3-13-1299/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Otsuse teatavakstegemise

aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise viis

Menetlusosalised

Tallinna Halduskohus

Kristjan Siigur

8. oktoober 2013, Tallinn

3-13-1299

I.A.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30. aprilli

2013 otsuse nr 15.3-3/263-1 tühistamise nõudes.

Kirjalikus menetluses.

Kaebaja: I.A.

Esindaja: Vladimir Umov

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Esindaja: Anastassia Malõševa

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.A.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

7. novembril 2013 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. I.A. on Vene Föderatsiooni kodanik, kes esitas 29. augustil 2012 välismaalaste seaduse

(VMS) § 181 lg 2 p 2 alusel taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks MTÜ

Tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimisest osalenute ühing juhatuse (edaspidi MTÜ

TTLOÜ) liikmena.

2. Politsei- ja Piirivalveamet tegi 30. aprillil 2013 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise

otsuse nr 15.3-3/263-1, keeldudes I.A.ile tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuse

tegemise õigusliku alusena viidatakse VMS § 123 punktidele 2 ja 3, § 124 lg 2 punktile 1, §-le 108

ja § 1891 punktile 5. Otsust põhjendatakse järgmiste asjaoludega:

▫ menetluse käigus I.A.i poolt esitatud kinnitus, et tema töötasu hakkab olema VMS § 178 lõike 1 kohaselt

minimaalselt nõutav 1040 eurot kuus ei ole usaldusväärne, sest arvestades MTÜ TTLOÜ majandustegevust

kajastavaid dokumente ei ole sellise töötasu maksmiseks vahendeid;

▫ elamisloa taotlusankeedis märgitud töökoha aadressil Tallinnas Lasnamäe 20-3 ei olnud võimalik leida MTÜ

TTLOÜ juhatuse liikmeid ega ühtki märki mittetulundusühingu olemasolu kohta;

▫ kriminaalteave annab alust arvata, et MTÜ TTLOÜ ja sellega puutumuses olevad isikud ei ole usaldusväärsed

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. I.A. esitas 13. juunil 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Politsei- ja Piirivalveameti 30. aprilli 2013 otsuse nr 15.3-3/263-1 tühistamist. Kaebaja

selgitab, et tema poolt PPA-le esitatud äriplaanist nähtub selgelt, millistest allikatest hakkab

MTÜ TTLOÜ saama tulu ning samuti nähtub sealt, et selline tulu on piisav selleks, et tasuda

kaebajale 1040 euro suurust töötasu. Teiseks märgib kaebaja, et MTÜ TTLOÜ asub Tallinnas

aadressil Lasnamäe 20-3, ent kuivõrd uksekella helistavad sageli võõrad inimesed, siis ust ei

avata ning juhatuse liikmega kontakti saamiseks tulnuks talle helistada. Seetõttu vaidleb

kaebaja vastu PPA seisukohale, nagu oleks ta taotluses esitanud valeandmeid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses I.A.i

kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja toob välja, et elamisloa

taotlusankeedis märkis kaebaja oma töötasu suuruseks 275 eurot ning alles menetluse käigus,

kui PPA oli juhtinud tema tähelepanu sellele, et selline töötasu suurus jääb allapoole VMS §

178 lõikes 1 nimetatud miinimumi, esitas kaebaja kinnituse, et hakkab töötasu saama 1040

eurot kuus. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja poolt MTÜ TTLOÜ

majandustegevust kajastavad dokumendid kinnitavad, et mittetulundusühing ei saa kaebajale

1040 euro suurust töötasu maksta, samas kui veenvaid selgitusi lisavahendite saamise kohta ei

ole kaebaja esitanud.

5. Samuti märgib vastustaja, et menetluse käigus tuvastati, et MTÜ TTLOÜ küll tegutseb, ent

selle tegevus ei nõua ilmtingimata kaebaja Eestisse elama asumist. Vastustaja viitab MTÜ

juhatuse liikme Vassili Gladõševi 4. märtsi 2013 seletusele, et äritegevus toimub peamiselt

interneti, skype’i ja telefoni teel ning kohtumised toimuvad peamiselt kohvikutes. Vastustaja

hinnangul saaks ka kaebaja panustada ettevõtte töösse interneti ja telefoni teel. Vastustaja on

seisukohal, et töötamiseks elamisluba taotleva isiku poolt esitatavad andmed peavad

võimaldama kontrollida, kas välismaalasele elamisloa andmine vastaks eesmärgile, mis on

sätestatud VMS §-s 176.

6. Mis puudutab kaebaja väidet, et MTÜ TTLOÜ asub siiski ankeedis näidatud asukohas, siis

leiab vastustaja, et PPA-l ei ole kohustust tõendada, et mingisugusel aadressil mingisugust

tegevust ei toimu, vaid üksnes ülesanne elamisloa taotleja poolt esitatud andmete ja info

alusel kontrollida, kas elamisloa andmise seisukohast oluline asjaolu esineb. Seega ei nõustu

vastustaja kaebaja seisukohaga, et PPA ametnikud oleksid pidanud MTÜ TTLOÜ Eestis

elava juhatuse liikmega telefonitsi ühendust võtma. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et

ettevõtja, kelle juurde elamisluba taotlev välismaalane tööle minna soovib, ei tegutse reaalselt

tema kohta teadaoleval aadressil, annab põhjuse kahelda sellise ettevõtja usaldusväärsuses.

7. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebajal ei ole Eestis selliseid isiklikke sidemeid ega

suhteid, mis eeldaksid tema viibimist Eestis elamisloa alusel. Mittetulundusühingu juhatuse

liikmena on kaebajal võimalik Eestisse saabuda viisa alusel ning viibida seejuures VMS § 105

lg 3 kohaselt Eestis kuni kuus kuud aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leian, et I.A.i kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta. PPA on põhjendatult

asunud seisukohale, et veenvat tõendamist pole leidnud asjaolu, et kaebajale makstava töötasu

suurus vastaks seadusest tulenevale minimaalsele nõutavale määrale, samuti on piisavalt

põhjendatud seisukohta, et kaebaja elamisloa taotlus ei ole põhjendatud, et kaebaja on

esitanud elamisloa taotlemisel valeandmeid ning õigustatult on kahtluse alla seatud ka MTÜ

TTLOÜ usaldusväärsus VMS § 180 tähenduses. Nõustun neis küsimustes vaidlustatud

haldusaktis esitatud põhjendustega ega korda neid siinkohal.

9. Mis puudutab kaebuses esitatud konkreetseid väiteid, siis esiteks ei saa nõustuda kaebaja

seisukohaga, et nõutava suurusega töötasu saamist kinnitab tema poolt esitatud äriplaan.

Vastuseks PPA arupärimisele selle kohta, milliste vahendite arvelt hakkab MTÜ TTLOÜ

kaebajale 1040 euro suurust tasu maksma, on kaebaja esmalt vastanud 26. novembril 2012 (tl.

78), et [Ü]hisettevõtte tegevus, mis hetkel leiab aset Venemaal, hakkab pärast elamisloa saamist toimuma

Eestis. Ettevõtte tuludest hakatakse välja maksma 1040 eurot. Samasisulise täiendava vastuse on

kaebaja PPA-le saatnud ka 3. detsembril 2012 (tl. 78 pöördel). 6. detsembril 2012 on kaebaja

esitanud täiendava vastuse (tl. 80 pöördel), milles märgib, et ettevõtte tulud tulevad

keevitajate koolituse korraldamisest ning sellest tulust kaetakse ka kaebaja 1040 euro suurune

töötasu. Esimestena nimetatud vastused on sedavõrd üldsõnalised, et neist ei ole isegi

võimalik aru saada, millist ettevõtet kaebaja on silmas pidanud. MTÜ TTLOÜ

majandustegevuse aastaaruannetest ei nähtu, et see mittetulundusühing oleks Venemaal

tegelenud mingisuguse majandustegevusega.

10. Mis puudutab viimasena nimetatud täiendavat vastust, mida kaebaja arusaadavalt peab

äriplaaniks, siis selles dokumendis kajastatud tulu- ja kuluarvestus on eluliselt ebausutav ning

selle põhjal ei saanudki PPA-l tekkida veendumust, et MTÜ TTLOÜ majandustegevusest

hakkab laekuma sedavõrd palju vahendeid, et oleks võimalik kaebajale maksta tähtajalise

elamisloa andmise eelduseks olevat kuupalka. Kaebaja 6. detsembri 2012 kirjas esitatud kulu-

tuluarvestuses on koolituse korraldamise ja õppematerjali kuluks märgitud 30 eurot, koolituse

tuluks seejuures 2800 eurot kuus, mis vastab seitsme õpilase poolt tasutava 400-eurose

koolitusmaksumuse summale. Esiteks ei ole mistahes koolituse, eriti aga sellise tehnilise

valdkonna, nagu keevitamisega seotud kuu aega kestva koolituse korraldamine ja

õppematerjali valmistamine 30 euro eest võimalik. Eluliselt täiesti ebausutav on, et MTÜ

TTLOÜ oleks võimeline reaalselt müüma isikutele koolitusteenust, mille korraldamise ja

õppematerjalidega seotud kuluks on 30 eurot, ent mille eest iga osaleja maksab 400-eurost

tasu. Lisaks on kuluarvestusest nähtuvalt arvestatud küll 1000-eurose kuluga

keevitusseadmete rendile, samas ei nähtu, et olek arvestatud kuludega seoses koolituseks

vajalike ruumidega. Seegi muudab selliste koolituste võimalikkuse äärmiselt kaheldavaks.

Samuti ei nähtu, et kululiigina oleks üldse arvestatud koolitajate töötasu. Kaebaja ise,

vähemalt ankeedis esitatud elulookirjeldusest tulenevalt, keevitaja kutset ega vastavaid

teadmisi ei oma, veel vähem õigust viia läbi vastavasisulisi koolitusi. Viimaks on kaebaja

märkinud küll kululiigina palgakulu 1040 eurot, millena peab arusaadavalt silmas talle endale

makstavat töötasu (palka või juhatuse liikme tasu), ent kuluarvestuses pole arvestatud

töötajale või juhatuse liikmele tehtud töötasuväljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksudega

(nt. sotsiaalmaks) seotud kuluga. Eeltoodu tõttu ei ole kaebaja poolt esitatud arvestus või

äriplaan tõsiseltvõetav ning selle põhjal ei olnudki PPA-l kuidagi võimalik asuda seisukohale,

et MTÜ-l TTLOÜ hakkab olema mingisugune tegevus, millest saadava tulu arvelt on

võimalik kaebajale maksta VMS §-s 178 viidatud suurusega töötasu.

11. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta ei ole esitanud elamisloa taotlusankeedis valeandmeid

oma töökoha asukohta Eestis ning et PPA oleks pidanud MTÜ TTLOÜ tegevuskoha

vaatlemiseks helistama kaebuses nimetatud telefoninumbril, siis tuleb esmalt märkida, et

vaidlusaluses otsuses ei ole väidetud, et I.A. oleks esitanud valeandmeid oma töökoha

aadressi kohta. Valeandmete esitamist heidetakse kaebajale vaidlustatud otsuses ette üksnes

seoses väidetava töötasu suurusega (vaidlustatud otsuse punkt 9). Kaebaja väidetava tulevase

töökoha aadressi osas on vaidlustatud otsuses üksnes tõdetud, et seda on käidud kahel korral

kontrollimas ning seal ei tuvastatud MTÜ TTLOÜ tegevust. Lisaks sellele nähtub

toimikust, et olles eelnevalt Vassili Gladõševiga kohtumise kokku leppinud, oli PPA

ametnikel võimalik Lasnamäe tn 20-3 aadressi kontrollida ning MTÜ TTLOÜ juhatuse liige

Vassili Gladõšev andis seal ka suulise seletuse MTÜ TTLOÜ tegevuse kohta (tl. 88 pöördel),

esitamata samas mingisuguseid dokumente, mis väidetavat tegevust kinnitaksid. Selliseid

dokumente ei esitanud ka kaebaja, olles samuti selle mittetulundusühingu juhatuse liige, mis

tähendab, et tal pidi olema juurdepääs kõigile selle juriidilise isiku tegevust puudutavatele

dokumentidele.

12. Seonduvalt Lasnamäe tn 20-3 asuva aadressi kontrollimisega on PPA aga õigesti leidnud,

et kaebajale elamisloa andmine ei ole põhjendatud (vaidlustatud otsuse p. 11). Välismaalasele

tähtajalise elamisloa andmine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. See, kui avar on sellise

otsustamise puhul haldusorgani kaalutlusruum, sõltub paljus sellest, millisel konkreetsel alusel

tähtajalise elamisloa andmist taotletakse. Leian, et töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise

otsustamisel, sh. VMS § 181 lg 2 punktis 1 sätestatud juhul, on PPA kaalutlusruum lai.

Välismaalasele töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine peab olema põhjendatud. See

tähendab, et välismaalase poolt esitatud ning menetluse käigus täiendavalt kogutud andmete

põhjal tuvastatud asjaolud peavad kinnitama vajadust isikule tähtajalise elamisloa andmise

järele. VMS üldine loogika on selles, et välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba, kui

selleks on hea põhjus, mitte aga selles, et elamisloa andmisest keeldumiseks peaks olema

mingisugune kaalukas põhjus. Nagu eelpool öeldud, sõltub kaalutlusruum siin paljus

konkreetse tähtajalise elamisloa liigist – nt. on ilmne, et Eestis elava perekonnaliikme juurde

elama asumiseks taotletava tähtajalise elamisloa puhul tuleb kaalumisel arvestada rohkem

elamisluba taotleva isiku huvidega. Mis puudutab aga tähtajalist elamisluba töötamiseks, siis

selle eesmärgiks on VMS § 176 lg 1 kohaselt soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse

või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega

välismaalasi. See tähendab muuhulgas, et töötamiseks elamisluba taotleva isiku poolt

esitatavad andmed peavad võimaldama kontrollida, kas välismaalasele elamisloa andmine

vastaks sellele eesmärgile. Ainuüksi asjaolu, et Eestis registreeritud juriidiline isik soovib

endale tööle võtta välismaalast ja välismaalane soovib töötada Eesti juriidilise isiku juures, ei

tingi tähtajalise elamisloa andmist. Olukorras, kus PPA-l ei ole olnud elamisloa taotluse

menetluse käigus reaalselt võimalik tutvuda tööandja tegevuskohaga ega välja selgitada

välismaalast palgata sooviva ettevõtja töökorraldusega seotud asjaolusid, ei ole ka võimalik

hinnata, kas vastavale töötajale Eesti elamisloa andmine on eesmärgipärane või mitte. Leian

siinkohal, et kuigi VMS § 181 lg 2 p 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestis

registreeritud juriidilise isiku juhatuse liikmena anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata,

on ka sellisele välismaalasele tähtajalise elamisloa andmine allutatud VMS § 176 lõikes 1

sätestatud eesmärgile. Käesoleval juhul on PPA õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt

esitatud ning täiendavalt menetluse käigus tuvastatud asjaoludel ei saa kaebaja elamisloa

taotlust põhjendatuks lugeda. Siinkohal tuleb tähele panna, et VMS § 19 lõikest 1 tulenevalt

on elamisloa taotluse menetluse seisukohast oluliste asjaolude tõendamise kohustus

välismaalasel. Kui taotluse esitanud välismaalane ei suuda vajalikke asjaolusid tõendada,

määral, mis annaks aluse lugeda tema taotlus põhjendatuks, tuleb taotlus rahuldamata jätta.

13. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et elamisluba pole ainus välismaalase Eestis viibimise

seaduslik alus. Vastavad alused on sätestatud VMS §-s 43 ning välismaalasele antav tähtajaline

elamisluba on vaid üks võimalikest viibimisalustest. Igal riigil on õigus seaduse tasandil

otsustada, millistel tingimustel ta välismaalastel riiki siseneda ning riigis viibida lubab ning

tavapärane ja loogiline on, et suveräänsed riigid võimaldavad välismaalastel riiki siseneda ja

riigis viibida nii palju kui vajalik ning samas nii vähe kui võimalik. Tähtajaline elamisluba

annab välismaalasele näiteks viisa alusel viibimisega võrreldes Eestis avaramad õigused ja

võimalused. Sellest tulenevalt on tähtajalise elamisloa andmine ja selle jätkuv kehtimine

põhjendatud siis, kui isiku vajadust Eestis viibida ei saa rahuldada mõne muu viibimisaluse

andmisega. Kaebaja, soovides tõepoolest Eestis viibida selleks, et täita MTÜ TTLOÜ

juhatuse liikme kohustusi, saab Eestisse saabuda viisa alusel ning VMS § 105 lg 3 kohaselt

võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida siin

registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise

eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. PPA on õigesti leidnud, et senise menetluse käigus ei

ole olnud võimalik tuvastada ühtki asjaolu, millest nähtuks, et kaebajal on Eestis vaja viibida

MTÜ TTLOÜ juhatuse liikme kohustuste täitmise eesmärgil sellest kauem. Nõustun ka PPA

järeldusega, et menetluse käigus kogutud teave viitab pigem sellele, et

tegelikult soovis

kaebaja Eesti tähtajalist elamisluba hoopis mingisugusel muul eesmärgil, olgu siis selleks, et

lihtsustada reisimist Euroopa Liidus või selleks, et tegeleda Eestis hoopis mingisuguse muu

tegevusega.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja

kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad

kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik