1-11-3974/64 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-3974

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-3974

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid E.G tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu E. G (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 03.10.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E. karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga G

kuni 20.07.2016.a, millest esimeseks 10 (kümneks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks

Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada E.

G järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada E. suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: G

2 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis;

5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

E. vabastada määruse jõustumisel. G

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja E.G-le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 06.09.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 22.05.2012.a kohtuotsusega tunnistati E.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8,10 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta ja 9-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 20.10.2010.a ja lõpp on 20.07.2016.a.

E. kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub G , et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Vangistuse jooksul on läbinud

sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning A2 taseme riigikeele kursused. 1 kehtiv

distsiplinaarkaristus. Elukoht on olemas s, XXX, peale vabanemist on võimalus asuda tööle

taksojuhina. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla.

E. kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, G et

kinnipeetava lähedased ootavad E.G koju ja on valmis teda igati toetama. Elukoht

peale vabanemist on aadressil XXX, eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve

nõuetele. Enne kinnipidamist töötas E.G taksojuhina ning peale karistuse kandmist asub taas taksojuhina tööle. OÜ XXX juhatuse liige kinnitas telefoni teel, et võtab kinnipeetava tööle.

E.

G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Marina Kalistratova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei saa nõustuda vangla arvamusega, et E.G tuleb vabastada. Isikut on

varem karistatud kahel korral, reaalses vangistuses on esimest korda. Isik on viibinud

kriminaalhooldusel. Katseajal sooritas viimase kuriteo. Vangla riskihindamisest nähtub, et

kinnipeetav mõistab, et normid ja reeglid on vajalikud, kuid kuriteod viitavad enese huvide ja

hetkevajaduste esiplaanile seadmisele. Otsib kergemaid ja kiiremaid teid probleemide

3

lahendamiseks, mis võivad olla ka ebaseaduslikud. Tarvitas ligikaudu 3 a ( 2006-2008) igapäevaselt kanepit. Vangistuse ajal ei ole E.G käitunud korrektselt, tal on kehtiv

distsiplinaarkaristus. E.G kannab käesoleval hetkel karistust raske kuriteo

toimepanemise eest ning tema karistusaja lõpuni on pikk aeg, seetõttu leiab, et E.G

ennetähtaegne vabastamise oleks ennatlik. Prokurör ei toeta E.G

ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud E.G

arvamuse, leiab, et E.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik E.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

E.G on kriminaalkorras kahel korral karistatud, praegust karistust kannab röövimise

eest, millele on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kanepi ebaseadusliku

kasvatamise eest. Kuigi E.G kannab karistust esimese astme kuriteo eest, arvestab

kohus, et vangistuses viibib E.G esimest korda ning mõistetud karistusest on ta ära kandnud ligikaudu 3 aastat vangistust. Kohus usub, et pikk karistusaeg on pannud E.G mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad

tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures

lähtub kohus esitatud materjalidest, mille kohaselt vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamist, hinnates vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse 2 aasta jooksul 27 % ja

üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul 17 %, mis ei ole kõrged

näitajad. Edaspidist õiguskuulekat elu toetab eeldatavalt ka sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete

oskuste treeningu ja riigikeele kursuste läbimine. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid kohus arvestab, et see oli 13.05.2013.a ning karistuseks oli noomitus.

Eelnevast järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse

suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti arvestab kohus, et kohtuistungil avaldas E.G kahetsust toimepandud kuriteo üle ning väidetavalt on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Kohtu hinnangul võimaldab E.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.G-le

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on E.G olemas ka kindel eluja

töökoht, samuti lähedaste toetus, mis aitavad samuti kaasa E.G edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik