4-13-5128/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-13-5128

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2013

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-13-5128

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses B.L kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 19.07 0,13, .2013.a otsusele väärteoasjas nr 240 000851. Menetlusalune isik B.L, isikukood: xxx, xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120, 32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada

B.L-i kaebus.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo -

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus 19.07.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2400,13, 000851 osaliselt lisakaristuse määramise osas.

Jätta B.L liiklusseaduse § 22 suhtes lisakaristus 7 lg 5 p 1 alusel kohaldamata.

Jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik

Heiki Lindus 19.07.2013.a otsus väärteoasjas nr 2400,13,000851 põhikaristuse

määramise osas muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

Pangas või

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220135176378.

2

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev - langeb puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

22.06.2013 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Sergei Matotškin väärteoprotokolli AB 1351 B.L 516 (lk 16)

suhtes selle fakti kohta, xxx registreerimisnumber 001KUZ asulavälisel teel sõidukiirusega

119+-8 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Nimetatud teoga rikkus tegu on B.L LS § 15 lg 1 p 1. B.L-i

kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 22.06.2013.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Heiki Lindus

tegi 19.07.2013 otsuse väärteoasjas 2402,13,000851 milles leidis, et isiku rikkumine on

tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja

kohas asulavälisel sõidukiirusega 119+ eelõigul 90 km/h, -8 km/h, lubatud kiirus antud t

ületades seejuures lubatud kiirust 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 2 alusel.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati B.L-i LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 47 188 trahviühikut summas eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

07.08.2013 saabus Viru Maakohtule kaebus tema suhtes 19.07.2013 B.L-i tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,13,000851.

KAEBUS

3

07.08.2013 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul Ida tühistada

Prefektuuri 19.07

ne 1 kuuks). .2013 otsusega määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmi

Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd. Palub arvestada, et tal puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Ta palub tühistada lisakaristuse määramine juhtimisõiguse äravõtmise osas, kuna tal on kaks alaealist last, keda on vaja autoga viia erinevatesse kohtadesse. Kaebusele on lisatud - laste Camilla B.L-i ja Filipp B.L sünnitunnistused (lk 9 10 ) Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,13,000851.

22.06.2013 kell 16.32 Ida- -Vasknarva tee 2 km-l juhtis Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi B.L mootorsõidukit Audi A7 registreerimisnumber 001KUZ asulavälisel teel

sõidukiirusega 119+ 8 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, millega - ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 47

trahviühiku ulatuses s.o. EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 188 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü

õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega: 1. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. 2. Menetlusalune isik tunnistas süüd. 4. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul õigusrikkumine, kõigi kolme puhul on 3 kehtiv at

tegemist lubatud sõidukiiruse ületamise õigusrikkumis ga. Karistusena varasema te te

toi

mepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuid see ei muutnud isiku käitumist liikluses. Kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemise

eest määratavate karistuste võimalikule mõjule lähedaste eest hoolitsemisse pidanuks isik mõtlema enne õigusrikkumise toimepanemist. Isik oli teadlik, et teda on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, seega pidanuks aimama, et iga järgnev võimalik karistus

võib olla eelnevast rangem, seega menetlusalune isik pidanuks olema liikluses eriti tähelepanelik.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4

Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg järgi. 2

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 1 ) millest nähtub, et 9

22.06.2013 kell 16.32 Ida- -Vasknarva tee 2 km-l teostati

Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi mootorsõiduki Audi A registreerimismärk liikumiskiiruse mõõtmist. 7 001 KUZ

Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR2X nr DP0021147 antennid KC068304; KR021389, seadmele tehtud test 22.06.2013 kell 15.1

5, tulemus: töökorras.

Mõõtmist teostati liikuvast patrullautost 1. sõidurajal, mille kiirus km/h. Mootorsõiduk oli 84

liikus 1. sõidurajal, üksinda vastassuunaliselt, lähenes patrullautole. Kiirust mõõdeti 3-4

sekundi jooksul. Doppleri signaal ühtlane. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 119 km/h,

mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 90 km/h, laiendmääramatus + km/h, seega ületamine - 8

on mitte vähem kui km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal kasutati 21

videotehnikat Mihkel . Menetlusalust isikut tutvustati näiduga. Tunnistajaks on kaasatud Põder. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 19 ).

Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist (lk 1 ) nähtub, et ta võtab rikkumise omaks 7-18 ega vaidlusta kiiruse ületamise fakti.

Kohus tuvastas, et

-Viru maakonnas B.L poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida Jõhvi vallas Jõhvi-Vasknarva tee 2 km-l kiirusega 119+-8 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. B.L-i sõiduki kiirus

eks antud teelõigul oli mõõdetud km/h, seega ületamine vähemalt km/h võrra. 119+-8 21

LS § 227 lg sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 2

eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 t ut – rahviühik või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 227 lg 5 p kohaselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud süüteo eest 1 2 kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Seega pani menetlusalune i 2 sik toime LS § 227 lg sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetri tunnis, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmine kuni

kuue kuuni.

B.L tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas

vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus

leiab, et ületades kiirust, nimelt sõites kiirusega vähemalt km/h teelõigul, kus on 119

maksimaalselt lubatav kiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik LS-st nimelt § 15 lg 1 p 1

tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

5

19.07.2013 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega B.L tunnistati süüdi LS

§ 227 lg 2 ärgi ja karistati KarS § 56 lg 1 alusel LS § 227 lg järgi rahatrahviga j 2 47 trahviühikut summas juhtimisõiguse äravõtmisega 188 eurot ja lisakaristusena

1 kuuks.

Kaebuse esitaja palus

e osas. Palub kohtult e alles tühistada otsus määratud lisakaristus jätta tall juhtimisõigus, kuna tal on 2 alaealist last, kes vajavad erinevatesse kohtadesse transportimist.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

LS § 227 lg ootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse 2 kohaselt karistatakse m

ületamise eest 00 trahviühikut (see on – 21-40 km/h rahatrahviga kuni 1 400 eurot 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuuni. KarS § 47 lg 1 6 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni

kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. B.L sõitis kiirusega km/h teelõig

111 ul, kus lubatud kiirus on 90 km/h.

Tegemist on maanteega. keskmine B.L-i süüaste on , kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Kohus leiab, et selline lubatud kiiruse ületamine

tekitab teel liiklejaile ohtu takist – ustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises

olukorras häiritud. Samuti teistel liiklejail on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad

lubatud kiirusega. Kiiruse režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida

liiklussituatsiooni hindamisel (näiteks kauguse määramisel pöörde tegemisel). Seega leiab kohus, et

B.L-i süüd antud väärteos ei saa hinnata väikeseks.

LS § 227 lg 2 ätestatud maksimaalne määr on 400 eurot, keskmine on 2 s 00 eurot.

Menetlusalusele isikule määratu trahviühikut, s.o d rahatrahv on

47 188 eurot ehk isegi alla

keskmise määra. Kohus leiab, et rahatrahv trahviühikut summas eurot on üldjoontes 47 188 proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Käesolevas väärteoasjas arvestas kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel, et isikut on

varem väärteokorras karistatud, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest. B.L-i

kaebuse lahendamisel ei nähtu karistusregistrist ühtegi karistust, va käesoleva väärteo toime

panemise eest määratud karistust.

Inkrimineeritava teo eest võib kohus Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus arvestab

menetlusaluse isiku süü suurust, süüd kergendavat asjaolu ja kehtivate väärteokaristuste

puudumist ning Kohu hinnangul, kohaldades ei pea lisakaristuse määramise vajalikkuks.

6

karistusena rahatrahv 47 trahviühikut summas 188 eurot, on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. KOHTU MEE™ED

B.L-i tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri kaebus tuleb rahuldada

korrakaitsebüroo vanemliiklusametnik Heiki Linduse poolt tehtud 19.07.2013 otsus

väärteoasjas 2 0851 lisakaristuse mõistmise osas, jätte lisaka 402,13,00 ristus kohaldamata. Muus osas jätta otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko