1-13-6882/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-13-6882

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6882 (13231500012) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav N.M

ik XXX, Eesti kodanik, keskharidus, emakeel:

vene keel, töökoht: puudub, elukoht: süüdistatava sõnade kohaselt xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 04.01.2013 kuni

05.01.2013; alates 05.01.2013 kohaldatud tõkendina

elukohast lahkumise keeldu. Harju Maakohtu 06.09.2013

määrusega muudetud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 07.10.2013.

Eelnevalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist viimati:

1) Harju Maakohtu 01.09.2009 otsusega KarS § 257 järgi

vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat.

2) Harju Maakohtu 18.11.2010 otsusega KarS § 263 p-de 1

ja 4 järgi vangistusega 3 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega

2 aastat 1 kuu ja 3 päeva. Karistus kantud, vabanes 29.02.2012. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. N.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-s 4 – 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.M-ile mõistetud karistust ühe

2 kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

04.01.2013 ja 05.01.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks

tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise

karistuse ärakandmist arvestada alates N.M-i kinnipidamisest, so alates 07.10.2013.

4. N.M-i suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.

5. N.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20

(kakskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 9 eurot ja 60 senti

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.M , 1-13-6882, kaitsjatasu, ositi tasumine“.

6. N.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg 1

alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.M, 1-13-6882, sundraha, ositi tasumine“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

N.M süüdistatakse selles, et tema, varguse toimepannud isikuna, 04.01.2013 kella 19.50 paiku Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas kaupluses Ideaal Kosmeetika, võttis varguse

eesmärgil Boss in Motion tualettvee maksumusega 48.50 eurot, 2 Armani Diamond

aftershave´i maksumusega 39,35 eurot ja 41,30 eurot, kokku Renalko Kaubandus OÜle kuuluvat kaupa maksumusega 129,15 eurot, pani need endale kilekotti ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt.

Sel moel N.M varem varguse toimepannud isikuna, alustades vahetult kuriteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele nende ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav N.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end

inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata.

3

Kaitsja asus seisukohale, et toimikus asuvad tõendid on lubatavad ja küllaldased kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud, süüdistus on põhjendatud ja süütegu õigesti kvalifitseeritud.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud N.M-i süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu Renalko Kaubandus OÜ avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistaja Kristel Vahtriku (Vahtrik) ütlusi, N.M-i

kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, karistusregistri väljatrükki, teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, 01.10.2009 Harju Maakohtu otsust asjas nr 1-09-8815, 02.01.2013 kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 2315,13,000015, Harju Maakohtu määrust asjas nr 1-09-8815, Harju Maakohtu otsust asjas nr 1-09-22181, Jõgeva Maakohtu

otsust asjas nr 1-80/03, leiab, et süüdistuses nimetatud ühe varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud.

Kohtu hinnangul on N.M-i süü tõendatud Renalko Kaubandus OÜ kuriteoavaldusega ja

õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt peeti 04.01.2013 kella 19.50 ajal

kaupluses Ideaal Kosmeetika, asukohaga Suur-Sõjamäe 4, Tallinn kinni õigusrikkuja N.M , kes väljus kauplusest kauba eest tasumata. Kinnipeetu juurest leiti Boss in Motion Edt 40 ml maksumusega 48,50 eurot, Armani Diamond aftershave maksumusega 39,35 eurot

ja Armani Diamond aftershave maksumusega 41,30 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul

kauplusele (tl 2, 3). Samuti on õigusrikkumise toimepanemine tõendatud tunnistaja K. Vahtriku ütlustega, mille kohaselt viibis ta 04.01.2013 kella 19.40 ajal tööl Suur-Sõjamäe 4,

Tallinn asuvas Ideaal Kosmeetika kaupluses ning nägi, kuidas meesterahvas, tumedate üleriiete, tumesiniste teksapükste ja suure valge Jysk kilekotiga võttis riiulilt parfümeeriatoote ja pani selle kotti. Kõnealune meesterahvas väljus kell 19.50 kaupluse turvaväravate vahelt kauba eest tasumata (tl 4). Kahtlustatavana peeti N.M kinni 04.01.2013 kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi ning vabastati 05.01.2013 (tl 7-8). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka N.M talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 04.01.2013 õhtul, täpset kellaega

mäletamata läks ta Ülemiste Keskusesse kauba vaatamiseks. Ülemiste keskuses on palju

kaupluseid. Ta läks kauplusesse, kus müüakse kosmeetikat. Kaupluses tekkis tal mõte

varastada ning ta võttis riiulilt tualettvee ja kaks karpi aftershave´i ning pani need oma

kilekotti, möödudes kaasast kauba eest tasumata. Turvaväravatest möödumisel tuli tema juurde turvatöötaja, kes viis ta kaupluses olevasse turvaruumi. Seal paluti tal näidata, mis tal

kilekotis on. Tema võttis kotist välja tema poolt varastatud kosmeetika, mis tagastati kauplusele. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ning selgitab, et kuriteo pani toime sellepärast, et ei tööta, kuid vajab raha (tl 15-18). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab kahtlusteta

N.M-i poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199

realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse

lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja

nõusolekuta. Arvestades N.M-i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, mille

kohaselt pani ta varguse toime rahaliste vahendite saamiseks, leiab kohus, et N.M-i

eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Samuti on kohus N.M-i ütlustest lähtuvalt veendumusel, et N.M pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on N.M-i tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2

järgi. KarS § 199 lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Jõgeva Maakohtu otsuse nr 1-80/03 kohaselt (tl 47-50) mõisteti N.M süüdi mh KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 15 lg 2 järgi ning

sellele järgnevalt on teda korduvalt kohtu poolt erinevate kuritegude toimepanemise eest

karistatud vangistustega, mistõttu ei ole eelmärgitud otsusega mõistetud karistus kustunud.

4 Samuti on väärteomenetluses 02.01.2013 koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt (tl 34-35)

karistatud N.M 02.01.2013 toimepandud samalaadse varguse eest. Seega on riiklik süüdistaja õigesti ning kriminaaltoimiku materjalidega kooskõlas olevalt leidnud, et N.M on isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning sellest lähtuvalt tuleb tema tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel kvalifitseeriva tunnusena lisada KarS § 199 lg 2 p 4.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb

märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Sissetuleku ning muude legaalsete elatusvahendite puudumist ilmestab

ka süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud selgitus, mille kohaselt pani ta varguse toime

rahaliste vahendite saamiseks. Lisaks tuleneb teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2011 aastal (tl 21), et süüdistataval on sissetulek

puudunud. Samuti tuleb tõdeda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.M väärteokorras mõistetud rahatrahvid jätnud tasumata (tl 10-14). Kaaludes karistusliigi valikut,

võtab kohus arvesse sedagi, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh nii põhiõigusi enim riivava karistusliigiga, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata, kuid mis on hilisemalt pööratud täitmisele. Need asjaolud annavad aluse järeldusele, et eelmised mõistetud ja põhiõigusi enim riivavavad, kuid tingimisi kohaldamata jäetud karistusliigid ei ole taganud

süüdistatava edasist õiguskuulekust. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab

kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed

rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud

süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi

vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik.

Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul, leiab kohus, et N.M-ile on võimalik mõista karistus KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Peale nende asjaolude osutab kohus sellele, et nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtus on

süüdistatav väljendanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust

kergendava asjaoluna. Karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus kriminaalasja läbivaatamisel ning arutamisel ei tuvastanud.

Kohtueelsel menetlusel valiti süüdistatava suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld ja oma

elukohana nimetas N.M kohtueelsele menetlejale XXX. Kohus saatis süüdistatavale kohtukutse nimetatud aadressil, kuid kutse tagastati kohtule, kuivõrd süüdistatavale ei olnud

võimalik kutset üle anda ja maja elanike sõnade kohaselt süüdistatav sellel aadressil ei ela

ning asub välismaal. Sellistest asjaoludest saab teha järelduse, et süüdistatav rikkus tema

suhtes valitud tõkendit ja tegi võimatuks tema kutsumise kohtuistungile. Kohus kuulutas süüdistatava 06.09.2013 määrusega tagaotsitavaks ja süüdistatava suhtes muudeti tõkendit (tl

62, 63), tagamaks süüdistatava osalemise kriminaalasja kohtulikul arutamisel. Kohtule edastatud informatsiooni kohaselt oli süüdistatav 26.09.2013 kinni peetud Rootsi Kuningriigis

ja teda karistati vangistusega (tl 67-68), mille ärakandmise järgselt peeti süüdistatav kinni

07.10.2013 Eesti Vabariigis. Ida politseijaoskonnas nimetas süüdistatav oma elukohaks Pioneeri 8, Mustvee, Jõgeva maakond (tl 69) ja Isiku kinnipidamise protokolli koostamisel ei

pidanud vajalikuks oma elukohta avaldada, kuid kinnitas, et ta ei ela registreerimisjärgsel

aadressil Aia 24-2, Mustvee, Jõgeva maakond. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd

süüdistatav ei elanud kohtueelsel menetlusel kohtueelsele menetlejale nimetatud aadressil

5

XXX, Tallinnas, lahkus menetleja loata Eesti Vabariigist ning kinnipidamise järgselt on esitanud juba uue elukoha aadressi, leiab kohus, et süüdistataval puudub püsiv elukoht, mis tagaks temale kutsete edastamise ja nende vastuvõtmise või tema üle järelevalve teostamise.

Süüdistatav on väärteo toimepanemiselt kinnipidamisel 02.01.2013 nimetanud elukohaks XXX ja kaks päeva hiljem kahtlustatavana kinnipidamisel nimetanud elukohaks juba XXX. Nii väärtegu kui ka inkrimineeritav kuritegu on toime pandud Lasnamäe piirkonnas, millises piirkonnas asuvad ka süüdistatava poolt nimetatud erinevad elukoha aadressid. Seetõttu asub

kohus seisukohale, et süüdistataval puudub püsiv seos kohtuistungil nimetatud elukohaga

XXX. Sellele viitab ka süüdistatava lahkumine väidetavast elukohast XXX Rootsi

Kuningriiki, mitte Jõgeva maakonda. Seejuures suutis süüdistatav ka Rootsi Kuningriigis

käituda viisil, mis tingis tema karistamise ja riigist väljasaatmise. Sellest tulenevalt ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada KarS § 74 või KarS § 69 sätteid, kuivõrd märgitud

sätted eeldavad kriminaalhooldust ja kontrollnõuete täitmist, mille eelduseks on alalise ja üheselt määratletava elukoha olemasolu. Kohtu arvates süüdistataval selline elukoht puudub. Peale selle nähtub kriminaaltoimikust andmeid, mis viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Kuivõrd süüdistatavat on varem korduvalt vangistusega karistatud, siis on tema suhtes ka KarS § 73 sätete kohaldamine

välistatud, mistõttu kuulub süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus reaalsele

ärakandmisele. Mõistetava karistuse ärakandmist tuleb aga arvestada alates süüdistatava

kinnipidamisest Eesti Vabariigis, so alates 07.10.2013, arvestades karistusaja hulka ka eelvangistuse, so kahtlustatavana kinnipidamise aja.

Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et

süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha teise

astme kuriteo toimepanemise eest, samuti koopiate tegemise kulu. Kohus möönab, et

ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis

tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et

esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus

eeldab tööle asumist. Peale selle puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et

kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud N.M-i enda vaba ja

teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud.

Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones

silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. N.M on eelnevalt kriminaalja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks

käesoleval juhul positiivset toimet N.M-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tema enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine

ning isiku vabadust piirava karistuse mõistmine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik