2-13-44210/7 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-13-44210

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-44210

Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2013.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Kohtuasi Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusele nr xxxxxxxxxxxxxx

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.08.2013.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Rannar Liitmaa määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): kohtutäitur Rannar Liitmaa (isikukood: 37604234718)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Pärnu Maakohtu 21.08.2013.a määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud 1. 11.06.2013.a esitas avaldaja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub kanda kinnistusregistriosa nr xxxxxxxxxxx, asukohaga Pärnumaa, Sindi linn, Pärnu mnt 37, kolmandasse jakku käsutamise keelumärge ühisomaniku x xi (isikukood xxxxxxxxx) suhtes.

2. Pärnu Maakohus jättis 21.08.2013.a määrusega avalduse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et nimetatud kinnistu kuulub abikaasade x x ja x x ühisomandisse. Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 1 sätestab võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku nõude. Kuivõrd antud juhul ei ole mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti, tuleb kande tegemiseks kinnisturaamatusse TMS § 14 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 2 järgi esitada võlgnikuks mitteoleva

Tsiviilasi nr: 2-13-44210

2(3) abikaasa x x nõusolek (Riigikohtu 24.10.2011.a määrus nr 3-2-1-85-11). Nõusoleku vorminõude sätestab KRS § 341 lg-d 5 ja 51. Samuti ei nähtu kohtutäituri 11.06.2013.a kinnistamisavaldusest, kelle kasuks keelumärget palutakse seada. KRS § 27 lg 5 kohaselt ei ole lubatud kanda registrisse märget, milles ei ole ära näidatud isikut, kelle kasuks märge tehakse. KRS § 46 lg-st 1 ja KRS § 35 lg 1 p-st 2 ning TMS § 14 lg-st 1 tulenevalt on seega kinnistamine takistatud.

Kinnistamiseks oleva takistuse kõrvaldamiseks määras kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 596 lg-st 2 ja KRS § 46 lg-st 3 tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 18.06.2013.a määrusega antud tähtajaks, milleks oli 18.08.2013.a, puudust kõrvaldatud ei ole. Seega jättis kohus avalduse rahuldamata.

3. Maakohtu määruse peale esitas avaldaja 05.09.2013.a määruskaebuse, milles palus tühistada kandemääruse ning teha uue määruse, millega kantakse kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge alljärgneva sõnastusega: „Käsutamise keelumärge x x (xxxxxx) osale ühisomandis Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks.“ Kaebuse põhjenduste kohaselt on ekslik maakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-3-1- 82-12 ei kohaldu täitemenetluses. Riigikohus on üheselt ja arusaadavalt jõudnud seisukohale, et keelumärke seadmine ühisomandile on võimalik ja õiguspärane.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Maakohus on jätnud kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata põhjendusel, et puudub kande tegemiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek KRS § 341 mõistes. Ühisomandit saab käsutada üksnes tervikuna. Seega eeldab ühisomandi käsutamine kõikide ühisomanike poolset käsutust ning ühisomandi suhtes täitemenetluse toimingute läbiviimine eeldab seda, et täitedokument on kõikide ühisomanike suhtes. Käsutuseks tuleb pidada asja suhtes asjaõiguslike õigusmuudatuste kaasatoomist. Sellisteks õigusmuudatusteks tuleb pidada ka seda, kui kohtuliku käsutuskeelu rakendamise ja selle nähtavaks tegemiseks keelumärke seadmise kaudu välistatakse asja kehtiv käsutamine selle omaniku poolt. Täitemenetluses saab käsutuskeeldu rakendada üksnes täitemenetluse võlgniku ja temale kuuluva vara suhtes. Juhul, kui täitemenetluses keelatakse kinnisasja ühisomandiosa käsutamine üksnes täitemenetluse võlgnikul, kes on vaid üks ühisomanikest, siis puudutab see paratamatult ka teist ühisomanikku või teisi ühisomanikke, sest siis ei saa kinnisasja käsutada ka nemad. Teise ühisomaniku jaoks oleks seega välistatud ka ühisomandi lõpetamisele suunatud nõude edukas realiseerimine, sest vastava nõude esitamisel tuleks teisel ühisomanikul hageda neid tahteavaldusi, mida ühisomanik võiks ühisomandi lõpetamisega nõustumise korral ka vabatahtlikult anda. Käsutuskeelu rakendamise korral ühisomandi lõpetamisele suunatud tahteavaldusi aga kehtivalt anda ei saa ning teine ühisomanik peaks ootama oma omandiõiguse teostamisega (ühisomandi lõpetamise nõude maksmapanemisega) seni, kuni täitemenetluse võlgniku suhtes täitemenetlus edukalt läbi viiakse. Samas ei annaks täitemenetluse võlgnikule kuuluva ühisomandi mõttelise osa suhtes käsutuskeelu rakendamine täitemenetluses reaalset tulemust, sest ühisomandi osa täitemenetluses realiseerida ei saa.

Tsiviilasi nr: 2-13-44210

3(3) 7. Eraõiguses kehtib põhimõte, et kohtusse peab pöörduma see isik, kes midagi nõuda soovib. Nii näeb ka TMS § 14 lg 2 ette, et sissenõudja võib esitada ühisvara jagamisele suunatud hagi siis, kui täitemenetluse võlgniku ainuomandist täitmisele pööratud nõude rahuldamiseks ei piisa. Seega pakub kehtiv õigus sissenõudjale ka toimivaid õiguskaitse võimalusi olukorras, kus täitemenetluse võlgniku ainuomandist nõude rahuldamiseks ei piisa. Ühisvara jagamisele suunatud hagi tuleb esitada sissenõudjal. Juhul, kui kehtiv õigus võimaldaks eraõiguslike nõuete realiseerimisele suunatud täitemenetluses kohaldada kohtulikku käsutuskeeldu ka võlgnikule kuuluva ühisomandi osa suhtes, peaks kohtusse pöörduma hoopis teine ühisomanik, kui teda ei rahulda olukord, et kogu ühisomandis oleva kinnisasja käsutamine on teise ühisomaniku osa koormamise tõttu välistatud. Samas, kui võlgnikust ühisomaniku osa suhtes käsutuskeelu rakendamine oleks kehtiva õiguse kohaselt lubatav, ei oleks teisel ühisomanikul midagi vaidlustada ega hageda. Seejuures ei saaks ühe ühisomanikust võlgniku ühisomandi suhtes täitemenetlust ilma ühisvara jagamiseta ikkagi läbi viia. Puudub põhjus eelistada sissenõudja huve ja õigusi teise, täitemenetluse osaliseks mitteoleva ühisomaniku huvidele ja õigustele.

8. Määruskaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis märgiti üheselt, et ühisomandiosa suhtes käsutuskeelu rakendamine on võimalik maksukorralduse seaduse teatud kindlatest sätetest tulenevate nõuete tagamiseks.

9. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et iseenesest on kinnistamisavalduse rahuldamist takistavaks puuduseks see, kui avalduses ei märgita, kelle kasuks kande tegemist taotletakse. Nimetatu on aga kõrvaldatav puudus ja selle kõrvaldamiseks oleks kohtunikuabi pidanud määrama tähtaja. Vastasel juhul ei saanud kohtunikuabi tugineda kinnistamisavalduse rahuldamisest keeldumisel sellele, et puudust ei kõrvaldatud ning kohtunikuabi oleks pidanud määrama täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, kui ta oleks soovinud sellel alusel kande tegemisest keelduda. Kuivõrd aga eelnevalt käsitletud puudus, s.o ühisomanikust abikaasa nõusoleku puudumine, on selline puudus, mida tähtajaks ei kõrvaldatud, siis on kandeavalduse rahuldamata jätmine lõppjärelduses õige.

10. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal