1-10-2963/106 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoobril 2013. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-10-2963

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

süüdimõistetu Z.U vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise

valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Z.U (IK: X; viibimiskoht: X)

RESOLUTSIOON

Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus

määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Z.U temale Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsusega tunnistati Z.U süüdi KarS § 200 lg

2 p 5, 7, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Z.U eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 23. september 2009. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 14. veebruaril 2012. a. Z.U karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23. septembril 2017. a. Z.U on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Järva Maakohtu 16. juuni 1999. a otsusega KrK § 139 lg 1 alusel 1080 krooni suuruse rahatrahviga;

2. Järva Maakohtu 29. novembri 2000. a otsusega KrK § 204 lg 3 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks;

3. Järva Maakohtu 22. novembri 2001. a otsusega KrK § 176

2 alusel 20-päevase arestiga;

4. Tartu Maakohtu 06. novembri 2002. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 3 1, 4 alusel 1- aastase vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mille kandmiselt ta Harju Maakohtu 16. mai 2003. a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastati;

5. Tartu maakohtu 27. aprilli 2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 5-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;

6. Pärnu Maakohtu 21. aprilli 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 1024 tunni üldkasuliku tööga, millest arvati maha eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 680 tundi üldkasulikku tööd tegemise tähtajaga 2 aastat;

7. Pärnu Maakohtu 01. detsembri 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel rahalise karistusega 400 päevamäära, millest arvati maha eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 394 päevamäära. Z.U on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.U uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht, kus on täidetud ka elektroonilise valve seadmee paigaldamiseks vajalikud tingimused ning olemas nõusolekud.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Z.U kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Süüdimõistetu lubas, et enam kuritegusid toime ei pane ja vanglasse ei satu. Vabanedes asuks ta tööle ja hakkaks oma hagisid maksma. Prokurör X poolt kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Z.U tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Z.U ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Z.U puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on seadusest tulenevalt vajalikud nõusolekud. Vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud ka majandustöödel. Samas aga leiab kohus, et hoolimata eeltoodud positiivsetest asjaoludest ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine seadusest tuleneval esimesel võimalusel elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud.

Z.U on korduvalt nii kriminaalkui ka väärteokorras karistatud isik. Reaalset vangistust kannab ta juba kolmandat korda ning samuti on tema suhtes mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, seda on asendatud üldkasuliku tööga ja ühel korral on ta vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Lisaks on teda karistatud rahalise karistusega. Kuna sellest hoolimata on süüdimõistetu pidevalt oma õigusvastast tegevust jätkanud, siis on ilmne, et varasemad karistused, sealhulgas reaalne vangistuse kandmine ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud.

Kuna materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu käesoleva vangistuse jooksul oma kuriteoriskidega arvestataval määral tegelenud ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on tema arutlusja probleemilahendusoskused jätkuvalt mõneti puudulikud, siis on kohtul alust kahelda, et vajalikku mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka käesolev, ta oleks motiveeritud vabanedes oma eluviisi muutma ning tema kuriteoriskid oleksid piisaval määral maandatud. Materjalide põhjal tuleb järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime materiaalse kasu teenimise soovist.

Samuti on ta teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav. Kuigi vanglale on süüdimõistetu avaldanud, et tal on vabanedes olemas kindel töökoht, siis mingisugust garantiikirja ega muud tõendavat dokumenti kohtule töökoha kohta esitatud ei ole. Samuti ei maininud töökoha olemasolu süüdimõistetu kohtuistungil. Seega ei saa kohus süüdimõistetul kindla töökoha olemasoluga ka arvestada ning tema võimalikku majanduslikku olukorda tuleb vabanemisel arvestada olulise riskitegurina õigusvastase käitumisega jätkamiseks. Nimetatud riski suurendab veelgi see, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel suhteliselt suured nõudmised ning isegi kui ta töökoha leiab, siis võib nimetatud nõuete rahuldamise kõrvalt jääv sissetulek olla ebapiisav, et maandada tema soovi uute kuritegude sooritamiseks majanduslikest eesmärkidest tulenevalt.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Z.U katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Samuti ei ole kindlust, et vabastamist toetaksid täielikult tema vabastamisjärgsed elutingimused, eelkõige majanduslikust aspektist lähtuvalt. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud.

Kohus leiab, et Z.U puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise pidevat jätkumist.

Peet Teidearu

Kohtunik