1-13-8284/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-13-8284

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8284 (13230107187) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi H.Z-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav H.Z

ik XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Viibib arestimajas.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2013 kuni 17.03.2013; 21.03.2013 kuni 22.03.2013; 22.03.2013 kuni

23.03.2013; 10.06.2013; alates 12.06.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist.

Eelnevalt kriminaalkorras kaks korda, neist viimati: Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 1 kuu ja 26 päeva, mis jäeti KarS §

74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga kohaldamata. Katseaja lõpp 13.06.2014. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. H.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-s 9 - § 25 lg-s 2 ettenähtud

kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.Z-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu

14.12.2012 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, so tähtajalise vangistuse

1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva võrra, mõista kohtuotsuste kogumis

2 liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 6 (kuus) päeva.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

16.03.2013 kuni 17.03.2013; 21.03.2013 kuni 22.03.2013; 22.03.2013 kuni 23.03.2013, so 5 (viis) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 1 (üks) päev, millise karistuse ärakandmist arvestada alates H.Z-i viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 10.06.2013.

5. H.Z-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse

jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada.

6. H.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg

1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.Z, 1-13-8284, kaitsjatasu“.

7. H.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5; § 180 lg

1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend

viis senti), mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.Z, 1-13-8284, koopiate tegemise kulu“.

8. H.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg

1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse

jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.Z, 1-13-8284, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. Asitõend: CDplaat videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimikus (tl 122), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 11. poolt kohtueelsel menetlusel uurija Piret Pestile hoiule Asitõend: H.Z-i antud gaasiballoon KO U.DU, mis on paigutatud Põhja Prefektuuri hoiuruumi aadressil

Rahumäe 6/1 (akt nr 2013-2006), hävitada kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

H.Z-i süüdistatakse selles, et tema 16.03.2013 kella 22.45 paiku Tallinnas, Sõle

tn 51 asuvas kaupluses Selver, võttis neli pakki raseerijate komplekti ja neli pakki kohvi, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata summas 82.60 eurot, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt.

Samuti tema isikuna, kes on toime pannud varguse, 21.03.2013 kella 17.25 paiku Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvas kaupluses Rimi Eesti Food AS, võttis kaheksa pakki kohvi Paulig

3

Classic, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata summas 32.72 eurot, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt.

Samuti tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 22.03.2013 kella 18.00 paiku Tallinnas, Kopli 35b asuvas kaupluses Maxima, võttis kaupluse müügisaalist šampooni Syoss maksumusega 4.35 eurot, palsami Syoss maksumusega 4,35 eurot, kaks kreemi Garnier maksumusega 5,58 eurot, kaupa kogumaksumusega 19.86 eurot, möödus kassade rivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt.

Samuti tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 10.06.2013 12.05 ajal

Tallinnas, E. Vilde tee 101 asuvas kaupluses Comarket Szolnok, võttis kauplusest seitse

Laima mustsõstrašokolaadi maksumusega 1,06 eurot; kuus Laima pähklišokolaadi maksumusega 1,15 eurot; seitse Laima martsipanišokolaadi maksumusega 1,15 eurot; seitse Laima tumedat šokolaadi maksumusega 1,15 eurot, millega möödus kassast, jättes kaupade eest tasumata kogusummas 30.42 eurot, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt.

Oma tahtliku tegevusega pani H.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud teod on õigesti kvalifitseeritud, kõik teod jäid katsestaadiumisse ja varastatu on tagastatud.

16.03.2013 episood (Selver AS vara varguse katse) Peale H.Z-i süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus on kohtu hinnangul

H.Z-i süü tõendatud Selver ASi avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga,

milles taotletakse menetluse alustamist isiku suhtes, kes 16.03.2013 kell 22.45 kaupluses

Pelgulinna Selver aadressil Sõle 51, Tallinn pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver ASile kuuluvat maksmata kaupa, so 4 pakki filterkohvi Luxus maksumusega

4,75 eurot/tk ja 4 raseerimiskomplekti maksumusega 15,90 eurot/tk, seega kaupa

kogumaksumusega 82,60 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 3-4). Õigusrikkumise toimepanemist tõendavad ka tunnistaja Andrei Pavlovi ütlused (tl 5-6), mille kohaselt olles 16.03.2013 tööl Pelgulinna Selveris, sai ta kell 22.42 operaatorilt kõne, mille sisuks oli, et halli värvi mütsi, musta värvi jope ning saapaid ja pükse kandev noormees pani

kell 22.41 kilekotti neli raseerimiskomplekti ja kell 22.44 neli kohvipakki. Kell 22.45 läks noormees kassatsoonist mööda, jättes kauba eest tasumata. Tunnistaja pidas noormehe kinni

kell 22.45 ning tema ülevaatusel avastas viimase kollasest kilekotist kaupa. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks XXXpoolt üle antud CDplaat, mille peal on videosalvestus varguse kohta. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.03.2013 kell 22.42.38

siseneb kauplusesse Pelgulinna Selver musta jope, mustade pükste ja halli mütsiga

meesterahvas (H.Z). Kell 22.43.06 läheb H.Z žilettide riiuli juurde, võtab riiulilt ja paneb ostukorvi mitu pakki žilette. Kell 22.44.18 seisab ta seljaga kaamera poole ja paneb žilette kilekotti. Kell 22.45.57 läheb H.Z kohviriiulite juurde, võtab riiulilt ja paneb kilekotti mitu pakki kohvi. Kell 22.48 läheb H.Z kassast mööda, jättes kauba eest maksmata (tl 16-20). Kahtlustatavana peeti H.Z kinni 16.03.2013 kahtlustuses KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi ning vabastati 17.03.2013 (tl 9). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka H.Z talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 16.03.2013 läks ta praktiliselt enne

kaupluse sulgemist, so kella 22.30 paiku Pelgulinna Selverisse. Kauplusesse tuli ta

eesmärgiga midagi varastada. Kui tal oleks vargus õnnestunud, oleks ta varastatu maha müünud. Tal oli kaasas kilekott. Ta läks läbi kaupluse ja võttis 4 kohvipakki ja 4 raseerijate komplekti ning asjad pani oma kilekotti. Pärast seda möödus kassatsoonist. Kui ta oli juba

4

välisukse juures, peatati ta kinni kaupluse turvameeste poolt. Kaubad andis ta tagasi. Kahetseb tehtut ning tal on kahju, et nii juhtus (tl 10-14). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab H.Z-i

poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks

vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta, kuid mis jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viimata. Arvestades H.Z-i kohtueelsel menetlusel

antud ütlusi, sh selgitust, mille kohaselt oleks ta varguse õnnestumise korral varastatud esemed maha müünud, leiab kohus, et H.Z-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus H.Z-i ütlustest

lähtuvalt veendumusel, et H.Z pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult.

21.03.2013 episood (Rimi Eesti Food AS vara varguse katse)

Käesoleva episoodi analüüsimisel leiab kohus, et lisaks H.Z-i süü tunnistamisele tõendab Rimi Eesti Food ASile kuuluvas kaupluses aadressiga Sõpruse pst 174/176, Tallinn 8 paki kohvi Paulig Classic vargust Rimi Eesti Food ASi avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise

akt, millede kohaselt peeti 21.03.2013 kell 17.25 Tallinnas, Sõpruse pst 174/176 asuvas kaupluses kinni noormees, kes oli läbinud kassad ning kelle juurest avastati Rimi Eesti Food ASile kuuluvat maksmata kaupa, so kaheksa pakki kohvi Paulig Classic kogumaksumusega

32,72 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 24-26). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta ettevõttes Grifs AS vahetuse vanemana ning 21.03.2013 töötas ta kaupluses

Sõpruse HR aadressil Sõpruse pst 174/174. Kell 17.20 vaatas ta läbi videokaameraid ning ühes kaameras nägi ta, kuidas noormees laob kaupa ostukorvist musta seljakotti. №ormees

oli 25-30 aasta vanune, riietatud mustadesse pükstesse, sinisesse jopesse ja halli mütsi. Tunnistaja läks kassade juurde ning kui noormees väljus kauplusest ja möödus kassadest, siis läks tunnistaja tema juurde ning palus läbivaatuseks kaasa tulla. Läbivaatusel oli meesterahva seljakotis kaheksa kohvipakki Paulig Classic 500 gr koguväärtusega 32,72 eurot, mille eest ei

oldud tasutud. Rikkumata ja korras kaup tagastati kauplusele Rimi. №ormees möödus kassadest ja peeti kinni kell 17.25 (tl 27-28). Kahtlustatavana peeti H.Z kinni 21.03.2013 kell 17.25 aadressil Sõpruse pst 174/176,

Tallinn kahtlustuses KarS § 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi ning vabastati 22.03.2013 (tl 31-35).

Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka H.Z talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 21.03.2013 umbes kella 17 ajal tuli ta kauplusesse Sõpruse Rimi.

Kaupluse müügisaalis olles märkas ta, et müügisaalis turvatöötajat pole, mistõttu otsustas

varastada kohvi. Ta võttis kaheksa pakki kohvi ja pani ostukorvi. Seejärel läks teise osakonda, kus peitis ostukorvis olnud kohvipakid seljakotti. Peale seda läks ta kohe kaupluse väljapääsu poole, möödudes kassadest millegi eest tasumata. Peale kassadest möödumist peeti

ta kinni koos varastatud kaubaga turvatöötaja poolt. Kaup tagastati rikkumata kujul

kauplusele. H.Z avaldas ülekuulamisel sedagi, et kaupa varastas ta müümise

eesmärgil ning saadava raha planeeris ta kasutada oma tarbeks. H.Z tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb toimepandut (tl 36-39).

Eelneva episoodiga sarnaselt leiab kohus ka vaatluse all oleva varguse katse episoodi analüüsides, et tõendikogum tõendab H.Z-i poolt talle inkrimineeritava varguse katse

toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras

vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses

kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta, kuid mis jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viimata. Arvestades H.Z-i kohtueelsel menetlusel

antud ütlusi, sh selgitust, et varastada soovis ta rahaliste vahendite saamise eesmärgil, siis

leiab kohus, et H.Z-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest

kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus H.Z-i ütlustest lähtuvalt veendumusel, et H.Z pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult.

5 22.03.2013 episood (Maxima Eesti OÜ vara varguse katse)

Vaatluse all oleva episoodi analüüsimisel leiab kohus, et lisaks H.Z-i süü

tunnistamisele tõendab Maxima Eesti OÜ vara varguse katse toimepanemist Maxima Eesti

OÜ avaldus ja kinnipeetu üleandmise leht, milledest nähtuvalt palutakse alustada

õigusrikkumise menetlust seoses kauba, so ühe šampooni ja ühe konditsioneeri SYOSS ja

kahe kreemi Garnier eest tasumata jätmise ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset

22.03.2013 kell 18.00 Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima, aadressil Kopli 35b, Tallinn. Kauba koguväärtuseks oli 19,86 eurot ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 54-

55). Tunnistaja XXXütluste kohaselt viibis ta 22.3.2013 tööl kaupluses Maxima aadressil Kopli 35b, Tallinn ja nägi kell 17.57 videokaamerast, kuidas halli jope, halli kootud mütsi, mustade pükste ja mustade spordijalatsitega noormees võttis kaupluse riiulilt kaks kreemi ja kaks pudelit šampooni ja läks müügisaali. Seejärel peitis ta end tööstuskaupade osakonda ja kui välja tuli, oli ostukorv tühi. Kell 18.00 ületas ta kassa nr 2 juures kassaliini, jättes kauba

eest maksmata. Tunnistaja peatas isiku kinni ja kutsus turvaruumi, kus viimane võttis

vabatahtlikult jope põuest välja šampooni SYOSS väärtusega 4,35 eurot, palsami SYOSS väärtusega 4,35 eurot ja kaks kreemi Garnier, väärtusega 5,58 eurot/tk. Kokku varastati kaupa summas 19,86 eurot. Kaup kahjustatud ei olnud ja tagastati seetõttu kauplusele (tl 56-57). Kahtlustatavana peeti H.Z kinni 22.03.2013 kell 18.00 aadressil Kopli 35b, Tallinn

kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning vabastati 23.03.2013 (tl 61, 61 pö).

Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka H.Z talle inkrimineeritava kuriteo

toimepanemist ja selgitas, et 22.03.2013 kella 18 paiku läks ta Maxima poodi, mis asub

Tallinnas, Kopli tänaval. Sealt võttis ta ühe šampooni, ühe juuksepalsami ja kaks kreemi,

peitis need jope põue ja möödus seejärel kassast, jättes kauba eest maksmata. Teda pidas kinni turvatöötaja, kes toimetas ta turvaruumis, kus ta ise andis turvatöötajale ära kreemid, palsami ja šampooni. H.Z avaldas, et kahetseb tehtut (tl 63-65). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab H.Z-i

poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks

vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta, kuid mis jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Kuigi kohtueelsel menetlusel ei ole süüdistatav

avaldanud käesoleva episoodiga seonduvalt, mis ajendas teda vargust toime panema ning

mida ta soovis varastatud kaubaga teha, leiab kohus, et arvestades H.Z-i eelnevat käitumismustrit, kus varguse õnnestumise korral oleks varastatu tema poolt võõrandatud, siis

sõltumata sellest, kas ta soovis kauba tasu eest võõrandada, endale jätta või kellelegi

kolmandale isikule lihtsalt anda, on selge, et H.Z-i eesmärgiks oli senine valdaja

süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus

H.Z-i ütlustest lähtuvalt veendumusel, et H.Z pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult.

10.06.2013 episood (ABC Supermarkets AS vara varguse katse)

Käesoleva episoodi analüüsimisel leiab kohus, et lisaks H.Z-i süü tunnistamisele tõendab ABC Supermarkets ASile kuuluvas kaupluses Comarket Szolnok aadressiga Vilde tee 101, Tallinn 27 šokolaadi Laima vargust ABC Supermarkets AS avaldus, mille kohaselt

palutakse vastutusele võtta isik, kes 10.06.2013 kella 12.05 ajal pani kaupluses Comarket

Szolnok aadressiga Vilde tee 101, Tallinn toime õigusvastase teo, kui läbis kaupluse turvaväravad, jättes kauba, so 7 Laima mustsõstrašokolaadi väärtusega 1,06 eurot/tk, 6 Laima

pähklišokolaadi väärusega 1,15 eurot/tükk, 7 Laima martsipanišokolaadi väärtusega 1,15 eurot/tükk ja 7 Laima tumeda šokolaadi väärtusega 1,15 eurot/tükk eest tasumata kokku 30,42 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 76). Samuti tõendavad H.Z-i poolt varguse toimepanemist tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt viibides 10.06.2013 tööl Vilde

tee 101 asuvas Comarketis, pidas ta kinni isiku, kes möödus kassadest, jättes kauba eest

maksmata. Isiku pidas ta kinni kell 12.05. Isik oli halli dressipluusiga, hallikate

dressipükstega, jalas mustad tossud. Isik võttis šokolaade ning tunnistaja nägi kaamerast, kuidas isik šokolaadid kotti pani. Kui isik kassast möödus, siis pidas tunnistaja isiku kinni ja

6 toimetas ta taharuumi. Kokku oli varastatu väärtus 30,42 eurot ja see moodustus 7st Laima piimašokolaadist, 7st Pergale tumedast šokolaadist, 6st Pergale tumedast pähklišokolaadist ja 7st Laima martsipanišokolaadist. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (tl 77-77 pö).

Kahtlustatavana peeti H.Z kinni 10.06.2013 kell 12.05 aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn, kaupluses Comarket Szolnok kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi (tl 84-

87). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka H.Z talle inkrimineeritava kuriteo

toimepanemist ja selgitas, et 10.06.2013 lõunasel ajal, täpset kellaaega mäletamata läks ta Tallinnas, Vilde teel asuvasse Comarketi kauplusesse, et varastada midagi, et see siis hiljem võõrastele inimestele maha müüa. Ta sisenes müügisaali mäletamata, kas võttis ka ostukorvi. Käis kaupluses ringi ning vaatas mida varastada. Ta jõudis magusariiuli juurde ning otsustas varastada šokolaadi. Ta tõsis šokolaadi temal kaasas olnud kilekotti. Ta ei oska öelda, mitut erinevat marki šokolaade ta võttis ning samuti ei tea ta, mitu šokolaaditahvlit ta võttis. Samas

nõustub, et võis võtta kahtlustuses kirjas olnud 27 tahvlit šokolaadi. Šokolaaditahvlid olid keskmise suurusega. Peale šokolaaditahvlite kilekotti panemist väljus ta müügisaalist avatud värava kaudu ning kohe pidas turvatöötaja ta kinni. Ta toimetati turvaruumi, kus turvatöötaja

võttis tema kilekotist ära kõik šokolaadid. Talle kutsuti politsei, kes ta politseijaoskonda toimetas. Kahetseb juhtunut ning püüab edaspidi enam mitte varastada (tl 88-90). Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab H.Z-i poolt taas varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud

võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses

kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta ning mis jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpuni viimata. Arvestades H.Z-i kohtueelsel menetlusel

antud ütlusi, sh selgitust, et tahtis varguse toime panna, et varastatu hiljem tasu eest

võõrandada, siis leiab kohus, et H.Z-i eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus H.Z-i ütlustest

lähtuvalt veendumusel, et H.Z pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult.

Riiklik süüdistaja on H.Z-i tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse

üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Käesoleval juhul inkrimineeritakse

H.Z-ile nelja varguse katse toimepanemist. Seega tuleb nentida, et H.Z-i süüdistatakse enama kui kolme varguse episoodi toimepanemises.

Arvestades süüdistatava selgitusi kuritegude toimepanemiste kohta, so, et isik on soovinud

vargusi toime panna, et varastatu hiljem tasu eest võõrandada, siis leiab kohus, et sellised

asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et töö ja sissetulekuta H.Z-ile on

varastamine elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib H.Z endale elatusvahendeid.

Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuivõrd kõik neli vargust jäid süüdistatava tahtest olenematutel põhjustel lõpule viimata, on süüdistatava käitumine õigesti hinnatud katse staadiumisse jäänud vargustena Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on

õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-s 9 § 25 lgs 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

7

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb

märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Sissetuleku ning muude legaalsete elatusvahendite puudumist ilmestab ka süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud selgitus, mille kohaselt pani ta varguse katsed

toime rahaliste vahendite saamiseks. Lisaks tuleneb teatisest kahtlustatava keskmise

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2012 aastal (tl 109), et süüdistataval on sissetulek olnud 2345 eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks 2,70 eurot. Samuti tuleb tõdeda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on H.Z väärteokorras määratud rahatrahvid jätnud

tasumata (tl 44-46). Kaaludes karistusliigi valikut, võtab kohus arvesse sedagi, et

süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Need asjaolud annavad aluse

järeldusele, et eelmised mõistetud karistused ei ole taganud süüdistatava edasist õiguskuulekust. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus

süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda

ülalpidamiseks, millele viitab ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik.

Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et kõigil neljal juhul tagastati varastatu kauplusele rikkumata kujul, leiab kohus, et H.Z-ile on võimalik mõista karistus küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena.

Süüdistatav on kohteelsel menetlusel pärast iga kinnipidamist väljendanud kahetsust

toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist

küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras

ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kuivõrd kuriteoepisoodid ei ole olnud juhuslikku

laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Ei saa

jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud äärmiselt intensiivne.

Iseäranis kummastavalt mõjub kahetsuse avaldamine olukorras, kus kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt 21.03.2013 kell 10.15 (tl 35) on H.Z juba 22.03.2013 kell 17.25 paiku käitunud viisil, mis tingis taas tema kahtlustamise KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele

saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime eelmise,

so Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega määratud katseajal ning selle otsusega mõistetud karistus on osaliselt ärakandmata. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavale KarS § 64 lg 1, § 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses.

Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii koopiate tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu

kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et ankeetandmete

kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatav on

täisealine ja töövõimeline isik, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks

8 süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et H.Z-i süüdistatakse

tahtlike kuritegude toimepanemises, mistõttu järeldub, et kuriteo toimepanek on olnud H.Z-i enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud.

Pealegi ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones

silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt

toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda

jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte

rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. H.Z-i on eelnevalt nii

kriminaalkui ka väärteokorras karistatud ja süüdistatav pani toime neli varguse katset

lühikese aja jooksul, mis näitab süütegude toimepanemise järjekindlust ja süsteemsust.

Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul

positiivset toimet H.Z-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta

tema enda kanda. Samuti leiab kohus, et isiku vabadust piirava karistuse kandmine viitab

sellele, et süüdistataval puuduvad lähiajal sissetulekud, mistõttu ei pea kohus võimalikuks anda süüdistatavale võimalust hüvitada menetluskulu KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 pdes 7 ja 12 alusel pikema aja jooksul ja peab põhjendatuks määrata menetluskulude

hüvitamiseks minimaalne tähtaeg, võimaldamaks tähtaja möödumisel pöörata lühima aja

jooksul nõuded võlgniku võimalikule varale. Süüdistatav küll väitis kohtuistungil, et vabanemise järgselt asub ta koheselt tööle, kuid kriminaaltoimikus leiduvate andmete kohaselt

võib järeldada, et süüdistatavalt ei olnud ka varem, sh varguse katsete toimepanemise ajal

tööle asumise võimalust ära võetud. Küll otsis ta järjekindlalt võimalusi saada rahalisi

vahendeid varguste toimepanemisega. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude hüvitamise

määramine ositi või pikema aja jooksul on välistatud, kuivõrd kõik 2012 aasta jooksul

määratud rahatrahvid on senini jäetud tasumata, mistõttu puudub kohtul kindlus, et süüdistatav hüvitaks määratud rahatrahve ületavad summad lähima 12 kuu jooksul.

Märt Toming kohtunik