4-13-3511/17 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated4-13-3511/17 · Tartu Ringkonnakohus: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-3511 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 12. augusti 2013 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 12. augusti 2013 määrus.
2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri määruskaebus rahuldada.
3. Asendada Argo Saarele väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi tasumata osa arestiga - kestusega 1 päev aresti.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud ja menetluse käik
1. 17.05.2010 tegi Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur otsuse väärteoasjas nr 2590,10,002128, mille kohaselt Argo Saar juhtis 18.04.2010 kell 10.20 Tapa-Lehtse-Jäneda maantee 5 km mootorsõidukit alkoholijoobes üle lubatud alkoholipiirmäära 0,76 +/- 0,05 mg/l, mis on alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,71 mg/l. A. Saart karistati LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 9 000 EEK-i, mis vastab summale 575,20 eurot, ning lisakaristusena LS § 7419 lg 3 p-i 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.
2. Kohtutäitur K.V. algatas 02.11.2010 täitemenetluse A. Saare suhtes täiteasjas nr 163/2010/1793. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2590,10,002128 rahatrahvi 575,20 euro nõudes ja sissenõudja kohtuvälise menetleja avaldus.
3. 03.05.2013 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest, kuna menetlusalune isik A. Saar ei tasunud täielikult rahatrahvi selleks ettenähtud tähtpäevaks ning tal puudus vara, millele sissenõuet pöörata. A. Saare rahatrahvist oli tasutud 290,25 eurot ning rahatrahvi jäägiks jäi 284,95 eurot.
2 4. Ida Prefektuur saatis 03.06.2013 Viru Maakohtule taotluse asendada A. Saare suhtes väärteoasjades nr 2590,10,002128 määratud rahatrahv arestiga, kuna menetlusalune isik pole tasunud rahatrahve õigeaegselt ega vabatahtlikult.
5. Viru Maakohtu 12.08.2013 määrusega jäeti Ida Prefektuuri taotlus rahuldamata, põhjendusel, et 12.08.2013 esitas A. Saar kohtule Swedbanki konto väljavõtte, mille kohaselt kontolt nr XXX on kohtuasjas nr 1-13-3511 kohtutäitur K.V. ametialasele kontole nr 10010124144013 07.08.2013 tasutud trahv summas 200 eurot ja 09.08.2013 summas 84,95 eurot. Seega on rahatrahvi jääk kogusummas 284,95 eurot tasutud.
6. Ida Prefektuur esitas 13.08.2013 Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et arvele on laekunud kokku kahes osas 284,95 eurot, ent A. Saarele määratud rahatrahvi katteks kannab politseile kohtutäitur 217,63 eurot ning täituritasu katteks võtab 67,36 eurot. Seega jääb politseile üles antud väärteoasjas võlg suurusega 67,32 eurot.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et juhindudes VTMS § 211 lg 2 tuleb PPA Ida prefektuuri määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht antud asjas on järgmine.
7.1 Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse alustamise ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur K.V. kirjast PPA Ida prefektuurile nähtub, et täitemenetlus A. Saare suhtes algatati 02.11.2010 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 17.05.2010 otsuse väärteoasjas nr 2590,10,002128 rahatrahvi nõudes sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus. KTS § 29 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust, põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 32 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.
7.2 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg-st 2 tuleneb, et täitemenetlusest saadud raha jaotamisel loetakse võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Kuigi A. Saarele mõistetud trahvisumma jääk 284,95 eurot tasuti maakohtu menetluse ajal kahes osas (07.08.2013 ja 09.08.2013) kohtutäituri ametialasele kontole, arvestati sellest maha A. Saare kanda olevad kulutused (kohtutäituri tasu), mistõttu ei saa ka trahvisummat täies ulatuses tasutuks lugeda.
7.3 Tulenevalt VTMS § 211 lg-st 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole muu hulgas rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Antud asjas luges maakohus tasutud rahasumma ekslikult täies ulatuses kantuks, jättes arvestamata täitemenetlusega kaasneva avalik-õigusliku koormatise ja kohaldas seetõttu ebaõigesti materiaalõigust.
7.4 Määruskaebemenetluse kestel on A. Saart korduvalt teavitatud sellest, et tal on endiselt täiteasjas nr 163/2010/1793 võlgnevuse jääk. Menetlusalusele isikule anti tähtaeg selle
3 tasumiseks, mille jooksul sooritati kohtutäiturile 12.09.2013 makse summas 55 eurot, mida tõendab SEB panga siseriikliku laekumise teatis nr 21. Ka sellega ei ole täiteasjas võlgnevus täielikult tasutud – kohtutäituri abi kirjalikust vastusest 01.10.2013 nähtuvalt on A. Saare võlgnevus täiteasjas 33,15 eurot, mis koosneb trahvijäägist summas 25,31 eurot ja täituritasust summas 7,84 eurot.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 211 lg 2 kohaselt teeb ringkonnakohus uue määruse, millega rahuldab kohtuvälise menetleja taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. VTMS § 211 lg-st 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.
A. Saarel on tasumata talle mõistetud karistusest 33 eurot ja 15 senti. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab kümnele trahviühikule üks päev aresti, KarS § 72 lg 3 kohaselt on rahatrahvi arestiga asendamise alammäär üks päev. Seega vastab A. Saarele mõistetud karistuse tasumata osale 1 päev aresti.
Tiit Lõhmus kohtunik