2-13-9484/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-9484

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 07.oktoober 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-9484 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Jüri Urb (e-post: juri@hekate.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kalju Hanni (epost kalju@heringson.ee) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) XXX kasuks tema ülalpidamiseks alates 27.02.2012.a kuni XXX täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista XXX elatis tagasiulatuvalt perioodi märts 2012.a kuni veebruar 2013.a eest XXX kasuks summas 337,7 eurot.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited

XXX on oma seadusliku esindaja XXXkaudu esitanud hagi XXX vastu elatise nõudes 200 eurot kuus. Hageja tagasiulatuv nõue on mõista kostjalt välja miinimummäärast vähemtasutud elatis perioodi 01.02.2012.a kuni 31.01.2013.a eest kokku summas 1000 eurot. Kostja vastuses oli nõus elatise väljamõistmisega seaduses ettenähtud alammääras. Tagasiulatuvale elatise nõudele vaidles kostja vastu, kuna on täitnud regulaarselt lapsele elatise tasumise kohustus vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele tasuda elatist 130 eurot. Hageja viibib sageli kostja juures ja on nendel päevadel kostja ülalpidamisel Lisaks on kostja ülalpidamisel teine laps, kes on sündinud 19.11.1996.a.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja seaduslik esindaja on kirjeldanud lapse vajadusi alljärgnevalt: Korteri, kus hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad, üür on 220 eurot kuus, suvel on kommunaalkulud keskmiselt 100 eurot kuus ja talvel 120 eurot kuus, lisaks on nii suvel kui talvel elekter 10 eurot ja sidekulud 15,47 eurot, kokku on korteri kulud 365,47 eurot, millest lapse eluasemekulud on 183 eurot. Hageja toidule kulub ühes kuus 95 eurot, riietele 55 eurot, ravimitele ja hügieenitarvetele 20 eurot, koolitarvetele 20 eurot, ujumistrennile 35 eurot, kokku lapse kulud 408 eurot. Hageja seaduslik esindaja muutis korduvalt oma nõuet. Hageja lõplikuks nõudeks jäi elatise nõue

200 eurot kuus ning ühe aasta eest tagasiulatuvalt 1000 eurot kuus. Tagasiulatuvast elatise nõuet on hageja põhjendanud selliselt, et iga kuu kohta alates veebruarist 2012.a kuni jaanuarini 2013.a on nõue 70 eurot ja märtsi kohta 150 eurot. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud lapsel eluasemekulusid summas 183 eurot üürilepingu, veeja elektri ning teleteenuste arvetega. Hageja eluasemekuludest tuleb kostjal kanda pool ehk 91,5 eurot. Hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud kulutused lapsele on mõistlikud ja lapse kulud kokku on seega 316,5 eurot. Hageja kuludest peab kostja kandma poole s.o lapse ülalpidamiskulud elatise alammääras 160 eurot kuus.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ajavahemikus märts 2012.a kuni veebruar 2013.a on ta aprillis, mais, juunis, augustis, oktoobris, detsembris 2012.a ja veebruaris 2013.a tasunud elatist

130 eurot, märtsis on tasunud elatist 50 eurot, novembris 100 eurot ja jaanuaris 2013.a 75 eurot, juulis 2012.a ei ole kostja elatist tasunud. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude ka veebruari 2012.a eest, kuid nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna tagasiulatuvat elatist saab nõuda vaid aasta enne hagi esitamist.

Märtsis 2012.a 50 euro tasumist põhjendas kostja sellega, et laps oli märtsis 21 päeva tema ülalpidamisel sealhulgas käidi ka reisil. Jaanuaris 2013.a 75 euro tasumist põhjendas kostja sellega, et laps oli detsembris 2012.a kostja ülalpidamisel 14 päeva ja kostja ostis talle vajalikke esemeid sealhulgas suusad. Kogutud tõenditest ilmneb, et hageja seaduslik esindaja on korduvalt taotlenud elatisenõude suurendamist. Kohtu seisukoht on, olenemata kostja väidetud kokkuleppest 130 euro tasumiseks, oli kostjal kohustus tasuda elatist vähemalt alammääras. Elatise võla arvestamisel tuleb arvestada ka kostja väidetega, et märtsis 2012.a oli laps tema ülalpidamisel 21 päeva ja detsembris 2012.a 14 päeva. Hageja seaduslik esindaja ei vaielnud vastu väitele, et kostja hageja ülal pidas, kuid leidis, et elatist tuleb ikka samas suuruses tasuda, kuna korteri üürija kommunaalkulud on kogu aeg samad. Tagasiulatuvat nõuete tuleb arvestada elatise alammäära põhjal, kuna lapse suuremaid kulusid ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud. Elatise alammäär 2012.a oli 145 eurot ja alates 2013.a on elatise alammäär 160 eurot. Kohus arvestab tagasiulatuva elatise summast maha kostja ülalpidamisel oldud aja. Arvestades hageja kostja ülalpidamisel oldud aega märtsis ja detsembris, tulnuks märtsi 2012.a eest tasuda 47 eurot (päevamäär 4,7 eurot) ja jaanuari 2013.a eest tasuda 87,7 eurot (päevamäär 5,2 eurot). Aprilli, mai, juuni, augusti, oktoobri ja detsembri 2012.a eest tasus kostja iga kuu eest elatist 130 eurot, kuid pidi tasuma 145 eurot, seega on elatise võlg nende kuude eest 75 eurot. Veebruari 2013.a eest pidi kostja tasuma 160 eurot, kuid tasus 130 eurot, seega tasumata osa 30 eurot. Märtsis 2012.a pidi kostja tasuma elatist 47 eurot ja tasus 50 eurot, seega selle kuu eest võlga ei lisandu. Juuli 2012.a elatis on tasumata, sellest lisandub võlgnevus 145 eurot. Novembris tasus kostja elatist 100 eurot ja pidi tasuma 145 eurot, tasumata osa on 45 eurot. Jaanuaris 2013.a pidi kostja tasuma 87,7 eurot ja tasus 75 eurot, tasumata elatis jaanuaris eest on 12,7 eurot. Veebruaris 2013.a pidi kostja tasuma elatist 160 eurot, tasus 130 eurot ja tasumata osa on 30 eurot. Ajavahemiku märts 2012.a kuni veebruar 2013.a eest tagasiulatuv elatise nõue on seega 337,7 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei saa jätta menetluskulusid hagejast lapse kanda. Hageja seadusliku esindaja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik