4-13-6197/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6197 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Oksana Mametova Väärteoasi K.E i väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 tunnustel

Väärteoprotokoll: 20130831227201 (väärteoasi nr 2230,13,040179) Menetlusalune isik K.E, (isikukood XXX, elukoht XXX; kodakondsus määratlemata, ei tööta Kriminaalkorras varem karistatud 8 korral, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 09.10.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik K.E

RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada K.E väärteo toimepanemises

LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest kakskümmend (20) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi. Korraga ärakantava aresti kestus

ei või olla lühem kui kolm (3) päeva.

3. K.E-le mõistetud arest 20 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri

Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

4. K.E tuleb arest ära kanda hiljemalt 09.01.2014. Tähtaegselt aresti

kandmata jätmisel kohaldada K.E suhtes sundtoomist arestimajja.

4-13-6197

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud, menetluskäik

Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalituse poolt

on 31.08.2013 koostatud väärteoprotokoll 20130831227201 selle kohta, et K.E 31.08.2013 kella 04:44 ajal Laagna teel, s.o Gonsiori tn ja J.Smuuli tee vahel, Tallinnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l kohta, millega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteod. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Oma sellise tegevusega rikkus K.E Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 3 ning § 69 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

- tunnistaja Kati Luhti (Luht) V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused;

- Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis 31.08.2013 antud ütlused;

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll;

- Karistusregistri väljavõte.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb oma ütluste juurde. Kahetseb väga. Palub võimalusel aresti kandmist ositi.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et K.E

eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist ning teda on otstarbekas karistada LS § 201 lg 2; 242 lg 1 järgi arestiga 20 päeva, arvestades siinjuures süü suurust kuid ka karistust kergendavaid asjaolusid.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et K.E süü 31.08.2013 LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2

rikkumistes on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et K.E juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, omamata juhtimisõigust, on tõendatud tunnistaja Kati

Luhti ütlustega, mille kohaselt tema olles liiklusjärelvalves 31.08.2013 koos liikluspolitseinik Aldis Adelmaniga, kella 04:44 ajal kontrollisid sõidukit Audi A6 Avant registreerimisnumbriga

XXX, sõidukit juhtis K.E ning tema juhtis sõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti oli tarvitanud alkoholi, mida tuvastati kasutades tõenduslikku alkomeetrit ning mõõtetulemuseks oli 0,29 mg/l kohta; juht oli varem juhtimiselt

korduvalt kõrvaldatud; samuti väärteomaterjalidele lisatud tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolliga, mille kohaselt Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumbriga ARDF-0061, taatlustunnistuse nr TTRC-13/00126 (kehtivusega kuni 25.01.2014) on tuvastatud K.E

ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,34 mg/l laiendmääramatusega 0.05 mg/l;

3 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et K.E kehtivaid juhilubasid ei leitud ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

K.E karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras

LS § 201 lg 2 rikkumiste eest rahatrahviga ja arestidega, viimati 02.04.2013. Rahatrahv on tasumata.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle

mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.E käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel

isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab

tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja

jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri

väljavõtte kohaselt on K.E varasemalt karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.E on karistatud rahatrahviga, milline on tasumata ning samuti arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale

karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 20 päeva aresti Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole

kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele

pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab aresti kandmise tähtajaks 09.01.2014. Arvestades

K.E kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, kahe töökoha olemasolu ja peret, peab kohus

mõistlikuks ajatada aresti kandmist. Korraga ärakantava aresti pikkus ei või olla lühem kui 3 päeva.

Kristina Väliste kohtunik