2-12-22034/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKÜ Kasteheina X (hageja) esitas kohtusse hagi Osana Kurakina (endine perekonnanimi Monahhova; menetluses kostja) vastu korteri kommunaalkulude võlgnevuse nõudes.
Legislator headnote
AI generated2-12-22034/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: KÜ Kasteheina X (hageja) esitas kohtusse hagi Osana Kurakina (endine perekonnanimi Monahhova; menetluses kostja) vastu korteri kommunaalkulude võlgnevuse nõudes.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2013.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-22034
Tsiviilasi
KÜ Kasteheina XXX hagi Oksana Kurakina vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. mai 2013 määrus
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kasteheina 5 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Kasteheina XXX (RK:
80003395), volitatud esindaja Maksim Fedotov;
Vastustaja
(kostja):
Oksana
Kurakina
(endise
perekonnanimega Monahhova; IK: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 28. mai 2013.a määrus muutmata ja
KÜ Kasteheina 5 määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulud
Jätta
määruskaebuse
menetlemisel
kantud
kulud
menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15
päeva
jooksul
alates
määruse
menetlusosalisele
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas
ise või vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1. KÜ Kasteheina X (hageja) esitas kohtusse hagi Osana Kurakina (endine perekonnanimi
Monahhova; menetluses kostja) vastu korteri kommunaalkulude võlgnevuse nõudes.
10. juulil 2012 esitas kostja vastuse hagile, milles nõustus sellega, et tal varasemalt oli
võlgnevus, kuid hagimaterjalide kättesaamise ajaks on võlgnevus tasutud. Viru Maakohtu
19. oktoobri 2012 määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus, menetluskulud jättis kohus hageja
kanda. Hageja esitas 20. novembril 2012 määruskaebuse Viru Maakohtu 19. oktoobri 2012
määrusele. Tartu Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2013 määrusega Viru Maakohtu 19. oktoobri
2012 määrus tühistati. 10. aprilli 2013 kohtuistungil esitas hageja lepinguline esindaja M.
Fedotov avalduse menetluse lõpetamiseks ja ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivu
tagastamiseks. 3. mail 2013 esitas kostja vastuse kohtu nõudekirjale, milles teatas, et on nõus
menetluse lõpetamisega.
14. mail 2013 esitas hageja esindaja kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.
Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 566,69 eurot, sh hagi
esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot, määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja
õigusabikulud. Õigusabikulud koosnevad:
1) hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt ettevalmistamine - 70,00 eurot;
2) KÜ Kasteheina X seisukoha ettevalmistamine - 40,00 eurot;
3) seadusliku esindaja konsultatsioon seoses kostja vastusega - 20,00 eurot;
4) juristi poolt dokumentide ettevalmistamine - 30,00 eurot;
5) maakohtu otsusega tutvumine - 30,00 eurot;
6) juristi konsultatsioon seoses kohtuotsusega - 20,00 eurot;
7) määruskaebuse
ettevalmistamine – 90,00 eurot;
8) juristi osalemine 1. aprilli 2013 kohtuistungil Viru Maakohtus - 60,00 eurot;
9) „KÜ Kasteheina X arvamuse kostja seisukoha kohta menetluskulude suhtes
ettevalmistamine - 30,00 eurot“;
10) menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamine - 30,00 eurot;
11) juristi
konsultatsioon
seoses
kostja
seisukohaga
ja
menetluskulude
kindlaksmääramisega - 20,00 eurot.
Hageja esitas ka õigusabikulusid kajastavad arved.
2. Kostja esitas 20. mail 2013 kohtule vastuse, milles leiab, et menetluskulud on ülemäära
suured ja koormavad kostja suhtes. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud leidma võimaluse
vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus lõpetas 28. mai 2013 määrusega tsiviilasjas menetluse. Kohus jättis
menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud
kogusummas 288,35 eurot, sh pool hagimenetluses kantud riigilõivust summas 38,35 eurot,
määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot.
Ülejäänud menetluskulud jättis kohus hageja enda kanda. Kohus tagastas KÜ-le Kasteheina
X poole 1. juunil 2012 Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbriga
2900072136 tasutud riigilõivust summas 38,35 eurot.
Määruse põhjendustes märkis kohus, et hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist
loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3
võttis kohus loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse.
Õigusabikulude summas 200 eurot väljamõistmisel lähtus kohus järgmistest asjaoludest:
1)
hagiavalduse koostamine – 70 eurot. Lähtudes hagiavalduse mahukusest rahuldas
kohus taotluse summas 35 eurot, 35 eurot jäi hageja kanda;
2)
määruskaebuse koostamine – 90 eurot. Kohus rahuldas täies ulatuses;
3)
kohtuistungil osalemine – 60 eurot. Kohtuistung toimus 45 minutit, seega lähtudes
esindaja tunnihinnast, rahuldas kohus taotluse summas 45 eurot. 15 eurot jäi kohus hageja
kanda;
4)
hageja arvamus kostja vastusele ja menetluskulude kindlaksmääramine (14. mail
2013) – 30 eurot. Kohus rahuldas täies ulatuses.
Menetluskulud kogusummas 220 eurot jättis kohus kui põhjendamatud õigusabikulud hageja
enda kanda. Kohus märkis, et nimetatud õigusabikulud moodustuvad kohtule arusaamatustest
tutvumistest ja tutvustamistest, samuti mitmekordsetest menetluskulude nimekirjadest.
Volikiri hageja esindajale M. Fedotovile on väljastatud alles 16. novembril 2012, seega seoses
määruskaebuse esitamisega. Alates hagi esitamisest kuni 15. novembrini 2012 esindas hagejat
hageja seaduslik esindaja D. Filitšjov, seega ei ole menetluskulud (v.a pool hagiavalduse
koostamise kuludest) põhjendatud. Hageja on ise menetlust venitanud ning sellega kunstlikult
tekitanud ja suurendanud menetluskulusid. Kuna kostja tasus võlgnevuse 2012. aasta
juunis-juulis, siis oli hagejal võimalus lõpetada tsiviilasja menetlus hagist loobumisega juba
2012. aasta juulis-augustis, mis oleks vältinud lisakulude tekkimise.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. KÜ Kasteheina X esitas Viru Maakohtu 28. mai 2013 määruse peale määruskaebuse, milles
palus maakohtu määrus tühistada ulatuses, kus hageja kulud jäid tema enda kanda.
Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on hageja poolt avaldatud kohtukulud põhjendatud. KÜ Kasteheina X poolt avaldatud
kohtukulude hulgas on ainult need kulud, mida korteriühistu maksis juristi töö eest, sh ka
juristi poolt dokumentidega tutvumisega ning KÜ Kasteheina X juhatuse ja esimehe
nõustamisega seotud kulud. Hageja peab neid kulusid põhjendatuteks ja vajalikeks, kuna
juhatuse liikmed ja korteriühistu esimees ei oma juriidilist haridustning vajasid vaidluse
lahendamisel juristi abi;
2) ei nõustu hageja kohtu arvamusega, et hageja ise põhjustas kohtukulude suurenemise.
Kohtukulude suurenemine oli tingitud sellest, et hagejal tuli vaidlustada 19. oktoobri 2012
kohtumäärust, kuna Viru Maakohus rikkus seaduse norme. See tähendab, et KÜ Kasteheina X
poolt tehtud kohtukulud suurenesid Viru Maakohtu tegevuse süül.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Kostja märkis, et menetluskulud on tema suhtes
ülemäära koormavad ning palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja palus teha uue
määruse, millega jätta kõik kulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust
maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks menetluskulude jaotamise ega ka
summalise kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS
§ 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu
määrus muutmata.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud
diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega
järeldustesse sekkuda. Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud
menetlustoimingute hulka ja mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka
arvestanud.
Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel nõuetekohaselt analüüsinud hageja
õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, hinnates menetluskulude vastavust asja
keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks
lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda
hageja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS § 654
lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
7. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et üldjuhul peaks asja
materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra
selgitamine, olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate
toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea
ringkonnakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule
menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised
õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad
ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad
menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada
ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus
esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.
Asjakohane ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu oleksid menetluskulud
suurenenud maakohtu poolse menetlusnormi rikkumise tõttu, mis sundis hagejat esitama
maakohtu määruse peale määruskaebust. Asja materjalidest nähtuvalt taotles hageja Viru
Maakohtu
19.10.2012.a
kohtumääruse
peale
määruskaebuse
koostamisega
seotud
õigusabikulu hüvitamist summas 90 eurot, mille maakohus on täies ulatuses rahuldanud.
8. Rahuldamisele ei kuulu O. Kurakina poolt määruskaebusele esitatud vastuses sisalduv
taotlus teha asjas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja
O. Kurakina ei esitanud määruskaebust Viru Maakohtu 28. mai 2013.a määruse peale, millest
tulenevalt ei ole tal õigust käesolevas staadiumis taotleda määruse muutmist.
9. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud
määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse
menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/