1-12-2654/25 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-2654

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-2654

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Katre Korela

Tõlk

Anneli Helmann

Kohtuasi ingimisi enne Vangla esitatud materjalid V.Z

tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu V.Z (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 30.09.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada

tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Posti 22, Viljandi) ning kohustada V.Z järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada V.Z suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravi XXX; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

V.Z vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele ja V.Z-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 29.08.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 29.03.2013.a kohtuotsusega tunnistati V.Z süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 lg 1,3 alusel vangistusega 1 aasta ja 4 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Harju Maakohtu 04.12.2012.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele V.Z-ile

Harju Maakohtu 29.03.2012.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta, 3 kuud ja 17 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 03.01.2013.a ja lõpp on 20.04.2014.a.

V.Z kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut

on kriminaalkorras karistatud 1 kord, esimene vangistus, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse ajal osaleb tööhõives, on käinud riigikeele kursustel, läbinud sotsiaalprogrammi Viha

juhtimine, osaleb AN tugigrupis, HIV-alasel preventiivses tegevuses ja sotsiaalprogrammis

Eluviisitreening. Kinnipeetav taotles võimaliku vanglast vabanemise korral elektroonilise

järelevalvega elamist XXX aadressile XXX. 04.07.2013 väljastas haigla teatise, et on nõus

võtma isikut rehabilitatsiooniteenusele. Teostatud haigla elukoha kontroll ning selle juhilt võetud

elektroonilise valve nõusolek, et isik saab rehabilitatsiooniteenuse perioodil elada keskuses.

Vanaema sõnul on ta vajadusel valmis isikule vanglast vabanemisel andma oma korterist 1 toa

XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla.

3

V.Z kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava vanaema on valmis V.Z vanglast vabanemisel sotsiaalselt toetama.

V.Z on taotlenud võimaliku vanglast ennetähtaegse vabanemise korral

elektroonilise järelevalve lisakohustusega elama asuda XXX aadressile XXX. 04.07.2013 on

XXX väljastanud teatise, et on nõus võtma V.Z rehabilitatsiooniteenusele. Prognoositav rehabilitatsiooniteenuse kestvus on 7-9 kuud. Ametnik on teostanud 04.07.2013 XXX elukoha kontrolli. XXX juhilt on võetud 04.07.2013 elektroonilise valve nõusolek, et V.Z

saab rehabilitatsiooniteenuse perioodil elektroonilise järelevalve lisakohustusega elada rehabilitatsioonikeskuses. Kinnipeetava vanaema on nõus rahaliselt toetama isikut vanglast vabanemisel. Vanaema sõnul on ta vajadusel valmis V.Z-ile vanglast vabanemisele andma elamiseks oma korterist 1 toa.

V.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Marina Kalistratova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Vangla

toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve

kohaldamisega. Nõustudes vangla seisukohaga, prokurör toetab V.Z

ennetähtaegset vabastamist. Leiab, et on otstarbekas ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla ja allutada V.Z KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V.Z

arvamuse, leiab, et V.Z võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.Z isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üks kord ning vangistuses viibib ta esimest korda, V.Z kannab karistust röövimise eest. Kohus usub, et vangistus on pannud kinnipeetava mõistma õiguskuuleka käitumise vajadust ning ta on enda õigusvastasest

käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on kuriteo toimepanemist soodustanud narkosõltuvus, arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud

soovi minna narkootikumide sõltuvusvastasele ravile XXX. Probleemi tunnistamine ning valmisolek sellega tegelemiseks annab aluse väita, et V.Z on mõistnud sõltuvusainete negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et V.Z

soovib oma elus positiivseid muudatusi, kinnitab ka tema osalus riigikeele kursustel,

sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, AN tugigrupis, HIV-alasel preventiivses tegevuses ja

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ka vanglas on kinnipeetav suutnud alluda kehtivatele reeglitele, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Arvestades, et karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab V.Z tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-

aastase katseajaga ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi,

andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

4 Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht XXX , samuti on kinnipeetaval vanaema igakülgne toetus ning vajadusel on vanaema valmis V.Z-ile vanglast vabanemisel andma

elamiseks oma korterist 1 toa. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik