1-11-9856/21 · 1-11-9856/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-11-9856

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2013. kohtumaja a, Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-9856 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Liliana Perk Taotlus erakorraline ettekanne B.H kohta Süüdimõistetu B.H

isikukood XXX; kindla elukohata; viibib vahi all RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele B.H-le Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-

9856 karistuseks mõistetud 6 (kuus) kuud vangistust.

Vangistuse algust arvestada alates

käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 08.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9856 tunnistati B.H

süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus määras, et § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui B.H 2 aasta KarS

ja 8 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises

elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

2 (4) täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus mõistis otsusega -

B.H-lt Evemar AS-i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 800 eurot. Kohus määras KarS § 75 lg 2 p 1

alusel, et B.H tuleb hüvitada kuriteoga tekitatud kahju osade kaupa igakuiste maksetena, tasudes AS-ile Evemar 25 eurot kuus alates 2011. a oktoobrist kuni kogu summa hüvitamiseni. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati B.H katseajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 15.09.2011.a.

12.09.2013.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametnik Liliana Perk kohtule erakorralise ettekande B.H kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud täitmisele. B.H-le karistus

Kriminaalhooldusametniku teatel ei ole B.H täitnud temale kohtuotsusega

käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi nõuetekohaselt. Süüdimõistetu ei ole ilmunud

registreerimisele ja ei ole heastanud kuriteoga tekitatud kahju. on Ettekande põhjal kriminaalhooldusametnik teostanud isiku suhtes kriminaalhooldust alates 2012. a detsembrist

ning kohtunud isikuga 6-l korral. B.H peamiseks probleemiks on alkoholi tarvitamine. Isiku hoolimatule elustiilile viitab tagajärgedega mittearvestav käitumine – ta ei täitnud usametnik M. Reino poolt määratud kohustust läbida noorteprogramm kriminaalhoold

EQUIP (puudus tundidest). B.H sissetulekuks on töövõimetuspension ja puude

toetus, kokku üle 200 euro. võimalusel te juhutöid. Ametlikku B.H on inud ka töökohta otsinud ja Töötukassas ennast arvele võtta ei soovi, kuna seal käimine ei

ole ta ei vasta tema ootustele.

Kriminaalhooldusperioodiks on isikule kohtu poolt määratud kohustus hüvitada AS-ile Evemar kuriteoga tekitatud kahju summas 800 eurot osade kaupa alates 2011. a oktoobrist 25

eurot kuus. B.H on 05.04.2013. nud 395 eurot. Kahjutasu on a seisuga on hüvita makstud erinevates suurustes, sageli hilinemisega. Lisaks ei anna isik endale aru kohtu poolt määratud kohustuse täitmise tähtsusest – ndal kuupäeval on esinenud olukordi, kus 4- saadud pension on 7-ndaks

kuupäevaks otsas ja kahjutasu ei ole võimalik enam hüvitada. B.H on rikkunud ka kohtu poolt

käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid

– alates 10.07.2013. a ei ilmunud registreerimisele. B.H ei ilmunud ta

registreerimisele ka 18.07.2013. a ja 12.08.2013. a, kuigi talle oli saadetud kutsed.

22.08.2013. a teostas kriminaalhooldusametnik isikule kodukülastuse, mil ilmnes, et B.H

on Palamuse valla sotsiaalkorterist välja tõstetud juba aasta tagasi seoses alkoholi

tarvitamisega. Kriminaalhooldajale 2013. a veebruaris väitis ta , et elab seal üksinda ning tasus 2013. aasta juulis uasemekulusid. el

Lisaks on kriminaalhooldusametniku teatel B.H katseajal 07.10.2011. a

väärteokorras karistatud KarS § 276 alusel trahviga a LS § summas 180 eurot, 23.01.2013. 259 lg 1 alusel trahviga summas 20 eurot, 07.05.2013. summas 40 a AS § 70 alusel trahviga eurot ja 25.08.2013. summas 40 eurot. Kriminaalhooldaja on a LS § 259 lg 1 alusel trahviga

06.09.2013. a koostanud B.H katseaja kohta hinnangu Põlva kriminaaltalituse vanemuurijale, kuna isik on kahtlustatav kriminaalasjas nr 13260103077 KarS § 266 lg 2 p 1

järgi. Kriminaalhooldusametnikule ei ole teada, kus B.H viibib ning tal ei ole õnnestunud hooldusalust leida Samuti ei ole õnnestunud temaga kontakti saada telefoni teel. .

Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et B.H kriminaalhoolduse jätkumine ei ole võimalik temale mõistetud tuleb pöörata täitmisele. ning vangistus

Kohus pidas taotluse arutamiseks kohtuistungi 07.10.2013. a.

3 (4) Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus B.H-le mõistetud vangistus pöörata täitmisele.

B.H avaldas, et saab aru, et on rikkunud temale kohtuotsusega katseajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu teatel ei läinud ta alates selle aasta maist

kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, kuna polnud raha maksekohustuse

täitmiseks. Ta ei teatanud ka oma elukoha vahetusest, kuna eeldas probleemide tekkimist. Alates selle aasta septembrist on ta olnud Põlvamaal, konkreetset elukohta seal ei ole. Kuna

kohtuotsusega pandud maksekohustus oli täitmata, ei vastanud ta kriminaalhooldaja telefonikõnedele. Tööl käesoleval ajal ei käi. T seljavigastuse tõttu töövõime kaotus 80 al on %. Töövõimetuspensioni asju ta õigeaegselt ei ajanud, nüüd on töövõimetus vormistatud. aga

Alates 2011. aastast saab ta töövõimetuspensioni. Töötuna ta ennast arvele võtnud ei ole.

Varem on teinud metalli- Alates 20-ndast ja puidutööd, samuti töötanud aiafirmas.

septembrist on -nes episoodis. Ta olevat varastanud vahi all seoses varguse süüdistusega 18 majadest sularaha. ei soovi niimoodi edasi elada, plaanis on edaspidi Süüdimõistetu seletas, et elada määratud elukohas Palamusel ja minna tööle.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus B.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et B.H ei ole täitnud temale kohtuotsusega et ega kohustust. käitumiskontrolli ajaks pandud ühtegi kontrollnõu

B.H ei ole elanud , ei ole ilmunud kohtu määratud alalises elukohas kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ole allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esita uetekohaselt nud nõ

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning on lahkunud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba saamata oma elukohast. B.H ei ole ka hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju kohtu poolt määratud korras ja tähtaegadel. Maksed on

tehtud hilinemisega ja mittetäielikult. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, mis võiks

õigustada B.H poolt käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuete ja kohustuste

täitmata jätmist. B.H ise nõuete ja kohustuste täitmata jätmist mõistlikult põhjendada ei osanud. Tema kohtuistungil antud seletuste, samuti kriminaalhooldusametniku

ettekandes toodud asjaolude põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu rikkus katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi tahtlikult.

Lisaks näht kestel pannud toime uusi süütegusid. ub, et B.H on katseajal Teda on

katseajal karistatud kolmel korral väärteokorras, sealhulgas võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, liiklusnõuete rikkumise ja alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest. Väärtegude toimepanemine ei mõjuta

küll iseenesest katseaja kulgu, kuid see näitab süüdimõistetu suhtumist katseaja ja

õiguskuuleka käitumise suhtes. Kriminaalhooldusametniku teatel on B.H ka kahtlustatav kriminaalasjas nr 13260103077 KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt

võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest

vähemalt teist korda. Kohus tegi kindlaks, et B.H-le on esitatud kahtlustus kriminaalasjas nr 13265000090 KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja KarS § 213 lg 1

4 (4)

järgi kuritegude toimepanemises ajavahemikul 01.08.2013. a kuni 18.09.2013. a. Tartu Maakohus on 20.09.2013. a määrusega andud loa kahtlustatava B.H vahistamiseks ja isik on võetud vahi alla. Kohus on vahistamismääruses märkinud, et B.H on end

kahtlustustes süüdi tunnistanud ning kogutud tõendite alusel on tõenäoline kahtlustuses

kirjeldatud süütegude toimepanemine B.H poolt. Ka käesolevas asjas peetud kohtuistungil tunnistas B.H temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemist.

Kohus leiab, et arvestades B.H eajal, käitumist kats katseaja nõuete rikkumise

ulatust ja isiku enda suhtumist,

ei ole põhjendatud määrata temale kontrollnõuete ja

kohustuste täitmata jätmise eest katseajaks KarS § 75 lõikes 2 ettenähtud täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete eesmärk

- on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle. seni jätnu kõik temale B.H on d

pandud kontrollnõuded ja kohustused täitmata Kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine on . muutnud võimatuks järelevalve teostamis tema üle. Seetõttu ei ole võimalik B.H e

suhtes edaspidi käitumiskontrolli kohaldamine ja temale täiendavate kohustuste panemine. Lisaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmisele on B.H tõenäoliselt

pannud toime uusi kuritegusid, mida saab pidada kõige rangemaks katseaja tingimuste rikkumiseks. Kuna katseaja kohaldamine pole võimalik, tuleb B.H-le kohtuotsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele.

Eeltoodu 08.09.2011. a kohtuotsusega alusel pöörab kohus täitmisele B.H-le karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse juhul, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kohus

tegi kindlaks, et B.H on juba Tartu Maakohtu 20.09.2013. a määruse alusel vahistatud kahtlustatavana teises kriminaalasjas. Seega ei kohaldu käesolevas asjas karistusaja alguse arvestamisel riminaalasjas nr 1-11-9856 KrMS § 414 lg 2. K B.H-le mõistetud vangistuse algust tuleb arvestada alates umisest. käesoleva määruse jõust

Kohus lähtub määruse tegemise KrMS § 427 l , 432.

Kohtunik: