1-11-1428/60 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoobril 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-11-1428

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Heli Nurmoja

Anna Jänes

Kriminaalasi

süüdimõistetu J.K vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

J.K (IK: X; viibimiskoht: X)

Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

määras : Vabastada süüdimõistetu J.K temale Harju Maakohtu 15. märtsi 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 4 alusel määrata J.K-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o 25. veebruarini 2015. a. KarS § 78 p 2 alusel hakata J.K katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata J.K katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada J.K katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – X

2. ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel määrata J.K-le katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. mitte

suhelda

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

3. asuda tööle ühe (1) kuu jooksul vanglast vabanemisest alates;

4. alluda elektroonilisele järelevalvele viie (5) kuu jooksul vabanemisest ja elektroonilise valve seadme keha külge paigaldamisest alates. Vabastada J.K vangistusest pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

J.K tunnistati Harju Maakohtu 15. märtsi 2011. a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p

7 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuulvaks karistuseks mõisteti 3 aastat

2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust J.K-le Harju Maakohtu 10. detsembri 2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. Karistusaja hulka arvati J.K eelvangistus ning karistuse alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev, s.o 24. november 2010. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega

31. augustil 2011. a. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a määrusega jäeti J.K temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 19. märtsil 2013. a. J.K karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25. veebruaril 2015. a. J.K on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 10. detsembri 2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 240 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.K üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 15% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul vabaduses olemas igakülgselt toetavad lähisuhted ning kindel eluja töökoht. Süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ning täidetud on ka kõik sellele seadusest tulenevad nõuded. Varasemal kriminaalhooldusel on süüdimõistetu rikkunud kontrollnõudeid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

J.K selgitas kohtuistungil, et tal on olemas toetavad lähedased, kindel eluja töökoht ning soov jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Ta on nõus võtma endale ka elektroonilisele valvele allumise lisakohustuse ja teab sellega kaasnevaid nõudeid. Alkoholi tarvitamises ta loobub. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus seisukohas J.K katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, sest eelmine katseaeg on ebaõnnestunud , on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kannab karistust esimese astme kuriteo eest.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on J.K kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalkorras on süüdimõistetut karistatud kahel korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Karistus on talle mõistetud liitkaristusena kahe kohtuotsuse kogumis, kuna hoolimata esimese otsusega antud võimalusest kanda oma karistust üldkasulikku tööd tehes ei suutnud süüdimõistetu käituda seadusekuulekal viisil ka üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega on ilmne, et varasem karistus ja selle kandmiseks antud kergem võimalus süüdimõistetule veel piisavat mõju ei avaldanud. Samas aga on kohtu hinnangul alust arvata, et vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju on süüdimõistetule avaldanud praeguseks ärakantud esmane reaalne vangistus ning ka tema kuriteoriskid on vajalikul määral maandatud.

Tema kuritegeliku käitumise peamisteks mõjuriteks tuleb toimiku materjalide põhjal lugeda liigset alkoholi tarvitamist, teiste isikute poolset mõjutatavust ja ka materiaalse kasu teenimise soovi. Samas aga on süüdimõistetu vangistuse ajal läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“, on enda sõnul mõistnud alkoholi tarvitamise ja teiste isikute negatiivset mõju oma käitumisele, soovib alkoholi tarvitamisest hoiduda ja on katkestanud suhted ka kriminaalse taustaga tuttavatega. Kuigi vangistuse ajal on tal varem esinenud mitmeid distsipliinirikkumisi, siis viimase 9 kuu jooksul ei ole ta uusi korrarikkumisi toime pannud, mistõttu on alust arvata, et ta on hakanud oma käitumise ja selle tagajärgede peale mõtlema ning on motiveeritud temale seatud reegleid järgima.

Samuti on ta teinud vangistuses pingutusi, et tagada endale vabaduses paremad valikuvõimalused toimetulekuks, omandades keevitaja kutse, osaledes riigikeele õppes ja ka vangla tööhõives. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka juba praegu tegutsema. Samuti on tal vabaduses olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste igakülgne toetus, mis küll varasemalt tema õigusvastast tegevust piisavalt ei takistanud, kuid süüdimõistetu väärtushinnangutes praeguseks toimunud positiivsete muutuste kõrval aitavad tal ilmselt siiski neid muudatusi kinnistada ja jätkata elu seadusekuulekal viisil.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.K katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud esmane reaalne vangistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning ta omab vabaduses ka piisavaid tagatisi, et jätkata oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas, kuna ennetähtaegse vabastamise puhul saaks süüdimõistetu oma kuriteoriskide maandamisega vabaduses edasi tegeleda ja samas oleks talle tagatud ka kriminaalhooldaja poolne toetus ja järelevalve. Samuti aitaks süüdimõistetut distsiplineerida ja tekkinud õiguskuulekaid hoiakuid kinnistada temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul võib kuritegelikku käitumist mõjutavaks asjaoluks pidada alkoholi tarvitamist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, kuivõrd kuriteod on süüdimõistetu pannud toime just grupis ning tunnistab ka negatiivset mõjutatavust. Süüdimõistetu materiaalsest olukorrast tulenevate kuriteoriskide maandamiseks ja tema majandusliku stabiilsuse tagamiseks peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka tööle asumise lisakohustus. Seejuures tööle asumisel oleks süüdimõistetule tagatud ka mõtestatud tegevusega hõivatus, et vähendada võimalusi alkoholi tarvitamiseks ja sellest tulenevaks õigusvastaseks käitumiseks. Kuna süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut võtta endale katseajaks ka lisakohustus alluda elektroonilisele valvele ning kohus peab süüdimõistetu suhtes esialgu täiendava järelevalve kohaldamist põhjendatuks, siis tuleb vastav kohustus lisakohustusena ka kinnitada. Arvestades nii kriminaalhooldaja arvamust, süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo raskust kui ka ärakandmata karistusaja pikkust peab kohus otstarbekaks määrata elektroonilise valve kestuseks süüdimõistetule 5 kuud.

Kohtunik