1-13-7725/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-7725

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7725 (13240103603) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Irina Ogurova Kriminaalasi P.N süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluse korras

P i abi rokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp Süüdistatav P.N

Elukoht: xxx, isikukood , VF kodakondsus, X XX

keskeriharidus, emakeel xxx.

– vene keel, töökoht:

Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 1-l korral:

- 03.05.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

424 alusel mõisteti rahaline karistus 192 eurot.

Tõkendelukohast lahkumise keeld alates 20.08.2013 kuni 20.08.2014. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2013

RESOLUTSIOON

Tunnistada P.N s

6 (kuus) kuud üüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

P.N vangistusega 4 (neli)

kuud.

KarS § 68 lg 1 arvestada kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.08.2013 kuni 20.08.2013 s.o

1-13-7725

2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele

3 (kolm) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 ja mitte pöörata vangistust täitmisele, kui P.N ei pane 3

(kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algus 16.09.2013. –

KarS § 50 lg 1 alusel võtta P. ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus N-

3 (kolmeks) kuuks

kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on P. kohustatud 5 (viie) N tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

P. ile valitud tõkend elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. N- -

Mõista P. ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada N-

kaheksakümmend) eurot, kaitsja Galina Tš poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest elnokova

140 (ükssada nelikümmend) eurot ja 40 senti ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt 16.09.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates P.N

kohtuotsuse aasta jooksul. jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe)

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „P.N, 1-

13-7725, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17. septembrist 2013.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 8. oktoobrist 2013.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-13-7725

I Süüdistuse sisu

P.N s selles, et 19.08.2013 kella 09.40 ajal juhtis alkoholijoobe üüdistatakse

seisundis olles mootorsõidukit Audi A6 riikliku registreerimisnumbriga xxx. P.N-i väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi vähemalt 0,98 mg/l.

Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Oma tegevusega P. , kelle väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi vähemalt 0,98 N

mg/l kohta, pani toime alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 järgi.

II Kohtuistung

Süüdistatav süüdi, selgitades, et ta töötab hetkel P.N tunnistas kohtuistungil ennast

Soomes ning kasutab autot igapäevaselt tööle sõitmiseks, paludes juhtimisõigust mitte ära võtta ning mitte karistada teda karmilt.

Prokurör üü on tõendatud kogutud tõenditega ja tegu d õigesti i abi leidis, et s on kvalifitseeritu

KarS § järgi. Lisaks leidis prokurör ei ole teinud järeldusi eelmisest i abi, et P.N

karistusest, mistõttu peab olema järgnev karistus karmim kui eelmine. P.N istus autorooli olles teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning olles eelnevalt tarvitanud alkoholi.

Politsei pidas ta kinni, kuna ta ületas kiirust. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine i abi nud. Prokurör leidis, et mõistetav karistus peab olema vangistus ning tegi kohtule ettepaneku karistada P.N i 9 kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra ning - karistusest arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva katseajaga 4 aastat. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks.

Süüdistatav karistuse mõistmisel tuleb kergendava asjaoluna P.N-i kaitsja leidis, et

arvesse võtta süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Vangistuse tingimusliku karistusega oli kaitsja nõus, kuid lisas, et katseajaks tuleb määrata minimaalselt 3 aastat. Lisakaristuse kohaldamisest palub kaitsja loobuda, kuna süüdistataval on sõidukit vaja tööl käimiseks.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

P.N

seeritava kuriteo toimepanemises süüdistatuna KarS § järgi kvalifit

Nimetatud kuriteo objektiivse kooseisu moo juhtimine. dustab mootorsõiduki joobeseisundis

Mootorsõiduki mõiste on avatud LS § 2 p 40, mille kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Joobeseisundiks käesoleva paragrahvi mõttes loetakse LS § 69 lg 4 sätestatud piirmäärade esinemist. Seega isik loetakse joobeseisundis olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligra

mmi ühe liitri kohta või rohkem.

1-13-7725

Kohus leiab, et P.N-i poolt

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on tõendatud tema enda ütlustega (tl P.N tunnistab oma süüd. 18.08.2013 läks ta 17-21), mille kohaselt

tülli ning jõi ära 250 g viskit ja otsustas sõita Sillamäele. P.N i kasutuses oli sõiduauto -

Audi reg. märk . P.N istus autosse ning sõitis Sillamäele, kus ta kinni peeti ning xxx tõenduslikku alkomeetrisse puhudes oli näit üle 1 mg/l.

Süüdistatava poolt antud ütlus kinnitavad ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri i

kasutamise protokoll (tl 8) oli alkoholisisaldus , mille kohaselt P.N i väljahingatavas õhus - 0,98+/- 0,10. Tegemist oli taadeldud mõõtevahendiga (tl 9) ning mõõtmistulemusi kinnitab ka väljavõte mõõtmistulemuste kohta. Samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest

(tl 5), et P.N kõrvaldati juhtimiselt kuna oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus ,

on

alkoholi üle lubatud piirmäära.

Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka ütlused (tl patrullis märkasid M P 1-4), mille kohaselt olles nad koos patrullpolitseinik S S Tallinn-Narva mnt Sinimäe asula juures sõiduautot Audi A6 reg. xxx märk , mis ületas lubatud sõidukiirust. Auto peatati Sillamäe linnas, roolis oli P.N , autos olid veel O I ja A K . Indikaatorvahendiga tuvastati, et roolis olev P.N on purjus, tõendusliku alkomeetri näit oli 0.98 mg/l. P.N nõustus näitudega ning loobus meditsiinilise tuvastamise läbiviimisest.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis, mis on omavahel kooskõlas, on tõendatud see, et P.N juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kogutud tõenditega on tõendatud, et juhitav auto Audi A6 on mootorsõiduk KarS § 424 mõttes ning P.N i väljahingatavas - õhus oli alkoholi rohkem kui 0,75 mg/l.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Isik realiseerib süüteokoosseisu kui ta paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdlane peab pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

Süüdistatava ütluste (tl 17 21) kohaselt jõi P.N enne sõitma minekut 250 g viskit ning -

olles teadlik, et ta on alkoholi tarvitanud otsustas ikkagi autorooli istuda. P.N on oma ütlustes tunnistanud, et autorooli istudes oli ta alkoholijoobes. Seega tegutses P.N otsese tahtlusega.

Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et P.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

IV Kohtu seisukoht P.N-i karistuse osas

Tulenevalt KarS § st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus -

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti i võimalust mõjutada süüdlast edaspid

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

1-13-7725

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kohus leiab, et P.N-ile arvestada karistust kergendava asjaoluna karistust mõistes saab

sed idetavas kuriteos ning kahetses tehtut. Karistust a, et ta tunnistas ennast süüdi talle ettehe raskendavaid asjaolusid ei esine.

Süüdistatav P.N on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust. P.N on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 03.05.2012.a otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 192 eurot. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks.

Kohus arvestas istmisel ka karistuse mõ seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni e vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma kolmeaastas

süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada teda rahalise karistusega, arvestades tema varasemat on 2012. aastal kuritegelikku käitumist. P.N i-

karistatud juba kuid sellele vaatamata ei ole ta alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, varasemast karistuse P.N st vajalikke järeldusi teinud. Arvestades aga seda, et tunnistas ennast nimetatud kuriteo , s karistada toimepanemises süüdi peab kohus võimalikuk teda alla keskmist määra, s.o vangistusega 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada lt KarS § 68 lg 1 P.N-i vangistusega 4 kuud. Vastava

sätestatule tuleb mõistetud karistuse hulka arvestada kahtlustatavana kinnipidamine alates

19.08.2013 kuni 20.08.2013, s.o 2 päeva ning mõista lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

Kohus leiab, et esinevad asjaolud karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. Arvestades asjaolu, et P.N omab töökohta ning legaalset sissetulekut leiab kohus, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimuslikku karistust kohaldades. Kohus kohaldab

KarS § 73 lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui P.N ei pane

3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades P.N-i eelnevat käitumist ning katseaja pikkust on kohus veendumusel, et tingimuslik karistus aitab P. Fadeejevi puhul

hoida ära uute kuritegude toimepanemist.

Kuna P.N on eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on põhjendatud kohaldada P.N i suhtes lisakaristusena KarS § 50 lg 1 ätestatut - p 1 s ning

võtta P.N ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Arvestades, et P.N - on

samalaadse kuriteo toime pannud ning mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale käitumisele on kohus veendumusel, et lisakaristuse määramine täidab eripreventiivseid n lahendites 3-1-1-54-07 p 6 ja 3-1-1-55-07 p 6 eesmärke. Riigikohus o

asunud sisukohale, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise

1-13-7725

eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata.

Süüdistatav on oma ütlustes selgitanud, et vajab juhtimisõigust tööl käimiseks. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista süüdimõistetul käimast tööl ning tegemist ei ole erandliku asjaoluga. KarS § 50 lg 2 näeb ette vaid ühe olukorra, mil ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. Nimelt ei tohi seda ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. P.N i puhul nimetatud asjaolu ei esine. -

Arvestades, et KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks on kohtu poolt mõistetud lisakaristus alla keskmise määra ning kohaldatud isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. P.N ei teinud eelnevast karistusest, mille alusel võeti talt juhtimisõigus ära 1 kuuks, järeldusi ning teades ähvardava karistuse suurust otsustas siiski joobeseisundis mootorsõidukit juhtida. Seega ei täida lisakaristus mitte ainult süüdistatava heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, arvestades, et süüdistatav on lühikese aja jooksul j malaadse rikkumise toime pannud ning käesolevas uba teist korda sa

kriminaalasjas juhtides alkoholijoobes mootorsõidukit ei pannud ta ohtu mitte ainult ennast, vaid teades, et ta on tarbinud alkoholi sõidutas ta ka veel lisaks kahte kaasreisijat.

VI Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutelt välja mõista menetlus tuleb kulud.

KrMS § väljamõistmisele sundraha -de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub P.N-ilt teise

480 eurot, milline summa astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas vastab 1,5 kuupalga alammäärale.

Kohus peab t -st 175 lg 1 p tavalt ka ulenevalt KrMS §

4 põhjendatuks välja mõista süüdista määratud kaitsjale väljamakstava tasu kokku 284,40 eurot.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

( )

Mari-Liis Avikson kohtunik