2-13-29680/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-29680 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungil 20.10.2013 Hageja seaduslik esindaja XXX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagiavaldus elatise nõudes. 2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 13.06.2013 kuni XXX täisealiseks saamiseni XXX. 3. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 13.06.2012 kuni 12.06.2013 eest summas 1 815 (üks tuhat kaheksasada viisteist) eurot. 4. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX(X, isikukood XXX) arveldusarvele XXXXXXXXX SEB Pangas. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja) esitas seadusliku esindaja XXXkaudu 13.06.2013 hagiavalduse XXXvastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja nõuda elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 1920 eurot ja alates hagi esitamisest sõltuvalt Eestis kehtivale korrale, s.o 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõude aluseks on kostjapoolne ülalpidamiskohustuse mittetäitmine. Kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja arenguega kasvatustegevuses. Kostja vastuväited Kostja poolt 09.09.2013 kohtule saadetud e-kirjas selgitab XXX, et on küll isana kantud hageja sünnitunnistusele, kuid tal puudub kindel veendumus, et ta lapse isa on. Kostja on kaalunud võimalust isaduse tuvastamiseks. Kostja on püüdnud ka hagejaga kohtuda, kuid hageja seaduslik esindaja on seda erinevatel ettekäänetel takistanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seadusliku esindaja, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 punktidest 1-3 tulenevalt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Üldise tava järgi täidetakse laste ülalpidamiskohustust poolte kokkuleppel või kohtuotsuse alusel. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on isaduse omaks võtnud ning ta on kantud isana hageja sünnitunnistusele. Kostja ei ela hagejaga koos. Seega on elatise saamise esmased eeldused täidetud. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kostja ei osale vabatahtlikult hageja ülalpidamises, on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kohtu kaudu. Hageja taotletav igakuine elatis 160 eurot vastab hageja põhjendatud vajadustele ning on kooskõlas PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääraga. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

3 ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Seonduvalt hageja nõudega elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 13.06.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni märgib kohus, et kooskõlas PKS § 108 võib tagasiulatuvalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel, samuti see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Hagi on esitatud 13.06.2013. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 13.06.2013 kuni 12.06.2013, kuna kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 12 kuu eest summas 1920 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tema vajadused oleksid perioodil 13.06.2012-31.12.2012 olnud elatise miinimummäärast suuremad. 2012. aastal oli tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast elatise miinimummääraks 145 eurot kuus. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt summas 1 815 eurot (7x145+5x160). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lukiina Vismann kohtunik