1-13-8000/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8000

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8000 (13230111569) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi L.R süüdistuses KarS § 25 lg 2 -

199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav L.R

eluk XXX, ik

38906090215, ilma

kodakondsuseta, põhiharidusega, ei tööta,

varem kriminaalkorras karistatud:

1)

04.03.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 1 järgi; 2) 03.12.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4

järgi; 3) 25.01.2012.a Harju Maakohtu poolt

KarS § 199 lg 2 p 7,9; § 202 järgi 4)

19.02.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS §

199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele

2 kuud vangistust, vabanes 17.04.2013.a

pärast karistuse ärakandmist, karistus kustumata

Kaitsja Riine Lumiste

2

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista L.R KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt L.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse

6 (kuus) kuud.

Kohaldada L.R suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.09.2013.a.

Välja mõista L.R-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144

eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole

nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198

№rdea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „L.R, 1-13-8000, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

L.R on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles väärteokorras ja 4

korral kriminaalkorras karistatud varguste eest, isikuna, kes on varem poole aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, uuesti 08.09.2013 kella 19:20 ajal Tallinnas Viru väljak

4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas kaupluses „Ilumaailm“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis erinevaid juukseehteid 13 tükki, kokku summas

418 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud, kahju puudub.

Seega L.R, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani

toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Süüdistatav L.R tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja selgitab, et 08.09.2013.a õhtupoole läks Tallinna Kaubamaja parfüümiosakonda, kus ta tekkis tahtmine varastada juukseehteid. Süüdistatav võttis umbes 10 juukseehet, pani need endale jope sisse ja

lahkus poest kauba eest tasumata. Turvateenistus pidas ta kinni. Süüdistatav kahetseb oma tegu (tl 9).

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu (tl 8-9) täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- Kaubamaja AS avaldusega, et 08.09.2013 peeti Tallinna Kaubamajas Tallinnas, Gonsiori

2/Viru väljak 4 kinni L.R, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 418 euro väärtuses (tl 2);

- Tunnistaja XXXütlustega, et L.R võttis 08.09.2013 Tallinna Kaubamaja

Ilumaailmast 13 juukseehet ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Varastatud asjad võeti L.R-ilt ära ja tagastati kauplusele (tl 4); - L.R kinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse protokoll protokollidega ( tl 6,7); - isiku eelnevat karistatust tõendavate väljatrükkidega väärteootsustest (tl 11-18).

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et L.R isikuna, keda on

varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult.

Seega pani L.Roime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks L.R poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega

oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. L.R on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, viimati karistati teda KarS §

199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi vangistusega 19.02.2013. L.R vabanes vangistuse

kandmiselt 17.04.2013, ei tööta ning jätkas vähem kui 5 kuu möödumisel karistuse

kandmisest samaliigiliste kuritegude toimepanemist. L.R ei ole enda jaoks mingeid

järeldusi karistusest teinud. Tal on väike laps, enda sõnul on ta käesoleval ajal rase, need

asjaolud ja varasemad karistused ei ole mõjutanud L.R loobuma süütegude

toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a

otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). L.R kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest

määrast oluliselt lühema vangistusega ja mõistab L.R-ile karistuseks vangistuse 9 (üheksa) kuud.

4

Prokurör ja kaitsja taotlesid jätta mõistetud vangistus KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele

pööramata 2 aastase katseajaga ning kohustada L.R täitma KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajaks panna lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kohus leiab, et prokuröri ja kaitsja taotlused ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud

veendumust, et L.R tingimisi vabastamisega mõistetavast vangistusest on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus

on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes

üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema

esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem

mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi

õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69

kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku

töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. L.R on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid karistused ei saavutanud oma eesmärki. L.R

jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus karistas L.R varguse toimepanemise eest

vangistusega ka käesoleval aastal, kuid L.R jätkas kuritegude toimepanemist peale

vabanemist vangistuse kandmiselt. Kohus leiab, et kergemaliigiliste karistuste võimalused

L.R osas on end ammendanud. Kohtu hinnangul on L.R oma käitumisega

näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma.

Kohus kohaldab L.R suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist juhindudes KrMS § 130 lg 4¹. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.09.2013.a.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole.

Eha Popova Kohtunik

5