1-08-1797/105 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-1797

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09.oktoobril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-1797 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu

s , tõlk Olga Nõmmemee Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne

J.A tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.10.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu J.A, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta J.A tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.09.2013 Viru Maakohtule mater tingimisi jalid kinnipeetava J.A enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.A on süüdi tunn otsusega KarS §

istatud Harju Maakohtu 10.02.2009 kohtu

263 p 1,4, § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 17.11.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat ja 27 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 10.02.2009 08.03.2014. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.09.2013.

Kinnipidamisasutusest arovi kinnipeetavat Juri Gontš kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on vangistuse jooksul kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi ei oma.

Kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse, eesti keele tasemel xxx kutse, puidupingitöölise eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis „ “, “ ning alates

xxx xxx xxx tugigrupi

2(4)

töös. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda enda vanaema juurde aadressile xxx.

Ametlikult on töötanud pakkijana s. Enne vangistust töötas juhutöödel sh ehitusel. Vangistuse xxx

jooksul on kinnipeetav kõik hagid tasunud. Kuritegude sooritamise põhjuseks oli majandusliku kasu saamine. Vabanedes töökoht puudub. Vabanemisfondis on 960 eurot. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Väidetavalt tarvitas viimati narkootilist ainet amfetamiini 2 aastat enne vanglakaristuse kandma hakkamist. Narkootiliste ainete tarvitamist alustas juba alaealisena (16a)

. Vangla toetab kinnipeetav J.A tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib peale vabanemist elama asuda oma

J.A

vanaema Oxxx Uxxx ja isa S.V Uxxx juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht puudub.

J.A tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda Tal on vanglas töökoht, ta ei soovi .

vii - bib avavangla režiimis, karistusaeg lõpeb märtsis 2014 . Ta soovib oma karistuse lõpuni ära kanda.

Prokurör b J.A enne tähtaega vabastamist tema taasühiskonnastamise kirjalikult toeta

huvides ning teeb ettepaneku panna talle vaba

75 lg 2 p 2,4,5,7

nemisel KarS § sätestatud kohustused.

Prokurör arvab, et nimetatud süüdimõistetu puhul annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses.

Käitumiskontrolli aja jooksul saaks J.A jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust,

leiab, et J.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on vabastamine kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad dmed - an nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on teda karistatud Harju

Maakohtu 17.11.2006 otsusega pikaajalise 5 aastase vangistusega – varguse, väljapressimise, kelmuse, süüteo tulemusena saadud vara omastamise, hoidmise ja turustamise, avaliku korra raske rikkumise ja omavoli eest. Kuna karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta J.A tagaotsitavaks. Kinnipidamisprotokollist (isiklik toimik lk 1) on näha, et J.A peeti kinni

12.09.2007. Käesolev karistus on mõistetud varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest isikute grupis vägivallaga. Uued kuriteod pani J.A toime pärast eelmist kohtuotsust ja enne karistuse kandmisele asumist.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 29-31 korral ) on näha, et J.A on 8

kar endest 5

istatud väärteokorras, n korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 alusel ja 1 korr

al väheväärtusliku asja varguse eest.

3(4)

Eeltoodust nähtub, et mõist J.A puhul ei ole täitnud eesmärki etud karistused

-

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat on vangistuse jooksul kuuel korral t on näha, et distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi ei oma.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud põhihariduse, eesti keele tasemel xxx kutse, puidupingitöölise eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis „xxxoskuste xxx xxx

“ ning alates 02.02.2012 osaleb ugigrupi töös.

Isikul on

isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega 12.06.2016.

Vabanedes elama asuda vanaema ja isa juurde aadressile xxx. Korter kuulub soovib J.A

kinnipeetava vanaemale Oxxx xxx. Ur Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.

Arvestades J.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, uhulgas kelmus, mu , väljapressimine ja vägivallateod)

tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokar istused, muuhulgas narkootikumide tarvitamine ja pisivargused oha puudumine) ei ole kohtu hinnangul ) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töök kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kaks viimast kuritegu

(vargus ja avaliku korra raske rikkumise eelmist eest isikute grupis vägivallaga) pani toime pärast kohtuotsust ja enne karistuse kandmisele asumist, mis iseloomustab tema eriti hoolimatut suhtumist õiguskorda. Kuriteod on enamjaolt toime pandud grupi poolt, mis näitab, et ta on mõjutatav ja kaasahaaratav. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline v

õimalus oli talle antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanaema ja isa

näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid.

Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad,omandab kesk lprogrammi ja

haridust, on läbinud sotsiaa

erinevaid kursuseid ei ole kohtul veel veendumust, et posit iivsed muutused on J.A juurdunud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus arvestab ka seda asjaolu, et süüdimõistetu ise ei soovi enne tähtaega vabaneda ja alluda kriminaalhooldusele.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu J.A

mõistetud vangistuse kandmisest temale Harju maakohtu 10.02.2009 kohtuotsusega enne tähtaega vabastamata.

4(4)

Kohtunik Inna Kirsipuu