1-13-1757/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-1757 1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4.oktoober 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1757 Kohtunik

Istungisekret

är Piia Jaaksoo Gerda Raidla Erakorraline ettekanne

Kriminaalhooldusametnik

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega pöörata täitmisele Pärnu maakohtu

07.03.2013 kohtuotsusega nr 1-13-1757

T I- . le

(elukoht * ik , * kodanik, emakeel *keel, *) XXX

mõistetud ärakandmata 5 päevane vangistus -kuu 28-

Ülle-Krista Annuk

Kohtuistungi toimumise aeg 4. oktoober 2013.a RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse

kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus pöörata . le T I-

Pärnu

Maakohtu 07.03.2013 kohtuotsusega nr 1-13-

1757 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele.

2. Määruse ärakiri edas prokurörile A.Ollema T.I le - tada kriminaalhooldusosakonnale, , . Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud

Pärnu Maakohtu 07.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1757

mõistis kohus T.I süüdi

KarS § 201 lg 1, § 381 1 lg 1, § 424 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel karistas liitkaristusena -

vangistusega 6 kuud, millest eelvangistuses oli kantud 1 päev vangistust. KarS § Vastavalt 74 lg 1,

3 jätt ärakandmata T.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määra is kohus vangistuse

s, et

mõistetud ärakandmata päeva vangistust ei pöörata täitmisele T.I 5-kuu 29- st kui 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

1-13-1757 2

kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras T.I Pärnu

katseajaks Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ja kohusta a täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § s ted -6

75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 07.03.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS ontrollnõuete mittejärgmine - k - ei ilmu registreerimisele.

Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses võeti arvele 27.03.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumaja 07.03.2013 kohtuotsuse nr 1-13-1757 alusel kriminaalhooldusalune T.I , keda

karistati KarS § 201 lg 1; KarS § 381 1 lg 1 ja KarS § 424 alusel 6 kuulise vabaduskaotusega, kuid

-

kohaldati 18 kuulist katseaega (kuni 06.09.2014). Kriminaalhooldusalusele määrati kohtu poolt

kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. –

Rikkumise faktid - kriminaalhooldusalune T.I on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja jätnud registreerimistele ilmumata. Kriminaalhooldusalune ei ole käinud õigeaegselt registreerimas 15.04.2013; 26.04.2013; 27.05.2013;

26.06.2013; 22.08.2013; 10.09.2013 (lisa 1). K

õigi rikkumise kordade suhtes on võetud seletuskirjad

ja isik on andnud korduvalt lubadusi, et tema

käitumine rohkem ei kordu.

Karistusregistri andmetest nähtub, et T.I ei ole sooritanud katseajal uusi õiguserikkumisi (lisa

2).

Kohtu määratud kohustust ei ole olnud võimalik kriminaalhooldusametnike poolt reidi käigus

kontrollida, kuna isik ei ole olnud kodust kättesaadav reidi aegadel.

Samuti ei ole kriminaalhooldusalune olnud kriminaalhooldajale kättesaadav telefoni teel T.I

enda poolt antud telefoninumbril.

K

OKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune on kirjutanud katseajal 5 seletuskirja: * 29.04.2013 kirjutatud seletuskirjas põhjendab kriminaalhooldusalune 15.04.2013 mitteilmumist

haigestumisega ja kuna seejärel suundus kiirelt tööle jättis jälle omavoliliselt tulemata järgmisele

26.04.20913 registreerimisele. Proovib, et sellised asjad enam ei korduks. (lisa 3)

* 28.05.2013 kirjutatud seletuskirjas märgib kriminaalhooldusalune, et ei saanud 27.05.2013 õigel

ajal ilmuda kuna oli Tartus tööl ja jõudis tagasi alles õhtu ja seetõttu tuli 28.05.2013 registreerima (lisa 4) * 09.08.2013 on võetud asendus kriminaalhooldusametniku E. Barndõki poolt 2 seletuskirja esimeses

seletuskirjas märgib kriminaalhooldusalune, et sai valesti aru ldaja määratud kuupäevast kriminaalhoo

ja arvas, et peab olema kohal 26.06.2013 asemel hoopis 26.07.2013, mil ilmus registreerimisele. Kriminaalhooldusaluse hinnangul on tegemist arusaamatusega (lisa 5)

* 09.08.2013 teises seletuskirjas kirjutab kriminaalhooldusalune, 10.06.2013 et käis registreerimas

kokkulepitud ajal ja järgmiseks ajaks lepiti kokku 26 kuupäev ja kuna kriminaalhooldaja pidi siirduma puhkusele siis sai tema aru, et peab tulema 26.07.2013. Tegemist oli arusaamatusega ja ta ei

ole tahtlikult soovinud kõr ontrollnõudeid ja lubab, et see vale hoiduda. Saab aru, et on rikkunud k enam ei kordu ( lisa 6).

* 16.09.2013 kirjutatud seletuskirjas kirjutab kriminaalhooldusalune, miks ta ei tulnud

asenduskriminaalhooldusametniku E. Barndõki määratud registreerimisele kuna oli tööl 22.08.2013, Tartumaal. Samuti ei ilmunud 10.09.2013 kirjaliku kutsega määratud uuel registreerimisele kuna oli Tartumaal tööl. Tööle läks kriminaalhooldusalune 04.09.2013 ja saabus alles 15.09.2013. Ametlikku töölepingut ei ole kriminaalhooldusalune kriminaalhooldajale esitanud ja seda tal momendil ka ei ole.

Telefoni teel ei ole

kriminaalhooldusalune olnud käesoleval ajal kättesaadav, kuna momendil telefon puudub. Kriminaalhooldusalune märgib, et telefoni ei ole kasutanud juba pikemat aega (lisa 7) KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Katseaja tingimuste rikkumine algas kriminaalhooldusaluse poolt katseaja algusest ja analoogne

käitumine ning suhtumine on kestnud käesoleva ettekande koostamiseni. T.I poolt on

1-13-1757 3 allkirjastatud hoolduskava 06.05.2013 ( lisa 8), kus on kirjas katseaja täitmise tingimused ning

korduvalt räägiti katseaja algusest saadik, et esimesel 6 kuul tuleb käia registreerimas mitte harvem

kui kord kahe nädala tagant, seega kriminaalhooldusaluse ütlused, et ta on asjadest va

lesti aru saanud

ei ole

kriminaalhooldaja jaoks põhjendatud. Registreerimise sageduse muutusi erandolukorras võib

katseajal teha, kuid need on siiski ühised otsused, mis peavad olema põhjendatud ja

kriminaalhooldusaluse tööpäevikus kajastatud. Kriminaalhoo põhjenda ldaja hinnangul on raske

registreerimise sageduse muutmist põhjusega, et isik on tööl, kui tal enda sõnul töölepingut aga

töötamise kohta esitada ei ole. Seega puudub kriminaalhooldajal põhjendatud teadmine, kus

tegelikult isik viibib pidevalt väl temaga ei ole võimalik kontakti saada ei jaspool Haapsalut, et

telefoni teel, kodukülastusel või ka kutse saatmisel. Kriminaalhooldaja hinnangul ühekordselt võib

tõesti juhtuda arusaamatusi, üksteisest möödarääkimisi, kuid katseaja kulg näitab vaid korduvu

se

mustrit ja seetõttu on tegemist siiski suhtumise küsimusega.

Katseajal on proovitud korrigeerida

kriminaalhooldusaluse käitumist kriminaalhoolduses võimalike ressurssidega, võetud seletuskirju,

vesteldud korduvalt need tegevused ei ole toonud tulu ja karistuste täitmise tingimustest, kuid

kriminaalhooldusaluse käitumine ei ole muutunud. Kogutud materjalidest lähtuvalt ja katseaja kulgu

vaadeldes võib öelda, et isikul on väljakujunenud elustiil ja suhtumised, kuhu kahjuks kuulub ka

pidev lubaduste andmine

ning alati ei arvestata enda reaalseid võimalusi ja ressursse. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele

Kriminaalhooldusaluse käitumine katseajal ei võimalda katseaja tingimuste korrektset täitmist st.

T.I ei täida talle määratud karistust ja seega hetke olukorda arvestades ei näe kriminaalhooldaja

muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusalusele T.I le Pärnu Maakohtu poolt 27.03.2013 -

mõistetud reaalse vabaduskaotusliku karistuse täitmisel pööramist.

T I. selgitas kohtuistungil, et saab aru, miks erakorraline ettekanne on esitatud. On küll nii juhtunud, et pole kriminaalhooldusametniku juurde jõudnud. Ei hoia tahtlikult kõrvale, pole plaanis end peita, oli Tartumaal tööl ja siis ei jõudnud iga kord. Nüüd esmaspäevast hakkab Rohukülas tööle

ja siis on kogu aeg Läänemaal ja käib korralikult kohal. Saab aru, et tuleb karistust kanda, et kui tingimusi ei täida, siis peab minema vangistust kandma.

Kohtuistungil leidis et imus suhtumises. Algusest kriminaalhooldusametnik, T.I puhul on küs peale on lubanud. Kui kohal käiks, siis ei ole vajadust karistust täitmisele pöörata. Katseaega on veel peaaegu aasta, seega ei näe praegu vajadust ka katseaja pikendamiseks.

Kohtu seisukoht

Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega k

uni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalhooldusametnik on esitanud

T.I suhtes erakorralise ettekande põhjusel, et T.I on korduvalt rikkunud nõuet ilmuda määratud ajal kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Registreerimisele korduvalt mitteilmumine on tõendamist leidnud T.I enda ütlustega. Kohtuistungil T.I lubas, et kuna nüüd on Läänemaal tööl, siis hakkab korralikult registreerimas käima, saab aru, et see ongi karistuse osa, mida kandma peab.

Lähtudes ohus leiab, et käesolevas olukorra eeltoodust k s ei ole otstarbekas vaatamata sellele, et

T.I i ole poole aasta jooksul viie korral ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde määratud e

ajal registreerimisele, pöörata karistust täitmisele T.I . on kohtuistungil andnud konkreetse

lubaduse, et hakkab kontrollnõudeid korralikult täitma ja selgitanud seda ka sellega, et edaspidi töötab Läänemaal ja on võimalik käia kriminaalhooldaja juures.

1-13-1757 4

Kohus leiab, et asjaolu, et T.I viibis elukohast eemal tööl ja seetõttu ei ilmunud

registreerimisel, ei ole mõjuv põhjus mitteilmumiseks kriminaalhooldaja juurde. Isik, kellele on mõistetud kohtuotsusega karistus, peab oma elu korraldama nii, et tal on võimalik täita tema kohta tehtud jõustunud kohtuotsust. T.I puhul tuleb tõepoolest nentida, et siiani ei ole T.I

suhtunud karistuse kandmisse tõsiselt. Kuid kohus leiab, et järelejäänud katseaja jooksul on T.I võimalik näidata, et ta kannab talle mõistetud karistust korrektselt.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud

taotlus T.I le Pärnu Maakohtu 07.03.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse - täitmisel pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Piia Jaaksoo

Kohtunik