3-12-387/27 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-387

Haldusasi

X Xu kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 23.12.2011 otsuse nr 9-1.2/4396 tühistami-

seks

Menetlusosalised

Kaebaja – X X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-387 ja teha uus

otsus, millega jätta X Xu kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.11.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

3-12-387

2(6)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X X oli registreeritud maksukohustuslaste registris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE)

perioodil 18.08.2003 kuni 30.09.2009. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

(PMTK) andis 21.04.2010 korralduse nr 13-11/9878 maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise

hoiatusega, kohustades X. Xut tasuma 2009. a I, II ja III kvartali sotsiaalmaksu võlgnevuse

kokku 11 354 kr 10 päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates. X. X vaidlustas korral-

duse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-10-1937). Kohtumenetluse ajal tunnistas PMTK

01.11.2011 otsusega nr 13-11/3747 oma 21.04.2010 korralduse nr 13-11/9878 kehtetuks ja

halduskohus lõpetas 21.12.2011 määrusega haldusasjas nr 3-10-1937 menetluse HKMS § 24

lg 1 p 4 alusel. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.

2. X. X esitas 15.11.2011 PMTK-le taotluse 21.04.2010 korralduse nr 13-11/9878 alusel

tasutud sotsiaalmaksu summade tagastamiseks.

3. PMTK leidis 23.12.2011 otsuses nr 9-1.2/4396, et X. Xu perioodi 01.01.2009 -

30.09.2009 pangaväljavõttest järelduvalt tegeles X. X viidatud ajal ettevõtlusega, millest sai

tulu. Seetõttu ei ole X. Xu taotlus põhjendatud ning lähtudes maksukorralduse seaduse

(MKS) § 46 lg-st 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg-st 5, tuleb jätta X. Xule määratud

2009. a sotsiaalmaksu avansilised maksed jõusse.

4. X. X esitas PMTK 23.12.2011 otsusele nr 9-1.2/4396 vaide, mille Maksu- ja Tolliamet

(MTA) jättis 26.01.2012 vaideotsusega nr 6-1/621-6 rahuldamata.

5. X. X esitas 26.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 23.12.2011 otsuse nr 9-

1.2/4396 tühistamiseks, leides, 2009. a eest sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise nõue

on alusetu, sest 2009. a tulu saamisele suunatud ettevõtlusega kaebaja ei tegelenud ja tulu ei

saanud.

Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvad küll erinevad laekumised auto varuosade hankimi-

se ja remondi eest, kuid tegemist oli kaebaja hobitegevusega ja kvalifikatsiooni hoidmisega,

mitte ettevõtlusega ja tuluga. Maksuhaldur ei saanud kaebaja ettevõtlusega tegelemist eeldada,

kuna kaebaja saatis 15.03.2009 maksuhaldurile e-kirja, milles teatas, et ta FIE-na ei tegutse ja

küsis, kuidas FIE-t registrist kustutada. 17.03.2009 MTA vanemspetsialisti A. Mäe telefoni-

kõnest sai kaebaja aru selliselt, et kõnealuse e-kirja alusel tema tegevus FIE-na peatatakse,

kuid registrist kustutamiseks tuleb esitada veel eraldi avaldus.

SMS § 2 lg 8 järgi FIE, kes on äriseadustiku (ÄS) § 3 lg 3 kohaselt teatanud äriregistri pidaja-

le tegevuse peatamisest, maksab sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise

kuude arvuga. Kuna kaebaja teavitas 15.03.2009 maksuhaldurit, et ta FIE-na ei tegutse, siis

saab pidada kaebaja FIE-na tegutsemise perioodiks 01.01.2009-15.03.2009 ning ülejäänud aja

eest sotsiaalmaksu nõudmine on lähtuvalt SMS § 2 lg-st 8 alusetu. Maksuhaldur ei ole kaeba-

jat maksuvõlast teavitanud ning kaebaja polnud teadlik, et tema 15.03.2009 e-kirjaga polnud

maksuhaldur arvestanud.

15.11.2011 kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud taotluse näol on tegemist haldusmenetluse

mõistes toimingu menetluse alustamisega alusetult tasutud summade tagastamiseks. Haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 näeb ette, et toimingu menetlus lõppeb taotletud toimingu

sooritamisega, põhjendatud otsusega taotletud toiming sooritamata jätta, taotluse tagasivõtmi-

sega, taotluse läbi vaatamata jätmisega ning adressaadi surma või lõppemisega. Vaidlusalune

3-12-387

3(6)

23.12.2011 otsus, millega otsustati jätta jõusse kaebaja 2009. a avansilised sotsiaalmaksu

maksed, ei ole HMS § 43 lg-ga 4 kooskõlas.

Lisaks märgib kaebaja, et tal ei ole 2009. a eest sotsiaalmaksu tasumise kohustust ka tulene-

valt asjaolust, et 21.04.2010 kaebajale antud korraldus maksuvõla tasumiseks on maksuhaldu-

ri enda poolt 01.11.2011 otsusega kehtetuks tunnistatud.

6. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohus-

tus tuleneb SMS-st ning seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmisel tekib FIE-l automaat-

selt maksuvõlg. 21.04.2010 korraldusega nr 13-11/9878 määrati maksukohustuslasele tähtaeg

tekkinud maksuvõlgnevuse likvideerimiseks ning tehti sundtäitmise hoiatus. Viidatud korral-

duse kehtetuks tunnistamine ei mõjutanud seadusest tulenevate avansiliste maksete tasumise

kohustust.

Kaebaja 15.11.2011 taotlust käsitles maksuhaldur tagastusnõudena MKS § 33 mõttes, mille õigus-

pärasust on maksuhalduril alati õigus kontrollida. Seda käesoleval juhul ka tehti. Kaebaja pangakon-

to väljavõttest ilmnes, et maksukohustuslane oli 2009. a I, II ja III kvartalis tegelenud autoremondi-

ga, so FIE-na registreeritud tegevusalal, ning ta sai perioodil 01.01.2009 - 30.09.2009 seoses autode

remondiga erinevatelt isikutelt raha. Selline tegevus on kvalifitseeritav tulu saamisele suunatud ette-

võtlusena ning kaebajal oli kohustus tasuda 2009. a I, II ja III kvartali sotsiaalmaksed. Kaebajal puu-

dus kõnealusel perioodil palgatulu. Maksete tasumise või tasumata jätmise kohta ei saadeta igas

kvartalis eraldi teatisi ning kui kohustust tähtpäevaks ei täideta, on maksuhalduril selle sissenõudmi-

seks aega seitse aastat.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.11.2012 otsusega X Xu kaebuse ning mõistis vastus-

tajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15,97 eurot.

X. Xu kohtuistungil täpsustatud seisukoha järgi maksuvõla tasumise korralduse kehtetuks

tunnistamine maksuhalduri enda 01.11.2011 otsusega ja haldusasjas nr 3-10-1937 tehtud koh-

tumääruse jõustumine tähendab seda, et kaebajal ei oleks tulnud 2009. a eest sotsiaalmaksu

maksta. Halduskohus nõustub kaebajaga ning leiab, et 21.04.2010 korralduse kehtetuks tun-

nistamise ning vastava kohtumenetluse lõpetamise järgselt ei saa mõne aja möödudes sama

küsimuse juurde uuesti tagasi pöörduda. Haldusasjas nr 3-10-1937 toimunud kohtuvaidluse

tulemusena selgus, et kaebaja ei pea vaieldavast olukorrast tingitud väidetavat sotsiaalmaksu-

võlga 2009. a eest tasuma, mis tähendab sisuliselt ka seda, et kaebajal 2009. a sotsiaalmaksu

maksmise kohustust ei olnud ning (ekslikult) tasutud summa või ettemaks tuleb sellekohase

taotluse esitamise korral tagastada. PMTK 01.11.2011 otsusest nähtub, et 21.04.2010 korral-

dus tunnistati kehtetuks mh seetõttu, et selle korralduse peale esitatud kaebuse kohtus menet-

lemisele oleks vastustaja kulutatav ressurss ületanud tasumata maksuvõla ja sellelt arvestata-

vate intresside suuruse ning kohtumenetluses osalemisest tingitud riigieelarve kulu ületab sel-

gelt riigieelarve tulu, mida selles menetluses osalemine võiks tuua. Samuti viidati PMTK

01.11.2011 otsuses Riigikohtu praktika muutumisele seonduvalt SMS sätete kohaldamisega.

Otstarbekuse kaalutlustel haldusakti kehtetuks tunnistamise ja vastava menetluse lõpetamise

korral ei saa vastustaja hiljem sama küsimuse juurde tagasi pöörduda. HKMS § 177 lg 1 järgi

on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses

esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Sama põhimõte kehtib ka jõustunud kohtu-

määruste suhtes (HKMS § 179 lg 3). Tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 2 ei ole menetluse lõpe-

tamise kohta tehtud kohtumääruse jõustumisel sama kaebuse esitamine lubatud, mis kehtib ka

teise menetlusosalise suhtes selles mõttes, et sama küsimust ei saa hiljem enam ümber hinna-

ta. Vastustaja on teinud selles osas olulisi kaalutlusvigu ning vaidlustatud haldusakt tuleb tü-

histada. Seetõttu ei ole vaja hinnata menetlusosaliste väiteid, mis seonduvad sellega, kas kae-

baja 2009. a tegevus oli vaadeldav ettevõtlusega tegelemisena või mitte.

3-12-387

4(6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. MTA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta X. Xu kaebus

rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud ja hinnanud haldusasjas nr 3-10-1937 arutamisel olnud

küsimusi ja asjas tehtud kohtumääruse mõju käesolevale asjale. Kohus on ka HKMS § 43 lg 1

p-i 2 ebaõigesti kohaldanud ning tuvastanud valesti MTA poolt enda seisukoha kinnituseks

esitatud asjaolud. Asjas nr 3-10-1937 oli vaidluse esemeks MKS § 129 alusel antud haldusakt,

millega anti võlgnikule viimane võimalus maksuvõlgnevus vabatahtlikult tasuda ning hoiatati,

et vastasel juhul hakatakse maksuvõlga sisse nõudma sundkorras; X. Xu sotsiaalmaksu võlg-

nevuse olemasolu kohta selles haldusasjas seisukohta ei võetud ning kohus tuvastas valesti, et

haldusasja nr 3-10-1937 raames arutati ka X. Xu sotsiaalmaksuvõlgnevuse olemasolu üle ja et

nimetatud asja raames selgus, et kaebajal ei ole 2009. a sotsiaalmaksuvõlgnevuse tasumise

kohustust. Maksuvõla sundtäitmise hoiatuse kehtetuks tunnistamine ei ole sama, mis maksu-

võla kehtetuks tunnistamine. X. Xu maksukohustus tuleneb otseselt seadusest ning maksu-

võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei muuda maksuvõlga

automaatselt kehtetuks. Eeltoodu alusel on ebaõige kohtu seisukoht, et käesolevas asjas aruta-

takse sama küsimuse üle, mis oli arutamisel haldusasjas nr 3-10-1937 ja et selles asjas kohtu-

menetluse lõpetamise järgselt ei saa sama küsimuse juurde enam tagasi tulla. PMTK

23.12.2011 otsuse tegemisel oli vaidlusaluseks küsimuseks see, kas 15.11.2011 taotluse esi-

tamise ajal oli X. Xul kehtiv sotsiaalmaksu tasumise kohustus 2009. a esimese kolme kvartali

avansiliste maksete osas. Tegemist ei ole pärast kohtumenetluse lõpetamise kohta tehtud mää-

ruse jõustumist sama küsimuse hiljem ümber hindamisega. Pealegi tuleneb Riigikohtu lahendi

nr 3-3-1-79-11 p-st 13, et ka maksotsuse tühistamisel ei ole keelatud ega õigusvastane sama

maksukohustuslase suhtes ja samadest tehingutest tuleneva maksusumma määramiseks toi-

mingute läbiviimine ja uuesti maksu määramine, kuni tegutsetakse MKS § 98 lg-s 1 sätestatud

ajalistes piirides. Riigikohtu seisukohtadest järeldub seega, et isegi kui käesoleval juhul oleks-

ki haldusasja nr 3-10-1937 raames tuvastatud, et kaebajal puudub 2009. a I, II ja III kvartali

sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus, ei tähendaks see, et maksuhalduril pol-

nud muutnud asjaoludel õigust asi hiljem uuesti üle vaadata.

PMTK vaidlusalune otsus on õiguspärane ning maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et kaeba-

ja tegevus 2009. a I, II ja III kvartalis oli vaadeldav ettevõtlusega tegelemisena, millest ta ka

tulu sai ning maksukohustuslase vastupidised väited on paljasõnalised. Ettevõtlusega tegele-

miseks piisab kaebaja poolt teistele isikutele järjepidevalt autoremonditeenuse osutamisest,

sõltumata sellest, kas ja kui palju tulu teeniti.

MKS 2009. a kehtinud redaktsiooni § 23 lg 1 järgi oli FIE kohustatud oma tegevuse lõpetami-

sest teatama MTA piirkondlikele struktuuriüksustele 5 tööpäeva jooksul, ning § 24 lg 2 koha-

selt tehti registrikanne FIE tegevuse lõpetamise kohta isiku poolt avalduses märgitud kuupäe-

va seisuga. Kaebaja 15.03.2009 e-kirja ei saa käsitleda FIE-na tegutsemise peatamise avaldu-

sena, kuna selles küsiti vaid, mida tuleb teha enda FIE-na registrist kustutamiseks. Maksuhal-

duri vanemspetsialist andis maksukohustuslasele sellekohased käitumisjuhised. MKS § 23 lg

3 kohaselt tuli FIE-l tegevuse peatamiseks esitada avaldus, kus on märgitud mh ajavahemik,

millal ettevõtlus peatatakse. Kaebaja polnud sellist avaldust MTA-le esitanud.

9. X. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega. Kaeba-

ja oli MTA-le teada andnud, et ta FIE-na ei tegutse, mistõttu ei saa eeldada, et ta oli maksuko-

hustuse tekkimisest teadlik. Kuna MTA tühistas maksuvõla tasumiseks antud korralduse, siis

eeldas kaebaja, et tal ei ole kohustust tasuda avansilisi sotsiaalmaksu makseid. Kaebajal on

3-12-387

5(6)

õiguspärane ootus, et tühistatud haldusakt jääbki tühiseks. Arusaamatuks jääb, kuidas saab

olla sotsiaalmaksu võlg kehtiv, kui korraldus maksuvõla tasumiseks on tühistatud.

Vaidlusalusel perioodil hankis kaebaja autode varuosasid ja tegi autoremonditöid hobi korras

ning tegemist polnud ettevõtlusega. Mõne autoomaniku poolt kompensatsiooni maksmist au-

toremondiks kasutatavate materjalide eest ei saa pidada tulu saamiseks.

MTA on maksuvõla tasumiseks korralduste andmisel rikkunud HMS § 40 lg-d 1, kuna ei and-

nud kaebajale võimalust esitada omapoolset arvamust. Vaidemenetluses sai kaebaja küll oma

seisukohad ja vastuäiteid esitada, kuid nendega pole arvestatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ning halduskohtu otsus tuleb menetlusnormide

rikkumise tõttu tühistada.

Käesoleva vaidluse esemeks on PMTK 23.12.2011 otsus, milles leiti, et X. Xu taotlus tagasta-

da talle sotsiaalmaks summas 234,16 eurot ei ole põhjendatud, kuna X. X on vaidlusalusel

perioodil (01.01.2009 – 30.09.2009) reaalselt tegelenud ettevõtlusega, ning seetõttu otsustas

maksuhaldur jätta X. Xule määratud 2009. a sotsiaalmaksu avansilised maksed jõusse. Sellega

otsustas maksuhaldur kaebaja taotletud toimingut mitte sooritada ning põhjendatud pole kae-

buse väide, et maksuhalduri antud haldusakt ei ole kooskõlas HMS § 43 lg-ga 4.

Vaidluse lahendamiseks oleks tulnud kohtul hinnata menetlusosaliste väiteid ja asjas kogutud

tõendeid ning võtta seisukoht selles, kas kaebaja 2009. a esimese kolme kvartali tegevus auto-

de tagavaraosade remondiga seonduvalt on vaadeldav ettevõtlusena nagu maksuhaldur väidab.

Halduskohtu seisukoha järgi kaebaja ettevõtlusega tegelemist käsitlevate väidete hindamine

pole vajalik asjaolu tõttu, et haldusasjas nr 3-10-1937 toimunud kohtumenetluse tulemusena

selgus, et kaebaja ei pea 2009. a sotsiaalmaksuvõlga tasuma, mis tähendab sisuliselt kaebajal

2009. a sotsiaalmaksuvõla tasumise kohustuse puudumist ja tasutud summade tagasisaamise

õigust; samuti leidis halduskohus, et maksuhaldur on vaidlusaluses otsuses hakanud ümber

hindama haldusasjas nr 3-10-1937 vaidluse all olnud küsimusi, mis on HKMS § 43 lg 1 p-st 2

tulenevalt lubamatu.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. HKMS § 43 lg 1 p 2 reguleerib halduskohtule kor-

duva kaebuse esitamise lubatavust ega ole käesoleval juhul asjassepuutuv säte. Käesoleval

juhul pole tegemist ka pärast menetluse lõpetamise kohta tehtud kohtumääruse jõustumist

sama küsimuse hiljem ümber hindamisega. PMTK 01.11.2011 otsusest (mille andmise õigus-

liku alusena on viidatud mh HMS § 65 lg-le 2, mis sätestab õiguspärase haldusakti kehtetuks

tunnistamist) ega haldusasja nr 3-10-1937 lõpetamise määrusest ei nähtu, et selles haldusasjas

oleks arutatud ja võetud seisukoht N. Xu sotsiaalmaksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise

kohta. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus tuleneb mitte maksuhalduri hal-

dusaktist, vaid SMS-st ning maksuvõla olemasolu sõltub sellest, kas seaduses sätestatud normi

kohaldamise koosseis on täidetud. SMS § 2 lg 1 p 5 järgi (siin ja edaspidi 2009. a redaktsioon)

makstakse sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksusea-

duse (TuMS) § 14 tähenduses, millest on tehtud TuMS-s lubatud ettevõtlusega seotud maha-

arvamised, arvestades sama paragrahvi lg-tes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui mak-

sustamisperioodi kuude töötasu (palga) alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Vastavalt

SMS § 2 lg-le 5 füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas üldjuhul mitte vähem

kui SMS §-s 2.1 nimetatud kuumäära (mis kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega) 12-

kordselt summalt. SMS § 9 lg 3 järgi FIE on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel

sotsiaalmaksu avansiliste maksetena MTA pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuu-

päevaks jooksva kvartali eest (vähemalt) kolmekordselt §-s 2.1 nimetatud kuumääralt arvuta-

3-12-387

6(6)

tud summas. SMS § 2 lg 8 ja § 9 lg 5.1 järgi FIE, kes on ÄS § 3 lg 3 kohaselt teatanud ärire-

gistri pidajale tegevuse peatamisest, maksavad avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlu-

sega tegelemise kuude arvuga. Seega sätestab SMS sotsiaalmaksu objekti, maksusumma ku-

junemise, sotsiaalmaksu tasumise korra ja kuupäevad, mistõttu on põhjendamatu kaebaja ette-

heide, et maksuhaldur pole saatnud maksete tasumise või tasumata jätmise kohta eraldi teatisi.

Avansiline sotsiaalmaks on FIE-le seadusest tulenev kohustus, mille täitmise tähtpäevadest

peab maksukohustuslane teadlik olema ja millise kohustuse SMS-s sätestatud tähtajaks täitma-

ta jätmise korral tekib automaatselt maksuvõlg.

MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks kor-

raldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 91 lg 1 näeb ette, et tasumisele kuuluva maksu-

summa määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. PMTK 21.04.2010 korraldus on antud

MKS § 128 lg 1 ning § 129 lg-te 1 ja 3 alusel, mis reguleerivad maksukohustuslase poolt ta-

sumata maksuvõla sundtäitmist, sundtäitmise hoiatuse tegemist ja maksuhalduri õigust enne

sundtäitmise algatamist anda maksukohustuslasele 10-päevane tähtaeg maksuvõla vabatahtli-

kuks tasumiseks. Korralduse maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega kehtetuks

tunnistamine ei mõjuta SMS-st tulenevat sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohus-

tust ega muuda maksuvõlga olematuks.

Riigikohus on 22.06.2010 määruse nr 3-3-1-22-10 p-s 8 (viitega lahenditele nr 3-3-1-37-01 ja

nr 3-3-1-35-03 ) leidnud, et FIE sotsiaalmaksuga maksustamisel pole oluline, kas isik teatas

õigeaegselt ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest, vaid oluline on maksustamisperioodil ette-

võtlusest tulu saamine või maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saa-

misele ning sotsiaalmaksu objektiks on seega mitte üksnes tulu, vaid ka tulu saamisele suuna-

tud ettevõtlus. TuMS § 14 lg 2 peab ettevõtluseks isiku iseseisvat majandus- või kutsetege-

vust, mille eesmärgiks on tulu saamine. Vaidlust pole selle üle, et FIE-na tegeles kaebaja auto-

remondiga. Vaidlusaluses otsuses on viidatud kaebaja Swedbank`i konto väljavõttele perioo-

dist 01.01.2009-30.09.2009 ning nende andmete põhjal järeldatud, et N. X tegeles nimetatud

perioodil ettevõtlusega ja sai sellest ka tulu. Kõnealusest pangakonto väljavõttest nähtub, et

kaebaja on saanud kõnealusel perioodil erinevatelt isikutelt (K. X, K. X, X. X, X. X, X. X, X.

X, X. X, X. X) raha seoses nende autode remondiga. Viidatud isikute sõidukite remontimist ja

sõidukitele varuosade hankimist kinnitas kaebaja ise iga pangakontol nähtuva laekumise kohta

antud selgituses, mille ta vaidele lisas, väites, et tegemist oli kvalifikatsiooni säilitamiseks

viljeletava hobitegevusega. Sarnaselt maksuhalduriga on ringkonnakohus seisukohal, et erine-

vate isikute autode remontimine ja selle eest raha saamine on kvalifitseeritav ettevõtlusena

TMS § 14 lg 2 mõistes ning tähendust pole sellel, kuidas kaebaja ise oma tegevust nimetab.

Kuna perioodil jaanuar – september 2009 tegeles kaebaja jätkuvalt tulu saamisele suunatud

majandustegevusega, siis on asjassepuutumatud kaebaja väited selle kohta, et 15.03.2009 e-

kirjaga teavitas ta maksuhaldurit FIE-na tegevuse peatamisest.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu

otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab X. Xu kaebuse rahuldamata ning kaebaja menet-

luskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka apellandi võimalikud menetluskulud tema enda kan-

da.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask