1-13-3458/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3458 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Enn Pustak Kriminaalasi

D.V menetluses süüdistustes KarS § järgi lühi Süüdistatav

D.V isikukood , Eesti Vabariigi XXX

kodanik, põhi töökoht haridus, elukoht xxxx, xxxx, varem

kriminaalja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana peeti kinni 17.03.2013

– 18.03.2013, tõkend elukohast lahkumise keeld on kohaldatud alates 18.03.2013.

Kaitsja jurist Monica Meristo

RESOLUTSIOON:

D.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista D.V le lõplikuks -

karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17. – 03.2013 18.03.2013 so 2 päeva karistusaja hulka, karistust jääb kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 73 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat.

KarS § 50 alusel võtta D.V lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. -

Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada D.V kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld

Välja mõista D.V lt

- menetluskulu riigituludess sundraha 480 eurot. e

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades D.V alates oktoobrist 2013 tasuma igakuiselt 40 netluskulude tasumise eurot ja lõpetades me hiljemalt 30. septembril 2014.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad tähtaegselt Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank’is nr 221023778606 või

Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber

2800049900 ning selgitus: „nimi, 1 ud”. Kui rahalised nõuded pole -13-3458 menetluskul

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu

Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, s.o hiljemalt 24.09.2013. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 08.10.2013. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 23.10.2013.

S

üüdistus

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse D.V selles, et tema juhtis alkoholijoobes

(tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumbriga ARAF

-0024

mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) 16.03.2013 kella 21.20 paiku Sõmeru vallas Ussimäe külas Pagusoo tänaval mootorsõidukit , registrimärk xxxx xxxx.

Seega, juhtides sõidukit alkoholijoobes, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava .V D kuriteo.

Kohtu põhjendused ja tõendid

1. KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis.

Kohus leiab, et

KarS § 424 objektiivse koosseisu tunnus – joobeseisundis sõiduki juhtimine – on tõendatud süüdistatava ütlustega, milles ta kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud tunnistas ennast süüd Tema ütlustest nähtub veel, et joobes juhtimisega kaasnes i.

liiklusõnnetuse põhjustamine, millega tekitas kannatanule u 800 eurose materiaalse kahju ja mille eest teda karistati rahatrahviga 700 eurot. .V

D poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimist

tõendavad ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning

t 16.03.2013 unnistaja Heido Tammekand ütlused, mille kohaselt mõõdeti süüdistataval alkoholijoove 0,88 mg/l.

2. Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.V pani süüteo toime otsese tahtlusega – asudes sõidukit juhtim a alkoholijoobes teadis

ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja t või vähemalt möönis seda. ahtis

D.V

tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

3. ngistuse kuni kolm aastat. KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või va

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eesmärgi eripreventiivse saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus, et .V puhul on tegemist varasemalt D

kriminaalja vää süüdistaval mõõdetud alkoholijoove oli rteokorras karistamata isikuga ning

miinimumi lähedane. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus.

Arvestades kuriteo tehiolusid, .V

D süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega tingimisi vangistusega miinimumilähedases määras. Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldab kohus lisakaristusena mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, .V isikut arvestades D

leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lisakaristuse kohaldamisega kolmeks kuuks.

Otsustades D.V karistada vangistusega ja mitte rahatrahviga lähtub kohus D.V süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistuse valikul arvestab kohus ka asjaolu, et sissetulek pole suur, ta on süüdistatava

esitanud taotluse ositi. Arvestades .V kohustust D võimaldada menetluskulude tasumist

tasuda liiklusõnnetusega tekitatud materiaalne kahju ja tasuda rahatrahv, võib rahalise karistuse täitmine osutada ülejõukäivaks.

Menetluskulud

4. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p § 179 lg 1

.V-lt

9 ja D

p 2 alusel sundraha summas 480 eurot ja rahuldab D.V põhjendatud taotluse menetluskulu tasumiseks ositi.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp