4-13-5485/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-5485

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.oktoobril

.2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5485 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi R.N kaebus PPA Ida Prefektuuri 26.07.2013 otsusele väärteoasjas nr , millega temale LS § 227 2402,13,000901 lg 2 alusel määrati rahatrahv 47 trahviühikut s.o. 188 eurot ja LS § usel juhtimisõiguse äravõtmine 1

227 lg 5 p 1 al -ks kuuks Kaebuse esitaja R.N, isikukood xxx, elukohtxxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada R.N-i kaebus ning tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07.2013 otsus väärteoasjas 2402,13,000901 osaliselt, s.o Liiklusseaduse

- R.N-ilt § 227 lg 5 p 1 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise osas 1-ks kuuks .

Muus osas s.o. i 47 trah

LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv viühiku ulatuses määramise osas jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07

.2013 otsus väärteoasjas 2402,13,000901 muutmata.

Rahatrahv tasuda igakuuliste maksetena, kusjuures esimene

10-kuulise tähtaja jooksul

o kohtuotsuse samakse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220135182281 4-13-5485 ja selgitus „R.N rahatrahv“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07.2013 otsusega 2402,13,000901 väärteoasjas nr R.N-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv trahviühi ku ulatuses, s.o -ks kuuks. eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 1

Nimetatud otsuse kohaselt xxx menetlusalune isik R.N xxxl kmasulasisesel teel kiirusega l juhtis mootorsõidukit 80+/-3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui

27 km/h.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendav asjaolu Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

– süü tunnistamine.

Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, video. Otsuse kohaselt menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud väärteotoimikus olevate tõenditega. Videosalvestusest nähtub, et menetlusalune isik asub Sonda asula piirides ning peale esimese ringtee ületamist, olles asula piirides olnud kõigest ca 200 meetrit, alustab koheselt kiirendamist. Viimaseks politsei poolt mõõdetud kiiruseks on 80 km/h ning see kiirus saavutati menetlusaluse isiku poolt lühikese vahemaa jooksul. Seega ei ole õiged menetlusaluse isiku poolt antud ütlused kohapeal ja hiljem vastulauses, kus ta väidab, et kiirus suurenes aeglaselt ning oli peale asula alguse märki sõitnud ca 2 3 kilomeetrit ning seejärel - alustanud kiirendamist. Lähtuvalt karistusregistri väljavõttest on menetlusalusel isikul 3 kehtivat õigusrikkumist s.h. on teda karistatud ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest (väärteotoimikusse lisatud karistusregistri väljavõte). Menetlusalusele isikule on määratud rahatrahvid karistusena küll tasutud, kuid need ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus. KAEBUS R.N esitas Viru Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07 2402,13,000901. .2013 otsusele väärteoasjas nr Esitatud kaebuses . vaidlustab ta lisakaristuse määramist Kaebuse esitaja palub arvestada seda, et rikkumine oli tingitud sellega, et sõitis tundmatus kohas ja ei märganud õiget liiklusmärki. Peale seda kaebuse esitaja palub arvestada, et sõiduki juhtimine on t oluline tööülesannete alle täitmiseks kuna tema töökohustuste hulka kuulub auto kasutamine ning juhtimisõiguse äravõtmine halvendaks tema pere majandusliku olukorda. Palub arvestada, et tema ülalpidamisel on 2 alaealist last, keda on tarvis autoga viia lasteaeda. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas.

Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:

1. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. Kiirust fikseeriti asulas teelõigul, kus on ka vahetus läheduses ülekäigurada.

2. Menetlusalune isik tunnistas toimepandut, kuid tema poolt antud ütlused ei ühti väärteomenetluses tuvastatud asjaoludega.

3. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 3 kehtivat õigusrikkumist s.h. oli teda karistatud ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid olid küll tasutud, kuid need ei ole suutnud panna isikut seadusekuulekamalt käituma panna.

Kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratavate karistuste võimalikule mõjule töö tegemistele ning lähedaste eest hoolitsemisse pidanuks isik mõtlema enne õigusrikkumise toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusaluse isiku töö võib olla seotud juhtimisõigusega, kuid selles

7 väljendanud osas on ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “

- liikumispuude

Kohtuvälise menetleja esindaja on nõus rahatrahvi täitmistähtaja pikendamisega, arvestades menetlusalusel isiku majanduslikku olukorda. Samas on kohtueelses menetluses seda menetlusalusele isikule ka võimaldatud. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja otsus muuta osaliselt ja seda lisakaristuse kohaldamise osas.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et R.N-i kaebus tuleb rahuldada ja tühistada, väärteoasjas nr osaliselt, Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07.2013 otsus 2402,13,000901 R.N-ile mõistetud lisakaristuse osas. Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Kohus tutvus väärteotoimiku tõenditega: 26.07 2402,13,000901 (lk 21 xxx R.N .2013 otsusega väärteoasjas nr ) millest nähtub, et juhtis mo kiirusega 80+/-3 otorsõidukit asulasisesel teel km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul

50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülalma tõendeid: initud otsuse tegemisel arvestati

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja video.

04.07. 1351575 (lk 15 juhtis 2013 väärteoprotokollist AB ) nähtub, et R.N mootorsõidukit vallas Sämi Kiviõli tee 15 km xxx -Sonda- -l, asulasisesel teel (kus lubatud sõidu km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui kiirus 50 km/h) kiirusega 80+/-3

27 km/h. Menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis on olemas menetlusaluse isiku allkiri. 04.07.2013 menetlusaluse isi -19

ku ülekuulamise protokollist (lk 18 ) nähtub, et R.N andis ütlusi selle kohta, et sõitis Tallinnast Jõhvi teelõigul olid teetööd, mille tõttu õita ,

oli vaja s mööda temale tundmatu teed. Linnamärgi juures võttis kiirust maha kuni 50 km/h. Pärast ringtee t läbimist suurendas kiirust, kuna arvas, et ristmik ja linnapiir lõppesid. Selline arvamus tekkis, kuna antud teelõigul puudusid majad ja oli suur hulk kõrgeid puid, mis ei ole iseloomulik linna tingimustele. Palub arvestada, et radar fikseeris tema kiirendust raadiusest 66 km/h mis viitab sellele, et tema kiirus ei olnud stabiilselt 80 km/h. Palub arvestada antud fakte, süü tunnistamist ja olukorra ebaõiget Palub määrata rahaline karistus ja juhtimisõigust hindamist.

mitte ära võtta kuna tööalaselt palju sõita. on vajadus

04.07 kasutamise protokollist (lk 17

.2013 kiirusemõõteseadme ) nähtub, et R.N on juhtinud xxx xxx suunas. Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279 ja KR009147, taatlustunnistus nr TTRSS-12/00231, mis testiti 04.07.2013 kell 08.10. Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeta ilmaga, kuival kattega teel 2 sõidureaga, kahesuunalisel teel. Patrullauto seisis teepeenral. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes

.

Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunas, lähenes patrullautole, liikus üksinda, kiirendas intensiivselt -4 sekundi jooksul. . Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 3

Seadme helisign ne ja seadme lugem 80 aal oli ühtla – km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval

teelõigul – 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendusmääramatus km/h. Ületas mõõdetaval

: +/-3 teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h.

Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat

- peegelkaamerat. Menetlusalune isik kirjutas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et on näiduga tutvunud ja nõus ning andis allkirja. § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo Antud juhul Liiklusseaduse

toimepanemine on tõendatud R.Ni poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ( ) ja kiirusemõõteseadme lk 18-19 kasutamise protokolliga (lk 17), millest tuleneb, et menetlusalune isik R.N xxx/h ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Lähtudes ülaltoodust R.N oma käitumisega rikkus Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 sätteid, millega pani toime Liiklusseadus § 227 lg 2 sätestatud süütegu. eaduse § 15 lg 1 p 2

Liikluss kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VT - MS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud -

alustel. Menetlusalune isik ei vaidlusta teo toimepanemist ega rikkumise kvalifikatsiooni ja vaidlustab

üksnes lisakaristuse määramist.

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime . Õigusvastasust ega süüd R.N välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule R.N-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 lg2 alusel määratud karistuseks rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses s.o

. 188 eurot, mis on sanktsiooni

keskmise määra lähedane (LS § 227 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni).

Peale seda Liiklusseadus § 227 lg 5 p 1 alusel on määratud lisakaristus – R.N-ile

juhtimisõiguse äravõtmine 1 määr (LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, -ks kuuks, mis on sanktsiooni alam

et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud rahatrahvi osas.

Lisakaristust aga tuleb

antud juhul jätta kohaldamata. VTMS § 2 kohaselt, kui

väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenavad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Karistusregistri andmetel ( 25-26) kaebuse esitaja on varasemalt lk väärteokorras karistatud Põhja Prefektuuri 07.12.2010 otsusega Liiklusseaduse § 74´15 lg 1 alusel ja peale seda Liiklusseaduse § PPA Lääne prefektuuri otsusega.

227 lg 2 alusel rahatrahviga 60 eurot 22.10.2012 a. Seega

peaaegu aasta tagasi. R.N on rikkumist tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja palus leebemat karistust. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavad asjaolud, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §

47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Lisakaristuse määramise osas kohtuvälise menetleja seisukohta (nõustub , arvestades otsuse osalise muutmisega lisakaristuse kohaldamise osas) menetlusaluse isiku kahetsust ja süü suurust (isik hindas ekslikult valesti olukorda) ning isiku perekondlikku olukorda ja vajadust kasutada sõidukit tööalaselt peab kohus võimalikuks rahuldada ning tühistada R.N-i kaebuse PPA Ida prefektuuri 26.07.2013 otsus 2402,13,000901 osaliselt, R.N-ile väärteoasjas nr mõistetud lisakaristuse osas. Kohus leiab, et a ka ntud õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes rahatrahvi määramisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus rahuldab R.N-i kaebuse ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.07.2013 otsuse tühistab väärteoasjas Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel 2402,13,000901, osaliselt, R.N-ile

määratud lisakaristuse osas.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus peab põhjendatuks (arvestades R.N-i 14.08.2013 PPA Ida prefektuurile esitatud a.

taotlust rahatrahvi -ks kuuks lk 22) ka PPA Ida prefektuuri tasumise tähtaja pikendamiseks 10 15.08. . 2013 määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik