1-13-8123/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8123

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8123 (13230200676) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi D.E süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses Prokurör Maigi Simson Süüdistatav D.E

eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta,

keskeriharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1)

15.04.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi;

2) 24.05.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi; 3)

06.02.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi; 4)

29.03.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi; 5)

04.06.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi; 6)

25.05.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi

liitkaristusega 6 kuud ja 20 päeva vangistust ühes mootorsõiduki

juhtumise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, vabanes 07.10.2009.a., karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256- 5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta D.E KarS § 424 vangistust.

1-13-8123

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 alusel D.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta D.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus

2 (kaheks) aastaks.

Vastavalt LS § 127 on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates D.E loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohaldada D.E suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni

tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvestada alates kinnipidamisest 11.09.2013.a.

Välja mõista D.E-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske

Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti

filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „D.E , 1-13-

8123, menetluskulud“. Menetluskulude t

asumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

D.E on kohtu alla antud KarS § 424 järgi süüdistatuna selles, et ta juhtis 11.09.2013 kella 17:52 paiku Tallinnas, E. Vilde tee 109 asuva maja juures suunaga Ehitajate

tee poole mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 1,12 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,02 mg/l)].

Sellise käitumisega rikkus D.E liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-13-8123

Süüdistatav D.E tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi ning selgitab, et 11.09.2013.a.

veidi enne kella 18 jõi ta auto remontimise ajal umbes ühe liitri õlut ja otsustas autot kontrollida,

sõites autoga umbes 500 meetrit. Juhtides autot ei märganud ta, et tema sõiduki ees keeras teele punast värvi sõiduauto Opel ning sõitis eessõitnud sõidukile tagant sisse. Kahetseb oma tegu /tl 23/.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 5-7), millest nähtub, et D.E peeti seoses joobes juhtimisega kinni 11.09.2013 kell 18:04;

- tõendusliku alkomeetri näidu ja protokolliga (tl 13-14), millest nähtub D.E tuvastatud joobeseisund ning joobe tuvastamise käik;

- tunnistaja Anu Au ütlustega (tl 18), millest nähtub, et 11.09.2013 kella 18:00 oli ta tööl

autopatrullis, kui saadi väljakutse Tallinnasse, E. Vilde teele seoses avariiga, mille

tõenäoliselt põhjustas joobes juht. Kontrollides õnnetuse põhjustanud sõiduki Audi reg/nr XXX juhti, selgus, et tegemist oli D.E-ga, kellel tuvastati alkoholijoove;

- tunnistaja XXXütlustega (tl 19-20), millest nähtub, et 11.09.2013 kella 17:52 paiku sõideti Tallinnas, E. Vilde teel tema ja ta elukaaslase sõidukile Opel tagant otsa ning avarii põhjustas

Audi juht, kes oli sõidukis üksi ning kellel kohale saabunud politseipatrull tuvastas alkoholijoobe;

- väljatrükiga juhiloa andmete kohta (tl 30), millest nähtub, et D.E on olemas juhtimisõigus.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et D.E

juhtis otsese tahtlusega

mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11,

p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole D.E võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel

viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. D.E on eelnevalt 4 korral süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse, üldkasuliku töö kui ka vangistusega. Eelnevatest karistusest järeldusi tegemata juhtis D.E

järjekordselt sõidukit alkoholijoobes ja põhjustas ka liiklusõnnetuse, sõites eesliikunud

sõidukile tagant sisse. On ilmne, et

kergemaliigiliste karistuste võimalused on end ammendanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes

üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt

kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada

õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine

asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe

aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada.

1-13-8123

Kohus leiab, et D.E suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada ainult reaalse vangistuse kohaldamisega. Arvestades D.E jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja

kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine 8 kuuks, vaatamata töökoha ja perekonna olemasolule, põhjendatud.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et D.E liiklusalase käitumise mõjutamiseks tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise

huvides, teiselt poolt selleks, et D.E

ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-

26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis

kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted

riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et

liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi

poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui

isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt

Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-54-07). D.E on mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks D.E-lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka

menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud

kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu on kohustatud sundraha ja menetluskulud tasuma KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Eha Popova Kohtunik