1-13-8240/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8240

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoobril 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8240 /13230200599/ Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Paul Pikma Süüdistatav G.I – isikukood: XXX; elukoht ja aadress: XXX;

kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: põhi-eri; emakeel: eesti

keel; töökoht: XXX OÜ, tootmistööline; karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kehtivaid väärteokaristusi 3.

Tõkend Kohaldatud tõkendit –elukohast lahkumise keeld– 17.08.2013. a KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2013.a s.o 1 päev.

Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis

Kohus juhindus KrMS § 248, § 249, § 175, § 179, § 180, § 311-313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada .I KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 G (kolm) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel .I eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2013.a, s.o 1 päev arvata G

karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel .I le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 3 G - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1-13-8240

2

KarS § 78 p 1 alusel arvestada .I le määratud kolme aasta pikkuse katseaja G - kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o 02. oktoober 2013.a.

G.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Mõista .I lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena G - riigituludesse:

- sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 480 € (nelisada kaheksakümmend eurot);

- kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti );

- advokaadi õigusabikulud summas 72,00 € (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.I, 1- 13-8240, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

G.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis

17.08.2013.a kella 04:36 ajal Harjumaal Tallinnas Vilde tee 109 maja juures mootorsõidukit

Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l).

Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks

loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega oma käitumisega rikkus G.I liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei

tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani G.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-8240

3 16.09.2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav G.I

ja tema kaitsja Eva Rivis kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS §

424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus G.I-le karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust /17.08.2013/, seega karistuseks mõista 2 kuud 29 päeva vangistust

KarS § 73 lg 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui G.I ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 480.- eurot (so 1,5 x 320.- eurot) ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele

prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

02. oktoobril 2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav

G.I kinnitas kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Eva Rivis jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava G.I selgituse, kaitsja Eva Rivise ja prokuröri abi Paul Pikma arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta

ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav G.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Süüdistatav G.I on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et G.I tuleb süüdi tunnistada temale

esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning G.I-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdistatav G.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o

kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning toimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja sundraha riigituludesse.

1-13-8240

4

Süüdistatav G.I-le käib kohtukulude kohene tasumine ülejõu. Kohtukulude kohese

tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale

lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.I, 1-13-8240, menetluskulu“.

Helve Särgava Kohtunik