4-13-4838/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

04.oktoobril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: J.S

kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Mari – Liis Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 11 ja 23 septembril 2013

J.S kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2302,13,007159 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja kirjeldab, et väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt tema poolt juhitud sõiduk ületas lubatud kiirust, mitte vähem kui 26 km/h ja samuti puudus sõidukil liikluskindlustuse kehtiv poliis. Talle määrati rahatrahv 240 eurot.

Ta ostis sõiduki 03.06 kell 19.10 ja seda tõendab ka ostu-müügileping. Sõiduki müüja väitis sõidukil olevat kehtivat kindlustuspoliisi, mis pidi lõppema paari päeva pärast. Ta usaldas müüjat ja lähtudes sellest, püüdis sõidukiga koju jõuda ning kodus uus poliis muretseda. Ta sõitis kogu aeg Eduard X ees ja samal ööl veel, kell 23.55 ostis X ühe auto. Ostu kinnitab müügileping.

Pärast seda asuti sõitma Narva suunas. Nii tema kui ka X sõidukite kiiruseks oli 50 km/h ja pikivahe oli 5-10 m. Märkas ka, et politseinikud mõõdavad kiirust ja seega polnud põhjust kiirust ületada. Kiiruse mõõtmise hetkel liikus vastassuunavööndis veel üks auto. Mõne sekundi pärast politsei märguandel peatas sõiduki ja talle näidati sõiduki kiiruseks 79 km/h, kuigi liikus kiirusega 50 km/h. Ta ütles, et see kiirus võis olla vabalt vastassuunavööndis liikunud sõiduki oma. Politseinik kinnitas, et see näit on tema sõiduki oma aga videot selle fakti kohta ei ole. Politseinik kinnitas, et on olemas ka tunnistajaks teine politseinik ja sellest piisab. Ta ei olnud selle väitega nõus ning keeldus protokollile alla kirjutamast. Hakati kontrollima auto dokumente ja selgus, et puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Ta on varem tema poolt toimepandud väärtegude eest mõistetud rahatrahvid tasunud, kuid seekord ta pole väärtegu toime pannud ja seetõttu esitas kohtule ka kaebuse. Taotleb tema suhtes mõistetud karistuse tühistada ja kehtivuse kaotanud liikluspoliisi eest võiks teha hoiatuse, sest ta usaldas müüjat ja ei kontrollinud kehtiva poliisi olemasolu.

Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et taotleb talle mõistetud rahatrahvi tühistamist. Selleks kolm põhjust: kui mõõdeti kiirust, siis liiguti üksteise järgi s.o.

tema järel sõber ja paralleelselt liikus veel üks auto. Seega mõõdetud kiirus ei olnud tema sõiduki oma. Tunnistab süüdi selles, et ei kontrollinud liikluspoliisi kehtivust. Kuna leiab, et ei tuvastatud, et just tema sõiduki kiirust mõõdeti ja seetõttu taotleb tema suhtes mõistetud karistus tühistamist. Ei saa kinnitada, et see oli just tema sõiduki kiirus. Selle mõõteseadmega üks cm Väärteoasi nr. 4 – 13 - 4838

paremale, vasakule ja ongi hoopis teise sõiduki kiirus. Ta liikus tunnistaja sõidukiga üksteise järel ja politseinik peatas ainult tema sõiduki, see tekitab küsimusi, miks ei peatatud tunnistaja sõidukit.

Tunnistaja Eduard X annab ütlusi, et liikusid Peterburi mnt. kiirusega 50 km/h. Ta sõitis

J.S sõiduki taga. Paralleelselt liikus veel üks sõiduk. Oli 50 km märgiala ja seetõttu selline sõiduki kiirus. Ta imestas veel, miks peeti kinni ainult J.S sõiduk. Ta sõitis edasi.

Mingil ajal J.S helistas talle ja sai teada protokolli vormistamisest. Kokku saadi alles Narvas. Tunnistaja Andrus Murumets annab ütlusi, et keeruline on mäletada kõiki juhtumeid, sest neid on igapäevaselt palju. Ta teab täpselt, kuidas ta teostab kiiruse mõõtmisi. Esitatud dokumentide kohaselt ta teab, et auto tuli üksinda ehk kindlasti seal kõrval ei olnud autot. Peterburi tee 77 on neljarealine tee ning on tagasipöörde koht. Selles kohas on alati patrull ja mõõdetakse linna poolt tulevate sõidukite kiirust. Ta mõõdab sõidukite kiirust seadmega Ultra Lyte. Selle aparaadi põhimõtte kohaselt laserkiir peab minema auto peale ja tagasitulev kiir määrab sõiduki kiiruse. Kui kiir läheb sõidukist mööda ja võib riivata nagu teist autot, siis annab errori ja seega ei saa kiirusnäitu kätte. Enamasti see juhtub kui on mitu autot või sõidukite kolonn neli-viis autot. Ta ei mäleta sõiduki kaugust kiiruse mõõtmisel. Tavaliselt mõõte kaugus on 400-500 meetrit. See on ideaalne mõõte kaugus. Kindlasti mõõteseadmega on fikseeritud konkreetse sõiduki kiirus, sest pikksilmaga on hästi näha seda autot, sest kiirus on juba fikseeritud. Olles selles veendunud, läheb teele ja märguandel peatab sõiduki. Pärast tuvastatud õigusrikkumise fikseerimist vormistab väärteoprotokolli. Ta on väärteoprotokolli juurde kirjutanud ja see eeldab, et sõiduki kõrval ei olnud teist autot. Sõiduki kiiruse mõõtmine toimus 500 m kaugusel sõidukist ja keegi ei näe politseinikku s.o. mõõtjat. Politseiauto on paigutatud suure reklaamposti taha ja auto ei ole ligemale sõitva sõiduki juhile nähtav. Alati näitab juhile mõõteaparaadis fikseeritud sõiduki kiiruse näidu. Samuti mõõteriist näitab mõõdetava sõiduki kaugust, mil toimus kiiruse mõõtmine.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et J.S on toime pannud inkrimineeritud väärteo. Süü on leidnud tõendamist kogutud tõenditega. Politseiniku poolt mõõdeti sõiduki kiirust spetsiaalselt loodud tehnikavahendiga. Selle vahendi töö meetodit selgitas kohale kutsutud tunnistaja. Juhul kui mõõtetehnikaga ei ole võimalik sõiduki kiirust tuvastada, siis aparaat konkreetselt kuvabki veateate ekraanile ja ei ole võimalik seega olemasolevat kiirust fikseerida. Kohtuvälisel menetlejal ei ole olnud kahtlust tunnistaja ütlustes ja seetõttu vormistati ka väärteoprotokoll. Video tegemine ei ole politseil kohustuslik ja sellel teelõigul ei ole võimalik videosalvestust teha. Kaebaja tunnistaja sõiduki kiirust ei saanud mõõta, sest oli ainult üks kiiruse mõõtja ja sellega fikseeriti ühe sõiduki kiirus. Teise sõiduki kiiruse mõõtmisel oleks eelmise sõiduki fikseeritud kiiruse tühistanud. Sõidukil kindlustuse puudumine oli kaebaja enda vastutus. Kaebaja on ostu-müügilepingule alla kirjutanud ja müüjal ei saa olla enam mingeid kohustusi. Leiab, et otsus on õige ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtule esitatud materjalidega on tuvastatav, et väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt 04.06 kell

00.29 Peterburi tee 77 juures J.S juhtis mootorsõidukit kiirusega 79+-3 km/h teel, kus lubatud oli kuni 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust 26 km/h võrra. Sõidukil puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Seega isik pani toime LS

§ 227 lg. 2 ja Liikluskindlustuse Seaduse § 66 – 1 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

J.S keeldus ütluste andmisest ja samuti allkirjastamisest. Süü on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis oleva kirjelduse kohaselt J.S poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati töökorras olevat seadet Ultra Lyte, mis oli testitud 03.06 kell 14.30. Seadme lugemiga tuvastati sõiduki kiiruseks 79 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Mõõtekaugus sõidukist 350,7 m. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu.

Kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli dokumendi kohaselt sõiduki 775 ARS suhtes ei ole 04.06.2013 kell 00.29 kehtivat kindlustuspoliisi.

Kohtuvälise menetleja otsuse kirjelduse kohaselt väärtegu on leidnud tõendamist väärteoprotokollis märgitud asjaolude ja tõendite alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt J.S pani ühe teoga toime LS § 227 lg. 2 ja LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod, määratakse nende eest KarS § 63 lg. 1 kohaselt karistus LS § 227 lg. 2 järgi. Määrati karistuseks LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 60 trahviühikut s.o. 240.00 eurot.

Kohus, kuulanud ära menetluspoolte ja tunnistajate ütlused ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva:

1 J.S ja tunnistaja Xi ütluste kohaselt nad ostisid 03.06 sõidukid ja öösel hakkasid

Tallinnast Narva sõitma. Nende väitel nad sõitsid kiirusega 50 km/h, kuid mõne hetke pärast politseiniku märguandel J.S peatas sõiduki. Talle näidati seadmel sõiduki kiiruseks 79 km/h. Tema arvates võis see näit kuuluda teisele sõidukile. Samuti sõidukil puudus kehtiv kindlustuspoliis ja selle puudumist ta tunnistab.

2 Tunnistaja Andrus Murumets väitel ta oli sel ööl patrullis ja mõõtis sõidukite kiirust seadmega

Ultra Lyte. Ülekuulamise käigus ta põhjalikult selgitas selle mõõteriista töökorraldust. Tema ütlustest põhiline kinnitus on selles, et laserkiir suunatakse konkreetsele autole ja tagasitulev kiir määrab sõiduki kiiruse.

3 Mõõteriist Ultra Lyte oli testitud 03.06 kell 14.30. J.S poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine selle seadmega toimus 04.06 kell 00.29 ja sel momendil J.S poolt juhitud sõiduk asus mõõtmispunktist 350,7 m kaugusel.

Kogutud materjalide kohaselt ja kohtuistungil antud ütluste alusel kohtuvälise menetleja poolt kogutud materjalidega on leidnud tõendamist J.S süü LS § 227 lg. 2 ja LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi. Kohus nõustub J.S ja tema poolt kutsutud tunnistaja ütlustesse selles, et politsei märguandel J.S poolt juhitud sõiduki peatamiseks võis mõlema sõiduki kiiruseks olla 50 km/h. Sõiduki kiiruse fikseerimine toimus ajal, mil nende sõidukid olid kaugusel 350,7 m ja nendele ei olnud politseinik nähtav ja sel kella ajal ei olnud intensiivset liiklust, seega nende poolt juhitud sõidukid liikusid mõõteseadmega fikseeritud kiirusel. Kohtul ei ole ega saagi olla mingit etteheidet mõõteriista poolt fikseeritud kiiruse näidule. Mõõteriist taadeldud ja seega ta oli töökorras. Märgates politseinikke ja nende märguannet sõiduki peatamiseks nii J.S ja tema järel sõitnud Xi poolt juhitud sõiduki kiiruse vähendamine oli loomulik ja seetõttu nad väitsid sõidukite kiiruseks 50 km/h, kuid J.S sõiduki kiiruse fikseerimine toimus juba eelpool nimetatud kohas. Seega kohus leiab, et J.S suhtes vormistatud väärteoprotokoll koos kogutud muude tõenditega on korrektne ja kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus väärteoasjas jätta muutmata.

Kohus peab märkima, et J.S pani toime ühe teo, mis vastavad kahele erinevale teole, seega peab teda süüdi tunnistama ka LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt isik pani ühe teoga toime kaks erinevat tegu, kuid otsuses jäi fikseerimata tema poolt LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi toime pandud tegu. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus o t s u s t a s :

1 J.S poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata

2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 13, 007159

J.S karistamise kohta LS § 227 lg. 2 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut s.o.

240.00 eurot jätta muutmata. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele.

3 Kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatu kohaselt J.S pani toime ka LKindlS §

66 – lg. 1 järgi kvalifitseeritava teo, kuid teda selles süüdi ei tunnistatud.

4 J.S pani toime ühe teo, mis vastab kahele väärteole, seega J.S tuleb süüdi tunnistada ka LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi s.o. lõplik kvalifikatsioon: J.S süüdi tunnistada KarS § 63 lg. 1 alusel LS § 227 lg. 2 ja LKindlS § 66 – 1 lg. 1 järgi.

5 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu.

Kohtumenetluse pool on kohustatud 7 päeva jooksul kirjalikult teatama, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust.

Kohtunik