivu 300 eurot tagastamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik