1-13-8787/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-8787

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V.I süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav V.I

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati

17.04.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 121

alusel 1 (ühe) aastase vangistusega tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga; väärtegude eest karistatud 2 (kahel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Määratud korras advokaat Andres Veski

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.I KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta (üks) vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust V.I-le

17.04.2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3060 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning (üks) mõista V.I-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 ( ) aastat kaks vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada V.I-le mõistetud 2 aasta pikkune vangistus

2

üldkasuliku tööga, mis

KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1460

(tuhat nelisada kuuskümmend) kahe tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku

töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata V.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena V.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. (üheks) (kuueks)

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui

kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 18. oktoobril 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus,

kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on

mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab

mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista V.I-lt välja menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

• määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et V.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (kuue)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses

määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

3 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: V.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.09.2013 kella 00:14 paiku Tartumaal Alats-

kivi vallas V.I tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Ford Galaxy reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani V.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja otsusega 17.04.2013 mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 1 (ühe) aastase vangistuse võrra ja mõista V.I-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.I-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada V.I-le mõistetud 2 (kaks) aastat vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 1460 (ühe tuhande neljasaja kuuekümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille V.I on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda regist- reerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid

sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära

kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on

4 sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on

sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565

lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud

kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 72 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba

kohtuotsuse kuulutamisel V.I-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 6 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust.

Rutt Teeveer Kohtunik