1-13-8818/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.oktoober 2013. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1- -8818 (13257000194) 13 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Kriminaalasi H.V 424 k menetluses süüdistus KarS § järgi iir Prokurör Marelle Ulla

Süüdistatav

H.V , , – isikukood xxx elukoht *

telefon *, * kodanik, *haridus emakeel *keel, * karistamata, , ,

kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2013 kell 17.30-02.10.2013

kell 15.15. Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. H.V 424 karistada vangistusega 3

Süüdi mõista KarS § j ja ärgi (kolm) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 p 1 alusel arvata karistusaja hulka H.V kahtlustatavana

kinnipidamine 01- (kaks) 02.10.2013 s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 2

kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva.

3. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus H.V suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning 2 kuu 28-

määrata, et mõistetud ärakandmata – päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui (kaheksateistkümne) H.V 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna H.V

Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid - : 4.1.elama oma alalises elukohas *;

4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

4.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 2. oktoober 2013. a. 6.Kui H.V katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib

kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

7. H.V-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest 0 ( ks) kümne

8 H.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu .Välja mõista

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606

Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, . Maksekorralduse selgitusse lisada: apsalu kohtumaja, otsus nr viitenumber 2800049696 Ha 1-13-8818 MENETLUSKULU , /: - (kakssada sundraha 240 nelikümmend) eurot; - m ja kulud 280 eurot 56 senti. ääratud kaitsjale makstud tasu ( ) kakssada kaheksakümmend

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, isik tasub nõude 30 päeva kui

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse

9.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri

büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks.

H.V on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei

ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe pellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu . A kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

H.V süüdistatakse selles, et tema Lääne 01.oktoobril 2013.aastal kella 17.30 ajal maakonnas Oru vallas Linnamäe külas Keila–Haapsalu maantee 64 kilomeetril liikudes Keila suunas,

juhtis isiklikku mootorsõidukit – sõiduauto registreerimismärgiga

AZLK * isikuna, kellel

väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga

ARAF-0010 1,25 mg/l +- 0,12 mg/l, seega kellel oli mõõtes alkoholikontsentratsioon

alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui mistõttu tulenevalt 1,13 mg/l,

Liiklusseaduse § 69 lõike 4 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis H.V

mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

3 Eeltoodu alusel H.V 424 o s.o süüdistatakse KarS § järgi kvalifitseeritava kurite mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises.

Prokuröri poolt kohtus H.V-le : nõutud karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses

viibitud aeg 01-02.10.2013.a s.o 2 päev vangistust ja ärakandmisele kuulub 2 kuud 28 päeva vangistust. -kuulise KarS § 74 lg 1 alusel vabastada H.V ärakandmata karistusest tingimisi 18 katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS § 75 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg

1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuud. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus Kriminaalmenetluse seadustiku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid.

(edaspidi KrMS) -s § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja

juuresolekul H.V suhtes kokkuleppes ja kohus mõistab süüdi ja kohaldab tema kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid puuduvad. –

Tõkend – H.V on kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2013 kell 17.30-02.10.2013

kell15.15 13-14 /tl /, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust

KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. H.V-lt

tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x320):2= 240 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale U.Simon H.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud eurot 208,56 30-31 ja 72 eurot, kokku 280 eurot 56 senti. /tl / H.V taotles kohtuistungil, et kohus menetluskulusid, ses le ja pole raha, vähendaks t tööd ei o et neid maksta.

Kaitsja taotles, et jätta riigi kanda kulud, mis on tingitud sellest, et kaitsja on tulnud teisest piirkonnast ja võimaldada tasuda kulud, kuna ei ole tööd. osade kaupa

Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks alused puuduvad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et H.V oleks varatu, et kuluda kandmine ilmselgelt käiks üle jõu. Nii on toimikus tõend, mis näitab, et H.V-le kuulub sõiduauto. Asjaolu, et tööealine meesterahvas ei tööta, ei ole aluseks, et menetluskulud jätta riigi kanda. Samuti leiab kohus, et kulude ajatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest H.V vastas tööotsimise kohta, et tema elukohas tööd pole, seega pole ka näha, et H.V tekiks võimalus sisetulekutest ositi menetluskulusid tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik