4-13-6141/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembr

il 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6141 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi F.K süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ida Prefektuuri esindaja Meelis K

aev F.K ik 35411152243xxx Asja läbivaatamise kuupäev 18.09.2013 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: F.K süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava xxx xxx juures

väärteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,69 milligrammi ning mõista temale Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks . 10 aresti päeva

Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Aresti kandmise algus alates kinnipidamisest s.o 18.09.2013 kell 06.15 F.K

Vastavalt Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 mõista F.K-le alusel lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12

kuuks.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba jooksul pärast mootorsõiduki 5 tööpäeva juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon TARTU Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED

: 18.09.2013 koostati väärteoprotokoll nr. AB 1255834 selle kohta (Väärteoprotokoll on esitatud

toimiku lk. 2.), et samal päeval kell 06.15 juhtis menetlusalune isik F.K isiklikku

2

mooto xxx juures. eti rsõidukit Tõendusliku alkomeetriga mõõd juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,74+/- 0,05 mg/l. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseadus §69 lg 5 lubatud piirmäär. Sõiduki juhtimise keeld § 69. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund

(1) Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (2) Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine. (3) Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. (4) Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. (5) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. (6) Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetamata juhtide joobeseisund kontrollitakse ja tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Väärteoprotokollis märgitud väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2. § 224. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära

ületades (1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 0,49 – milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 0,24 milligrammi – – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. (2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

3

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1)

kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta.

Seejärel uuris kohus väärteoprotokollis nimetatud tõendeid.

k. Tl 3 on esitatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 18.09.2013. samal päeval kell 06.15 kasutat juhi joobeseisundi tuvastamiseks esmalt indikaatorvahendit, mis i näitas F.K alkoholijoovet 0,86 mg/l.

Menetlusalune isik andis nõusoleku joobeseisundi tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK 0026, mille näit puhumise tulemusel oli 0, - 74 mg/l +/- 0,05 ja

lõplik mõõtetulemus 0,69 mg/l. F.K tutvus kõnealuse protokolliga ja andis selle kohta all

kirja. Vastuväiteid mõõtmise tulemuse kohta isik ei esitanud.

ei soovinud anda. Kohtuvälise menetluse käigus isik ütlusi

nnistaja, patrullpolitseiniku, Kxxx Txxx - Tu

a ütlused tlk. 4 5 annavad ülevaate menetlusaluse isiku käitumisest tema juhtimisel oleva sõiduki kinnipidamise järgselt. Tunnistaja ütlustes ei ole

kohtul alust kahelda, sest tunnistaja menetlusalust isikut ei tunne ja temale on eelnevalt selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi ning vastutust.

Tunnistaja ütlustest nähtub menetluse käik, mis vastab teiste kogutud tõendite sisule ja lisaks selgitas tunnistaja, et F.K käitus kinnipidamisel üleolevalt ja ükskõikselt ning tema sõnul segasid politseiametnikud tal minemast edasi jooma.

Tlk.7 on

esitatud tõend selle kohta, et F.K kohta koostati sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus 18.09.2013 ja ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kell 06.15 kuni kainenemiseni.

. F.K kohta koostati (tlk.8) isiku kinnipidamise protokoll 18.09.2013 kell 06.15 Kohus uuris karistusr k. 9- teda egistri väljavõtet F.K kohta tl 10, millest nähtub, et on varem ja viimati karistatud 03.08.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi s.o

sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahalise karistusega 1020,44 euro suuruses summas. Rahalise karistuse otsus on täidetud 12.02.2013. enne kõnealust otsust on aga F.K

karistatud samalaadsete liiklusalaste kuritegude eest KarS § 424 järgi juba 13.12.2004 ja 16.02.2005 tingimisi vangistusega . Viru Maakohtu kohtuotsusega 20.02.2006 aga karistati teda KarS § 329 järgi vangistusega 3 kuud. Nimetatud karistused näitavad, et F.K ei ole teinud enne käesoleva liiklusalase rikkumise toimepanemist i ja ei ole endale piisavalt tõsiseid järeldus teinud selgeks tõsiasja, et sõiduki juhtimine alkoholijoobes on süüline käitumine, mis võib tuua kaasa ka toimepandud

rikkumise eest siiski ning üleastumise raskust arvestades eelnevate karistustega võrreldes rangema karistuse.

alkoholi Kohtuistungil F.K eitas oma varasemat karistatust ja kinnitas, et tarvitas mitte vähe ja sõitis raha järele, et osta alkoholi ja jätkata selle tarvitamist.

anud menetlusaluse selgitused leidis, et Kohus uurinud nimetatud tõendeid ja ära kuul kohtuliku uurimise tulemusena on leidnud uuritud tõenditega F.K tahtlik kinnituse süüline käitumine, mille tulemusega on seatud ohtu nii menetlusaluse isiku enda elu ja tervis

aga ka kaasliiklejate elu ja tervis i vigastused ). F.K

ning materiaalsed väärtused (sõiduk

juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, pannes sel viisil toime järjekordse

raske liiklusalase väärteo. Juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus minimaalselt alla

määra, mille rikkumise eest järgnenuks kriminaalvastutus. Sellises seisundis ei ole juht

suuteline reaalselt tajuma liikluskeskkonda ning võimalikele erinevatele liiklusolukordadele reageerima adekvaatselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et F.K käitumist tuleb äsitleda vastutustundetuna ning kuritahtlikuna k teiste seaduskuulekate

4

isikute suhtes ning riik peab näitama oma ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse, andes järjepideva signaali, et just selliste õiguserikkumiste eest määra ja selge takse karm karistus.

F.K kriminaalkorras ja ka on karistatud varem väärteokorras samalaadsete süütegude eest.

Kohus

leiab, et järjekordse raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest on põhjendatud

mõjutada isikut samalaadsete tegude toimepanemisest hoidumise eesmärgil seaduse kogu rangusega. Kuna varem on temale karistuseks määratud rahaline karistus või rahatrahv, mis ilmselgelt ei

ole isikule avaldanud piisavat mõju seaduskuulekusele orienteerumiseks. Varem ei ole isikut karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest arestiga, mistõttu mõistab kohus käesoleva rikkumise korduvat iseloomu s.o alkoholijoobes sõiduki juhtimist arvestades - karistuseks aresti 10 päeva.

Et edaspidi hoida ära F.K liiklusalaste rikkumiste toimepanemine s

õidukijuhina liikluses, kohaldab kohus LS § 224 lg 3 p 2 sanktsioonis ettenähtud karistusmäära

kogu rangusega , kuna teda on varem karistatud korduvalt sanktsiooni maksimummääras

samalaadsete süütegude eest võrreldes käesolevaga leebemate karistustega, mis pole isikule

avaldanud piisavat mõju tahtlike liiklusalaste rikkumiste ärahoidmisel ja mõistab süüdlasele lisakaristusena . sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks aastaks

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik