3-11-1483/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1483 Haldusasi Margus Paksini kaebus Viru Vangla 19. aprilli 2011. a käskkirja nr 6-3/780-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Margus Paksin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2011. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Margus Paksini kaebus rahuldamata.

3. Tagastada Viru Vangla poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv ja saata otsus selles osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni 7. novembrini.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 14. märtsi 2011. a käskkirjaga määrati Margus Paksin tööle koristajana. 19. märtsil 2011 andis valvur M. Paksinile korralduse asuda koristajana tööle. M. Paksin keeldus korralduse täitmisest. Viru Vangla 19. aprilli 2011. a käskkirjaga nr 6-3/780-D määrati M. Paksinile selle teo eest distsiplinaarkaristus (kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks).

2. M. Paksin esitas kaebuse selle käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole teda enne tööle määramist arsti poolt läbi vaadatud.

3. Tartu Halduskohtu otsusega rahuldati kaebus tühistati distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Kohtuotsuse põhjendused:

a) Viru Vangla 14. märtsi 2011. a käskkirjal, millega kaebaja tööle määrati, ei olnud meditsiinitöötaja allkirja. Sellest järeldub, et käskkirja ei ole kooskõlastatud arstiga. Arst on küll Viru Vanglale e-kirjaga 12. märtsil 2011 teatanud, et "H.L võib töötada kinnastes, V.N. ei või töötada, ülejäänud võivad töötada küll", kuid nii üldsõnalist elektroonilist kirja ei saa pidada kooskõlastuseks. Kohus on varem kokku puutunud Viru Vangla kinnipeetavate tööle määramise käskkirjadega, mis olid meditsiinitöötaja poolt kirjalikult kooskõlastatud ja allkirjastatud. Seetõttu asus kohus seisukohale, et käskkirja väljaandmise hetkel puudus vanglal arsti kinnitus, et kaebaja on võimeline tööd tegema.

b) Kaebaja tervisekaardile on 18. märtsil 2011 arsti poolt tehtud märge, et kaebajal tööle vastunäidustusi ei ole. See märge on tehtud alles pärast kaebaja suhtes 14. märtsil 2011 tööle määramise käskkirja väljaandmist. Sellega on vangla rikkunud vangistusseaduse (VangS) §

37 lg-t 3 ja seega on tööle määramise käskkiri tühine.

c) Kuna 14. märtsi 2011. a tööle määramise käskkiri on tühine, on tühine ka 19. märtsil 2011 vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus tööle asumiseks. Tühise korralduse täitmata jätmise eest määratud distsiplinaarkaristus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

d) Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kuulub tühistamisele ka seetõttu, et rikutud on VangS § 64 lg 41 tulenevat distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega. Distsiplinaarkaristuse määramise viimaseks päevaks oli 18. aprill 2011.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Õigusaktidest ei tulene, millisel viisil peab meditsiinosakond oma nõusoleku kinnipeetava töötamiseks andma. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kooskõlastuse sai anda ainult kirjalikult. Viru Vangla varasem praktika, kus meditsiiniosakonna juhataja kinnitab isiku tööle määramise lubatavust tööle määramise käskkirja tagaküljel oma allkirjaga, ei ole ainuvõimalik võimalus kooskõlastuse andmiseks. Kuna elektroonilise päringu teostamine on kiirem ja samas võimaldab ka hiljem kontrollida, kas ja millal on kooskõlastus antud, siis muutis vangla 2011. a veebruaris oma praktikat ning küsis meditsiiniosakonna kooskõlastust ainult elektrooniliselt.

b) Tööle määramise korraldus ei ole tühine. Halduskohus pole viidanud ühelegi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 sätestatud haldusakti tühisuse alusele.

c) Kohus on ebaõigesti leidnud, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega on ületatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1 ja 3 tulenevalt ei olnud karistuse määramise ühekuulist tähtaega ületatud.

5. M. Paksini vastuses palutakse kaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt:

a) Kinnipeetava töövõimelisust pole võimalik kindlaks määrata üksnes tervisekaardi andmete põhjal. See eeldab seda, et arst vaatab kinnipeetava eelnevalt üle. See tuleneb ka tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest.

b) Õige on halduskohtu seisukoht ka karistuse määramise tähtaja ületamise osas. Samas palutakse vastuses kontrollida VangS § 64 lg 41 esimese lause vastavust õigusselguse põhimõttele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. VangS § 37 lg 2 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Ei vangistusseadus ega teised õigusaktid ei sätesta seda, mis vormis tuleb kinnipeetava töövõimelisus kindlaks teha. Seetõttu on asjakohatu halduskohtu etteheide, nagu ei oleks käesoleval juhul kaebaja töövõimelisust kontrollitud. Toimikust nähtuvalt on enne kaebaja tööle määramist vangla küsinud e-maili teel arstilt seisukohta mitme kinnipeetava, sh kaebaja tööle määramise osas. 12. märtsil 2011. a on arst e-maili teel vastanud, et kõnealused isikud, sealhulgas kaebaja, võivad töötada (tl 51, vt vastuse kirjeldust käesoleva otsuse p 3, alapunkt a). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks on selline kooskõlastus halduskohtu arvates väiksema tõendusliku tähendusega kui Viru Vangla poolt varem viljeletud praktika, kus meditsiinitöötaja kinnitas kinnipeetava töötamiseks sobivust tööle määramise korralduse tagaküljel oma allkirjaga. Ringkonnakohus ei leia, et praegu oleks arsti kooskõlastus antud sobimatul viisil.

Mis puudutab halduskohtu seisukohta, et kooskõlastus on üldsõnaline, siis ka siin ei saa kohtuga nõustuda. Kirjavahetusest nähtub selgelt, milliste kinnipeetavate kohta vanglaametnik kooskõlastust küsis, ning arsti vastusest "ülejäänud võivad töötada küll" nähtub samuti selgelt, et kui vastuse alguses nimetatud kaks kinnipeetavat välja arvata, ei olnud arstil ühegi teise kinnipeetava töötamise osas mingeid vastuväiteid. Seega on üheselt selge, et arsti hinnangul võis M. Paksin töötada.

8. Täiesti alusetu on halduskohtu seisukoht, nagu oleks 14. märtsi 2011. a tööle määramise käskkiri tühine. Apellatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et tühisuse alused on sätestatud HMS § 63 lg-s 2 ning halduskohus pole viidanud ühelegi seal sätestatud alusele, mis käesoleval juhul tööle määramise käskkirja tühisuse tingiks. Ringkonnakohus ei näe, et mõni HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alus esineks. Isegi juhul, kui halduskohus leidis, et käskkirja ei olnud arstiga kooskõlastatud, ei tähendaks see mingil juhul käskkirja tühisust, vaid üksnes õigusvastasust.

Halduskohtu seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et kõik haldusaktid, millel esineb mõni formaalset või materiaalset õigusvastasust tingiv puue, oleksid õigusvastased. Selline järeldus oleks haldusõiguse aluspõhimõtetega täielikus vastuolus.

9. Kuna tööle määramise käskkiri ei olnud tühine, siis ei saanud tühine olla ka kaebajale 19. märtsil antud korraldus tööle asumiseks. Kaebajal puudus õigustus korralduse täitmisest keeldumiseks kuna korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele (vrdl RKHKo 3-3-1- 103-06, p 14) ning seega oli keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane.

10. Ekslik on ka halduskohtu seisukoht, nagu oleks distsiplinaarkaristuse määramisel ületatud selle määramiseks ettenähtud tähtaega. VangS § 64 lg 41 järgi ei või distsiplinaarkaristuse määrata hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Apellatsioonkaebuses on õigesti ja põhjendatult viidatud TsÜS § 135 lg-le 1 ja 3, mis näevad ette, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus; ning kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kuna vangla sai kaebaja rikkumisest teada 19. märtsil 2011, on karistuse määramine 19. aprillil 2011 tähtaegne.

Vastuseks kaebajale märgib ringkonnakohus, et ei näe VangS § 64 lg 41 sätestatu puhul vastuolu õigusselguse põhimõttega ega pea seetõttu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist vajalikuks.

11. Kaebaja poolt apellatsioonimenetlusele esitatud vastusest nähtub kaebaja seisukoht, nagu tuleks enne kinnipeetava tööle määramist läbi viia alati tema vahetu arstlik läbivaatus. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. VangS § 37 lg 3 ei nõua, et enne tööleasumist teostaks arst kinnipeetava vahetu läbivaatuse. Töövõimelisuse kindlakstegemine VangS § 37 lg 3 mõttes on võimalik ka tervisekaardi andmete põhjal ja vaidlust pole selles, et kaebaja puhul oli see kindlaks tehtud. Seda kinnitab nii arsti e-maili teel antud kooskõlastus (tl 51), samuti on, ehkki mõnevõrra hiljem, kaebaja töövõimelisust kinnitanud ka teine arst (tl 41, 46, 49).

Asjakohased ei ole M. Paksini viited tervishoiuteenuste osutamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, ning neist tehtud järeldus, nagu peaks tööle määramisele eelnema perearsti vastuvõtuga samaväärne vahetu kohtumine arstiga. Perearsti vastuvõtu ja kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemise samastamiseks puudub igasugune alus. Asjaolu, et tervishoiuteenuste osutamise seaduse § 1 lg 21 sätestab, et seda seadust kohaldatakse ka tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega, ei tähenda, et kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemine VangS §

37 lg 3 mõttes peaks toimuma samasuguses vormis nagu perearsti vastuvõtt.

12. Kinnipeetava vahetu läbivaatamine enne tööle asumise korraldust ei ole küll välistatud, kui selleks esinevad põhjused (ootamatu terviserike, tervisega seotud õnnetus vms), kuid käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Kaebaja ei ole väitnud, et pärast tööle määramise käskkirja, kuid enne tööle asumise korraldust oleks tema tervislik seisund muutunud. Seda, et kaebaja tervislik seisund ei olnud töökohustuse tekkimise ajaks halvenenud, kinnitab ka see, et distsiplinaarmenetluse käigus jäi arst seisukoha juurde, et kaebaja võib tööd teha (tl 41, 46).

13. Asja materjalidest ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse käigus oleks toimunud menetluslikke rikkumisi. Karistust pole alust pidada ka ebaproportsionaalseks.

Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

14. Apellatsioonkaebusega koos tasus Viru Vangla riigilõivu 15,97 eurot, kuid on 16. mail 2012 esitanud taotluse selle tagastamiseks, leides, et HKMS §104 lg 10 kohaselt ei olnud riigilõivu tasumiseks alust. See taotlus tuleb rahuldada ning riigilõiv tagastada.

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene